- ET Eesti keel
Machine translations can contain errors potentially reducing clarity and accuracy; the Ombudsman accepts no liability for any discrepancies. For the most reliable information and legal certainty, please refer to the source version in English linked above.
For more information please consult our language and translation policy.
Euroopa Komisjoni suutmatus järgida parema õigusloome suuniseid seadusandliku ettepaneku ettevalmistamisel äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse kohta
Case opened
Case 983/2025/MIK - Opened on Wednesday | 21 May 2025 - Recommendation on Tuesday | 25 November 2025 - Decision on Tuesday | 23 June 2026 - Institution concerned European Commission ( No further inquiries justified ) - Country Belgium
Complaint submitted
18/04/2025Analysis of the complaint
22/04/2025Inquiry ongoing
21/05/2025Preliminary outcome
25/11/2025Inquiry outcome
23/06/2026
|
Esimees Euroopa Komisjon |
Lugupeetud eesistuja
Olen saanud kaheksalt kodanikuühiskonna organisatsioonilt [1] kaebuse Euroopa Komisjoni vastu.
Kaebus käsitleb komisjoni väidetavat suutmatust järgida parema õigusloome suuniseid seadusandliku ettepaneku ettevalmistamisel äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi [2] muutmiseks, mis on üks komisjoni I koondõigusaktide lihtsustamispaketi [3] ettepanekutest.
Kaebuse esitajad väidavad, et käesoleval juhul kaldus komisjon kõrvale parema õigusloome suunistes [4] ette nähtud peamistest menetlusnõuetest ega korraldanud ilma nõuetekohase põhjenduseta avalikku konsultatsiooni ega mõjuhinnangut. Nende arvates korraldas komisjon talitustevahelise kiirkonsultatsiooni, mis ei olnud kooskõlas komisjoni kodukorraga. Samuti leiavad nad, et komisjon ei viinud läbi Euroopa kliimamäärusega (määrus 2021/1119)[5] ette nähtud kliimaalase järjepidevuse hindamist.
Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et ELi institutsioonid ja asutused peaksid kohaldama eeskirju, mille nad on enda jaoks kehtestanud. See tagab järjepidevuse ja läbipaistvuse ning hoiab ära meelevaldsuse ELi haldusasutuste töös. Need kaalutlused on eriti olulised siis, kui komisjon koostab seadusandlikke ettepanekuid.
Parema õigusloome suunistes on sätestatud põhimõtted, mida komisjon järgib ettepanekute koostamisel ning kehtivate õigusaktide haldamisel ja hindamisel. Kuigi nende kohaldamisel võib olla vaja teatavat paindlikkust, peaks mis tahes kõrvalekaldumine käesolevates suunistes sätestatud nõuetest olema alati põhjendatud. Vastasel juhul võivad ELi kodanikud seada kahtluse alla komisjoni pühendumise läbipaistvale, kaasavale ja tõenditel põhinevale õigusloomeprotsessile. See kehtib veelgi enam juhul, kui komisjon ei täida õigusaktide ettepanekute tegemisel õiguslikke nõudeid, näiteks ei hinda kliimaalast järjepidevust.
See on kolmas kaebus,[6] mille minu büroo on viimastel kuudel saanud seoses komisjoni vastavusega õiguslikele nõuetele, parema õigusloome suunistele ja täiendavatele eeskirjadele seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisel. On selge, et nendes kolmes kaebuses tõstatatud küsimused tõstatavad ombudsmani jaoks mitmeid olulisi küsimusi.
Nendel põhjustel otsustasin alustada selle kaebuse uurimist.
Esimese sammuna pean vajalikuks, et minu uurimisrühm kohtuks komisjoni asjaomaste esindajatega, et arutada kaebuse esitajate tõstatatud küsimusi. Käesoleva kirja lisas on esitatud koosolekul arutatavate konkreetsemate küsimuste loetelu.
