Euroopa ombudsman Teresa Anjinho on jõudnud järeldusele, et Euroopa Komisjoni vastus tema järeldustele kiireloomuliste seadusandlike ettepanekute ettevalmistamise kohta on üldiselt konstruktiivne, kuid jääb liiga üldiseks, et ta saaks kindlaks teha, kas tulevane kiireloomuline õigusloome on piisavalt läbipaistev, tõenduspõhine ja kaasav. Seetõttu jätkab ombudsman olukorra jälgimist tulevaste kaebuste kaudu.

Uurimise lõpetamisel selle kohta, kuidas komisjon valmistas ette kolm kiireloomulist seadusandlikku ettepanekut, märkis ombudsman, et meetmeid, mida komisjon kavatseb võtta, kirjeldatakse üksnes üldiselt ning need ei ole sageli konkreetsed ega sisalda konkreetseid kohustusi.

Ka komisjoni hilisem teatis selle kohta, kuidas ta kavatseb reformida parema õigusloome eeskirju, ei sisalda piisavalt üksikasju, et teha järeldusi selle kohta, kas kiireloomulistes olukordades järgitakse kõiki hea õigusloome põhimõtteid ning kas ombudsmani soovitusi ja soovitusi järgitakse täielikult.

Ombudsman leidis, et kui mõiste „kiireloomulisus“ ei ole selgelt määratletud, on endiselt oht, et kiirmenetlused võivad saada ELi õigusloome peamiseks viisiks. Ombudsman märkis ka, et puudub üksikasjalik teave menetlus- ja õigusloomestandardite kohta, mida komisjon kohaldab ELi õigusaktide väiksemate läbivaatamiste suhtes (sihipärased algatused).

Lisaks kahtles ta, kas komisjoni kavatsus kasutada kiirendatud õigusloome käigus tagasisidekorjeid tagab sidusrühmade piisava kaasamise.

Ombudsman saab neid küsimusi paremini hinnata, kui komisjon on oma parema õigusloome eeskirjad läbi vaadanud ja neid tulevaste seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisel kohaldanud.

Taustteave

2025. aasta novembris leidis ombudsman mitu menetluslikku puudust selles, kuidas komisjon koostas kiireloomulisi seadusandlikke ettepanekuid äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse (I koondõigusakt), ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase võitluse kohta.

Oma soovitustes komisjonile palus ta komisjonil tagada parema õigusloome eeskirjade prognoositav, järjepidev ja mittemeelevaldne kohaldamine ning see, et seadusandlike ettepanekute tulevane kiireloomuline ettevalmistamine oleks alati läbipaistev, tõenduspõhine ja kaasav.

Parema õigusloome suunistes on sätestatud eeskirjad, mida komisjon järgib uute algatuste ja ettepanekute ettevalmistamisel ning kehtivate õigusaktide haldamisel ja hindamisel.

Komisjon vastas ombudsmani soovitusele 2026. aasta veebruaris ja avaldas 2026. aasta aprillis teatise, milles kirjeldas oma kavatsust vaadata läbi parema õigusloome eeskirjad.