Esimees

Euroopa Komisjon

Lugupeetud eesistuja

Viitan oma 16. mai 2025. aasta kirjale, milles teavitasin Teid eespool nimetatud kaebuse uurimise algatamisest [1].

Kaebus käsitleb komisjoni väidetavat suutmatust järgida parema õigusloome suuniseid ja töövahendeid,[2] valmistades ette seadusandlikku ettepanekut muuta äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi,^[3] mis on üks komisjoni I koondõigusaktide lihtsustamispaketti kuuluvatest ettepanekutest ^[4].

Täpsemalt on kaebuse esitajad mures selle pärast, et komisjon kaldus kõrvale parema õigusloome suunistes ette nähtud peamistest menetlusnõuetest, jättes ilma nõuetekohase põhjenduseta läbi viimata mõjuhinnangu ja avaliku konsultatsiooni. Nende arvates korraldas komisjon talitustevahelise kiirkonsultatsiooni, mis ei olnud kooskõlas komisjoni kodukorraga. Kaebuse esitajad on mures ka selle pärast, et komisjon ei hinnanud kliimaalast järjepidevust, nagu on ette nähtud Euroopa kliimamääruses [5].

16. juunil 2025 kohtus minu uurimisrühm teie talitustega. Käesolevale kirjale on lisatud koosoleku aruanne. Samuti tänan Teid ja Teie talitusi selle eest, et esitasite minu büroole dokumendid, mida palusin kontrollida.

Olen nüüd jõudnud järeldusele, et komisjonilt on vaja saada kirjalik vastus käesolevas juhtumis tõstatatud peamiste küsimuste kohta, tuginedes seni kogutud materjalidele.

1. Mõjuhinnangu puudumine

Kuigi kõnealune seadusandlik ettepanek oleks põhimõtteliselt nõudnud täiemahulist mõjuhinnangut,[6] ei viinud komisjon seda läbi, vaid koostas selle asemel komisjoni talituste töödokumendi vormis analüütilise dokumendi.

Parema õigusloome suunised & töövahendid näevad ette võimaluse teha erandeid nende nõuetest, sealhulgas nõudest viia läbi mõjuhinnang. Nende erandite puhul tuleb siiski järgida teatavaid menetluseeskirju. Erandid peavad olema seadusandliku ettepaneku vastuvõtmise ajal põhjalikult põhjendatud ja hästi selgitatud, et üldsusel oleks võimalik kontrollida, miks komisjon oma eeskirjadest kõrvale kaldub. Vastasel juhul võivad ELi kodanikud seada kahtluse alla komisjoni pühendumise läbipaistvale, kaasavale ja tõenditel põhinevale õigusloomeprotsessile.

Praeguseks kättesaadavaks tehtud teabe põhjal näib, et komisjon ei ole käesoleval juhul oma eeskirjadest kõrvalekaldumist piisavalt põhjendanud.

Komisjon põhjendas oma seletuskirjas ettepaneku „kriitilist kiireloomulisust“ja sellega seotud erandit mõjuhinnangu nõudest vajadusega säilitada ELi ettevõtjate konkurentsivõime. Kohtumisel minu uurimisrühmaga selgitas komisjon, et kiireloomulisus tuleneb ELi raskest majanduslikust olukorrast ja rakendamisega seotud faktilistest küsimustest, sealhulgas vajadusest võimaldada ettevõtetel teha plaane. Komisjon viitas ka „Draghi aruandele”^[7] ja selles esile toodud probleemidele seoses ELi majanduse konkurentsivõimega, sealhulgas seoses äriühingutele pandud regulatiivse koormusega.

Komisjon ei osutanud aga ühelegi äkilisele või ootamatule sündmusele, mis põhjendaks kiireloomulisust. Samuti ei selgitanud komisjon, miks ei oleks nn peatamismeetmed [8] olnud esmajoones piisavad nimetatud pakilise olukorra lahendamiseks. Näib, et nende meetmete vastuvõtmine oleks andnud komisjonile piisavalt aega äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kavandatud sisuliste muudatuste mõju hindamiseks (mis on sätestatud käesolevas uurimises käsitletavas seadusandlikus ettepanekus). Märgin ka, et komisjon ei näinud ette ühtegi dokumenti, mis käsitleks olukorra kiireloomulisust ja sellest tulenevat vajadust teha erand mõju hindamise nõudest. Seepärast oleksin tänulik, kui komisjon seda kommenteeriks.

Samuti oleksin tänulik, kui komisjon selgitaks kehtivate õigusaktide (st äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi) mõjuhinnangute asjakohastele osadele viidates, mil määral hõlmavad need varasemad mõjuhinnangud kõnealuse seadusandliku ettepaneku muudatusi.

2. Avaliku konsultatsiooni puudumise kohta

Saan aru, et käesoleval juhul leidis komisjon, et avalik konsultatsioon ei olnud parema õigusloome suuniste kohaselt nõutav (mõjuhinnangu puudumise tõttu), samuti ei olnud see teostatav (arvestades eespool nimetatud kiireloomulisust) ega vajalik (pidades silmas mitmesuguseid muid arutelusid sidusrühmadega).

Jääb ebaselgeks, mil määral hõlmasid 2023. aasta oktoobrist detsembrini esitatud tagasisidekorje aruandlusnõuete ratsionaliseerimise kohta ning 2024. aasta mais ja novembris toimunud kaks suurt hübriidsete sidusrühmade foorumit äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi teemal kõnealuse konkreetse seadusandliku ettepaneku elemente. Oleksin tänulik, kui komisjon esitaks selle kohta täiendavaid selgitusi.

