Kaebuse esitajad, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, väljendasid muret selle pärast, kuidas Euroopa Komisjon valmistas ette ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitikaga seotud ELi määruste muutmiseks. Eelkõige väljendasid nad muret selle pärast, kuidas komisjon konsulteeris sidusrühmadega, ega teinud mõjuhinnangut, nagu on nõutud komisjoni sise-eeskirjades (parem õigusloome), ega teinud kliimaalase järjepidevuse hindamist, nagu on nõutud Euroopa kliimamääruses.

Pärast uurimist otsustas ombudsman esitada selle juhtumi kohta koos kahe teise juhtumiga ühised järeldused. Need juhtumid puudutasid sarnaseid küsimusi seoses ettepanekutega uute ELi õigusnormide kohta, mis käsitlevad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastast võitlust, ja muudetud ELi õigusnorme, millega lihtsustatakse ettevõtjate kestlikkusnõudeid.

Ombudsman leidis puudusi selles, kuidas komisjon kõik need seadusandlikud ettepanekud ette valmistas. Eelkõige leidis ta, et komisjon oli kasutanud mõiste „kiireloomulisus“ eriti laia määratlust, ei põhjendanud piisavalt kiireloomulisusele tuginemist, et teha erand oma sisemistest otsuste tegemise eeskirjadest, ega dokumenteerinud oma erandeid nendest eeskirjadest. Ta leidis ka, et komisjon ei olnud kehtestanud menetlust, millega tagada kiireloomuliste seadusandlike ettepanekute läbipaistev, tõenduspõhine ja kaasav ettevalmistamine, ning et ta ei pidanud arvestust kliimaga seotud järjepidevuse hindamiste üle.

Ombudsman soovitas komisjonil ametlikult määratleda kiireloomulised olukorrad, mis õigustavad eeskirjadest kõrvalekaldumist, ja kehtestada menetlus, millega tagatakse, et seadusandlike ettepanekute kiire ettevalmistamine on endiselt kooskõlas läbipaistva, tõenditel põhineva ja kaasava õigusloomeprotsessi põhimõtetega. Selleks et aidata komisjonil seda ülesannet täita, tegi ombudsman neli ettepanekut, mis hõlmasid sidusrühmadega konsulteerimise eeskirjade selgitamist kiireloomuliste ettepanekute puhul ja selle tagamist, et tema ettepanekuid toetavad tõendid avaldatakse aegsasti, et võimaldada avalikku arutelu enne uute eeskirjade vastuvõtmist.

Komisjon nõustus parema õigusloome eeskirjade eelseisva läbivaatamise raames kaaluma kiireloomuliste olukordade määratlemist ning dokumenteerima ja avaldama erandite kohaldamise põhjused. Samuti lepiti kokku, et tagatakse sihipärased konsultatsioonid kiireloomuliste ettepanekute üle ja avaldatakse aegsasti ettepanekuid toetavad tõendid.

Ombudsman tervitas komisjoni üldist konstruktiivset vastust, kuid märkis, et ei ole veel selge, kuidas komisjon tema soovitusi ja soovitusi täpselt rakendab. Ta märkis, et jätkab selle küsimuse jälgimist kaebuste kaudu pärast seda, kui komisjon on viinud lõpule parema õigusloome eeskirjade läbivaatamise.