Lisaks olen otsustanud, et on vaja kontrollida järgmisi dokumente:
- Kõik dokumendid, mis on seotud otsusega mitte konsulteerida sidusrühmadega ja uue mõjuhinnanguga, sealhulgas kogu asjakohane teave, mis on sisestatud IT-platvormile D ecide, ning kõik heakskiidutaotlused, mille on esitanud ja andnud parema õigusloome eest vastutav asepresident või parema õigusloome eest vastutav direktor peasekretariaadis [7].
- Mis tahes dokumendid, mis on seotud otsusega kliimaga seotud järjepidevust mitte hinnata (Euroopa kliimamääruse artikli 6 lõige 4).
- Kõik dokumendid, mis on seotud talitustevahelise kiirkonsultatsiooni algatamise otsusega.
- Täiendavad sisesuunised töötajatele parema õigusloome suuniste ja töövahendi kohaldamise kohta, kui see on käesoleva uurimise seisukohast asjakohane.
Oleksin tänulik, kui eespool nimetatud dokumendid esitataks minu büroole eelistatavalt elektrooniliselt krüpteeritud e-posti teel [8] enne koosolekut ja hiljemalt 6. juuniks 2025.
Pärast koosolekut võib minu uurimisrühm paluda tutvuda lisadokumentidega.
Teavet või dokumente, mida teie institutsioon peab konfidentsiaalseks, ei avaldata kaebuse esitajatele ega ühelegi teisele isikule ilma komisjoni eelneva nõusolekuta. [9]
Oleksin tänulik, kui Teie büroo võtaks ühendust uurimise eest vastutava Markus Spoereriga, et leppida kokku enne 18. juunit 2025 toimuva kontrolli ja kohtumise kord.
Lugupidamisega,
Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 21. mai 2025
Lisa:
Koosoleku küsimuste loetelu
Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon loetleb oma ettepanekule lisatud seletuskirjas sidusrühmadega konsulteerimise all neli elementi:
1) Euroopa Komisjoni üleskutse esitada tõendeid aruandlusnõuete ratsionaliseerimise kohta, oktoober-detsember 2023;
2) Euroopa Komisjoni kohtumised ettevõtete ja muude sidusrühmadega 2025. aasta veebruari alguses;
3) Euroopa Komisjon on korraldanud ka eraldi sidusrühmade tegevust, sealhulgas 2024. aasta mais ja novembris kaks suurt hübriidsete sidusrühmade foorumit äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi teemal, kus osales ligikaudu 400 inimest isiklikult ja üle 3000 inimese virtuaalselt;
4) Euroopa Komisjon sai väga palju kirju ja üksikasjalikke analüüse igat liiki sidusrühmadelt (alates ettevõtetest kuni investorite, pankade, kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide, kaubanduskodade ja liikmesriikide ametiasutusteni).
- Kas komisjon võiks selgitada põhjuseid, miks ta otsustas käesoleva ettepaneku puhul avalikku konsultatsiooni mitte korraldada? Kes ja kuidas selle otsuse vastu võttis?
- Komisjon mainib 2023. aasta oktoobrist detsembrini korraldatud tõendite esitamise üleskutset. Kas komisjon võiks täpsustada, mil määral hõlmas tagasisidekorje dokument konkreetse kõnealuse seadusandliku ettepaneku elemente?
- Kas komisjon võiks seoses „koosolekutega äriühingute ja muude sidusrühmadega 2025. aasta veebruari alguses“selgitada järgmist: Kes olid nendele kohtumistele kutsutud? Millal, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel kutsuti sidusrühmad nendele kohtumistele? Kuidas võeti kõnealuse seadusandliku ettepaneku koostamisel arvesse nende koosolekute tulemusi? (Palun esitage asjakohased sisedokumendid.)
- Kas komisjon võiks seoses eespool punktis 3 loetletud sidusrühmade tegevusega esitada loetelu nendest, kes neil kohtumistel osalesid? Kuidas ja milliste kriteeriumide alusel need sidusrühmad valiti või kutsuti? Mil määral puudutavad kaks eespool nimetatud suurt hübriidvaldkonna sidusrühmade foorumit kõnealuse seadusandliku ettepaneku sisu? Kuidas võeti kõnealuse seadusandliku ettepaneku koostamisel arvesse nende kahe sidusrühmade foorumi tulemusi? (Palun esitage asjakohased sisedokumendid.)