Kaks 2025. aasta veebruaris korraldatud kohtumist, kus osalesid peamiselt tööstuse ja ärihuvid, näivad olevat olnud ainsad konkreetselt kõnealuse seadusandliku ettepaneku teemal peetud sidusrühmade mõttevahetused.

Ei ole selge, kuidas seletuskirjas osutatud sidusrühmade vahetus tähendas, et avalik konsultatsioon ei oleks lisanud uut teavet, võttes eelkõige arvesse, et paljusid sidusrühmi, kes oleksid saanud muul viisil oma panuse anda, ei kutsutud 2025. aasta veebruari koosolekutel osalema.  

Oleksin tänulik, kui komisjon saaks neid märkusi kommenteerida.

3. Kliimaga seotud järjepidevuse hindamise puudumine

Euroopa kliimamääruse kohaselt peab komisjon hindama iga meetme eelnõu või seadusandliku ettepaneku kliimaalast järjepidevust „ja lisama selle hinnangu igasse nende meetmete või ettepanekutega kaasnevasse mõjuhinnangusse ning tegema selle hindamise tulemuse vastuvõtmise ajal üldsusele kättesaadavaks“[9].

Saan aru, et kuna mõjuhinnangut ei tehtud, asus komisjon seisukohale, et tal ei ole vaja kliimaga seotud järjepidevuse hinnangut avaldada. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et kavandatud muudatused ei kahjusta Euroopa rohelise kokkuleppe üldeesmärke,[10] ei lisanud komisjon seletuskirja ega komisjoni talituste töödokumenti ühtegi analüüsi, mis seda järeldust toetaks. Lisaks, kuigi komisjon esitas minu büroole dokumendid, milles kirjeldatakse uute eeskirjade üldist kohaldamisala, ei näi need dokumendid sisaldavat konkreetset sisehindamist seadusandliku ettepaneku kooskõla kohta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Seega näib, et komisjon ei viinud enne kõnealuse seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist läbi kliimaga seotud järjepidevuse hindamist, kuigi Euroopa kliimamääruses ei ole ette nähtud ühtegi erandit sellise hindamise tegemisest. Oleksin tänulik, kui komisjon saaks neid küsimusi kommenteerida.

4. Talitustevaheline konsultatsioon

Komisjoni kodukorraga [11] on ette nähtud ametlik sõltumatu suhkrunõukogu, kuhu kuuluvad „teenistused, kellel on õigusakti eelnõu laadi, sisu või mõju tõttu õigustatud huvi”.[12] Tavaliselt antakse talitustele, kellega nõu peetakse, kümme tööpäeva ettepaneku läbivaatamiseks ja vastamiseks.[13] „Erandjuhtudel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel” võimaldab kodukord kiirmeetodil toimivat sõltumatut suhkrunõukogu, mille kestus on 48 tundi.[14]  

Kõnealuse ettepaneku puhul sõlmiti rahvusvaheline suhkrunõukogu 24 tunni jooksul. See käivitati reede õhtul ja lõppes laupäeva õhtul. Komisjon ei esitanud tutvumiseks ühtegi dokumenti, mis selgitaks toimiku kiireloomulisust ja eelkõige seda, miks ei olnud võimalik kinni pidada kiirraudtee ISC 48-tunnisest ajajoonest. Oleksin tänulik, kui komisjon selgitaks seda küsimust.

5. Järgmised sammud

Oleksin tänulik, kui saaksin komisjoni vastuse 15. septembriks 2025, võttes arvesse eespool kirjeldatud küsimusi.

Arvestades selle uurimise tähtsust ja seda, et komisjon kavandab täiendavaid koondettepanekuid, ei kavatse ma seda tähtaega pikendada.

Lugupidamisega,

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 11. juuli 2025

[1] https://www.ombudsman.europa.eu/en/opening-summary/en/205174.

[2] https://commission.europa.eu/law/law-making-process/better-regulation/better-regulation-guidelines-and-toolbox_en.

[3] KOM(2025) 81 lõplik.

[4] https://commission.europa.eu/publications/omnibus-i_en.

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1119 (millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik) artikli 6 lõige 4.

[6] Parema õigusloome suunistes on sätestatud: „Mõjuhinnang on vajalik komisjoni algatuste puhul, millel on tõenäoliselt märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju või millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused ning mille puhul komisjonil on võimalik valida poliitikavariantide vahel“.

[7] Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta, https://commission.europa.eu/topics/eu- competitiveness/draghi-report_en.

[8] Nagu on ette nähtud ettepanekus COM(2025)80 final.

[9] Euroopa kliimamääruse artikli 6 lõige 4.

[10] Vt ettepaneku COM(2025)81 final seletuskiri, milles on öeldud: „Seetõttu sisaldab käesolev ettepanek sätteid õigusraamistiku lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks, et vähendada äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivist ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivist tulenevat ettevõtjate koormust, kahjustamata kummagi õigusakti poliitilisi eesmärke, ning tagada Euroopa rohelise kokkuleppe rohepöörde ja õiglase üleminekuga seotud üldise eesmärgi kulutõhusam saavutamine.“ (rõhuasetus lisatud).

[11] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202403080.

[12] Komisjoni kodukorra artikli 55 lõige 1.

[13] Komisjoni kodukorra artikkel 59.

[14] Komisjoni kodukorra artikkel 60.