Järgmise sammuna oma uurimises selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon koostas õigusaktide paketi ELi kestlikkuseeskirjade lihtsustamiseks ettevõtjate jaoks, on ombudsman Anjinho palunud üksikasjalikke selgitusi selle kohta, miks ei ole läbi viidud mitmeid sise-eeskirjades ette nähtud menetlusetappe.

Täpsemalt palus ombudsman komisjonil selgitada oma põhjendusi mõjuhinnangu, avaliku konsultatsiooni või kliimaga seotud järjepidevuse hindamise puudumise kohta ning seda, miks komisjoni talituste vaheline sisekonsultatsioon ettepaneku eelnõu üle kestis vaid 24 tundi.

Täiendava teabe taotlus tuleneb taotlusest tutvuda asjakohaste dokumentidega ning juunis toimunud Euroopa Ombudsmani büroo ja komisjoni esindajate kohtumisest, mille käigus komisjon selgitas, kuidas ta oli koostanud seadusandliku ettepaneku äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muutmiseks.

Ombudsman palus komisjonil täpsustada oma põhjendusi ettepaneku „kriitilise kiireloomulisuse“ kohta. Parema õigusloome suuniste kohaselt peavad erandid sellistest nõuetest nagu mõjuhinnangud olema põhjalikult põhjendatud ja hästi selgitatud.

Lisaks palus ombudsman komisjonil selgitada, miks ei peetud täiendavat avalikku konsultatsiooni vajalikuks, kui kaks kohtumist, mis toimusid 2025. aasta veebruaris ja millel osalesid peamiselt ettevõtjate ja tööstuse esindajad, näisid olevat ainsad kavandatud muudetud õigusaktiga seoses peetud sidusrühmade kohtumised.

Ombudsman palus ka selgitust komisjoni talituste vahelise sisekonsultatsiooni kestuse kohta. Teatavates olukordades võib selliseid osakondadevahelisi konsultatsioone lühendada tavapäraselt 10 päevalt 48-tunnisele kiirmenetlusele, kuid see lõpetati 24 tunni jooksul.

Võttes arvesse selle uurimise tähtsust ja asjaolu, et kavas on ka teisi koondpakette, paluti komisjonil vastata 15. septembriks 2025.

See on kolmas käimasolev Euroopa Ombudsmani büroo uurimine selle kohta, kas komisjon on seadusandlike ettepanekute koostamisel järginud vajalikke eeskirju.

Teised uurimised käsitlevad seda, kuidas komisjon koostas ettepaneku ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktide muutmiseks, ning komisjoni otsust mitte koostada mõjuhinnangut kahe seadusandliku ettepaneku kohta, mille eesmärk on võidelda rändajate smugeldamise vastu.