Mõjuhinnang:
Seadusandliku ettepaneku seletuskirjas märgib komisjon, et „võttes arvesse selle algatuse tähtsust ja kiireloomulisust, tehti komisjoni parema õigusloome suuniste alusel erand. Sellest tulenevalt ei ole koostatud täiemahulist mõjuhinnangut, kuid ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab kavandatud meetmete mõju analüüsi, sealhulgas kvalitatiivset analüüsi ja võimaluse korral kulude kokkuhoiu hinnanguid ning toetavaid tõendeid.“Komisjon viitab ELi ettevõtjate konkurentsivõime kriitilisele kiireloomulisusele ning kehtivate õigusaktide kohta tehtud varasematele mõjuhinnangutele.
- Kas komisjon võiks selgitada põhjuseid, miks ta otsustas uut mõjuhinnangut mitte teha? Eelkõige, kas komisjon võiks selgitada olukorra kiireloomulisust, mille tõttu „ettepanek ei võimalda mõju hindamist“?
- Kuidas ja kelle poolt otsustati mõjuhinnangut mitte läbi viia?
- Mil määral hõlmasid olemasolevad mõjuhinnangud käesolevas uurimises käsitletavat komisjoni seadusandlikku ettepanekut? Palun esitage asjakohased mõjuhinnangud ja osutage käesoleva ettepaneku asjakohastele osadele. Palun jagage ka mis tahes dokumente, mis on seotud komisjoni sellekohase sisehindamisega.
Kliimaalase järjepidevuse hindamine (Euroopa kliimamääruse artikli 6 lõige 4)
- Kas komisjon hindas kõnealuse seadusandliku ettepaneku kliimaalast järjepidevust? Kui ei, siis miks otsustati, et seda ei ole vaja? Kes ja kuidas selle otsuse vastu võttis?
Talitustevaheline konsultatsioon
- Palun kinnitage, et käesoleval juhul lühendati talitustevaheliseks konsultatsiooniks eraldatud aega. Palun täpsustage, millal talitustevaheline konsultatsioon algatati ja millal see lõpetati.
- Millistel asjaoludel otsustab komisjon lühendada talitustevaheliseks konsulteerimiseks ette nähtud aega? Mille alusel ja kelle poolt selliseid otsuseid tehakse?
- Mis põhjustel lühendati antud juhul talitustevahelises konsultatsioonis antud aega?
[1] ClientEarth, Notre Affaire A Tous, Clean Clothes Campaign, Euroopa korporatiivse õigluse koalitsioon, Global Witness, Transport & Keskkond, Orjandusevastane võitlus International ja Friends of the Earth Europe
[2] KOM(2025) 81 lõplik
[3] https://commission.europa.eu/publications/omnibus-i_en.
[4] https://commission.europa.eu/law/law-making-process/better-regulation/better-regulation-guidelines-and-toolbox_en
[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1119 (millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik) artikli 6 lõige 4
[6] Ühes teises kaebuses algatas ombudsman uurimise (1379/2024/MIK – Kuidas Euroopa Komisjon koostas ettepaneku ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktide muutmiseks). Teine etteheide, mis on veel menetluses.
[7] Kooskõlas parema õigusloome vahendites kirjeldatud menetlusega, 1. vahend, lk 10.
[8] Krüpteeritud e-kirju saab saata meie spetsiaalsesse postkasti.
[9] Palun märkige sellisele materjalile selgelt „Konfidentsiaalne“. Krüpteeritud e-kirju saab saata meie spetsiaalsesse postkasti. Sedalaadi teave ja dokumendid kustutatakse Euroopa Ombudsmani toimikutest varsti pärast uurimise lõppu.