- ET Eesti keel
Machine translations can contain errors potentially reducing clarity and accuracy; the Ombudsman accepts no liability for any discrepancies. For the most reliable information and legal certainty, please refer to the source version in English linked above.
For more information please consult our language and translation policy.
Kuidas Euroopa Komisjon koostas ettepaneku ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktide muutmiseks
Case opened
Case 1379/2024/MIK - Opened on Monday | 16 September 2024 - Recommendation on Tuesday | 25 November 2025 - Decision on Tuesday | 23 June 2026 - Institution concerned European Commission ( No further inquiries justified ) - Country Belgium
Complaint submitted
24/07/2024Analysis of the complaint
24/07/2024Inquiry ongoing
09/08/2024Preliminary outcome
25/11/2025Inquiry outcome
23/06/2026
|
Esimees Euroopa Komisjon |
Lugupeetud eesistuja
Olen saanud ClientEarthilt ja BirdLife Europe’ilt ning Kesk-Aasialt kaebuse Euroopa Komisjoni vastu.
Kaebuse esitajad on mures selle pärast, kuidas komisjon koostas ettepaneku ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktide muutmiseks.[1] Ettepanek esitati vastusena mitme ELi liikmesriigi põllumajandustootjate massilistele protestidele muu hulgas teatavate ELi eeskirjade vastu, mida põllumajandustootjad pidasid neile ülemäära koormavaks. Kõnealuse seadusandliku ettepanekuga soovis komisjon anda põllumajandustootjatele suurema paindlikkuse teatavate ELi keskkonnakaitse-eeskirjade järgimisel.
Komisjon esitas oma ettepaneku ilma mõjuhinnanguta 15. märtsil 2024. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid seadusandliku akti vastu vastavalt 24. aprillil 2024 ja 13. mail 2024 [2].
Kaebuse esitajad on väljendanud muret selle üle, kuidas komisjon seadusandliku ettepaneku ette valmistas. Nad leiavad, et komisjoni protsess ei olnud kooskõlas parema õigusloome suuniste ja töövahenditega ega kohtupraktikaga [3]. Nad on eriti mures selle pärast, et komisjon võis leevendada teatavaid keskkonnanõudeid, ilma et ta oleks põhjalikult uurinud olemasolevaid tõendeid, tagamaks, et uued eeskirjad ei kahjustaks ELi keskkonna- ja kliimaeesmärke ega ELi põllumajanduse kestlikkust pikas perspektiivis. Nad on mures ka selle pärast, et komisjon ei konsulteerinud oma ettepaneku üle nõuetekohaselt üldsusega.
Pärast kaebuse hoolikat läbivaatamist otsustasin algatada uurimise selle kohta, kuidas komisjon on kohaldanud oma parema õigusloome suuniseid ja vahendeid ning õiguslikke nõudeid, kui ta valmistab ette seadusandlikke ettepanekuid, mida ta peab kiireloomuliseks.
Esimese sammuna jõudsin järeldusele, et oleks kasulik saada komisjonilt kirjalik vastus käesoleva kirja lisas loetletud küsimustele.
Palun komisjonil saata oma vastus minu büroole 16. detsembriks 2024.
Samal ajal olen otsustanud, et minu uurimisrühmal oleks kasulik kohtuda komisjoni esindajatega, et arutada komisjoni vastust varsti pärast selle vastuse esitamist 2025. aasta alguses. Oleksin tänulik, kui Teie töötajad võtaksid ühendust uurimise eest vastutava Michał Krajewskiga, et korraldada kohtumine.
Samuti pean kasulikuks kontrollida lisas nimetatud dokumente.
Juhime Teie tähelepanu sellele, et tõenäoliselt saadan Teie vastuse ja sellega seotud lisad kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Samuti kavatsen avaldada Teie vastuse.[4]
Kui käesoleva uurimise käigus kaasatakse komisjon kohtumenetlusse, mis käsitleb sama teemat kui käesolev kaebus, palun teil mulle sellest teada anda.
Lugupidamisega,
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 16.9.2024
Lisa: Kirjalikult vastatavate küsimuste loetelu
1) Kas komisjon on kehtestanud sisemenetlused, et otsustada, kas teha kiireloomuliste seadusandlike ettepanekute korral erand parema õigusloome suuniste ja meetmepaketi mõjuhindamise nõuetest? Millises seadusandliku ettepaneku ettevalmistamise etapis otsustatakse, et erand on vajalik? Kuidas ja kelle poolt selliseid otsuseid tehakse?[5]
2) Kuidas tagab komisjon, et seadusandlike ettepanekute puhul, mida komisjon peab kiireloomuliseks, järgitakse tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtet, mis on sätestatud komisjoni parema õigusloome suunistes ja vahendites ning kohtupraktikas?
Käesoleval juhul mõistab ombudsman, et komisjon tugines eelmisele mõjuhinnangule, mis tehti 2018. aastal. Milliseid meetmeid (kui üldse) võttis komisjon, et tagada 2018. aasta mõjuhinnangu järelduste asjakohasus ja ajakohasus kõnealuse seadusandliku ettepaneku esitamise ajal? Palun jagage mis tahes dokumente, mis on seotud komisjoni sellekohase sisehindamisega.
3) Kas komisjon võiks kinnitada, kas ta on täitnud „analüütilise dokumendi”, mis asendab käesoleva juhtumi mõjuhinnangut? Kui jah, siis palun jagage analüütilise dokumendi koopiat. Kui ei, siis palun selgitage, miks seda ei ole veel tehtud.
4) Kuidas komisjon jõustab Euroopa kliimamääruse [6] artikli 6 lõiget 4? Kas komisjon jälgib, kui paljude seadusandlike ettepanekute puhul, mille ta vastu võtab, viiakse läbi kliimaga seotud järjepidevuse hindamine? Kui jah, siis palun esitage meile see statistika.
Kas on asjaolusid, mille korral komisjon leiab, et ta võib teha erandi kohustusest tagada seadusandlike ettepanekute kooskõla Euroopa kliimamääruses sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärkidega, ja kui see on nii, siis millistel põhjustel?
Kas komisjon on kehtestanud sisemenetluse, et tagada sellise järjepidevuse süstemaatiline hindamine?
Kuidas tehakse järjepidevuse hindamine üldsusele kättesaadavaks juhtudel, kui komisjon ei tee mõjuhinnangut?
Kas komisjon viis käesoleval juhul läbi sellise järjepidevuse hindamise? Kui jah, siis palun jagage seda meiega.
5) Kuidas tagab komisjon selliste seadusandlike ettepanekute puhul, mida ta peab kiireloomuliseks, et ta järgib avaliku konsultatsiooni põhimõtet või sihipärase konsultatsiooni nõudeid, mis on sätestatud tema parema õigusloome suunistes ja töövahendites, ning üldisemalt ELi aluslepingutes sätestatud avatuse põhimõtet?
Käesoleval juhul küsis komisjon teatavate põllumajandusorganisatsioonide arvamust. Kas komisjon võiks selgitada, miks ta otsustas sama aja jooksul mitte konsulteerida teiste sidusrühmadega, näiteks keskkonnaorganisatsioonidega? Palun jagage mis tahes dokumente, mis on seotud komisjoni sellekohase sisehindamisega.
[1] COM(2024) 139 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52024PC0139.
[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1468, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite, kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade, ÜPP strateegiakavade muutmise, ÜPP strateegiakavade läbivaatamise ning kontrollidest ja karistustest vabastamisega (ELT L 2024/1468, 24.5.2024, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1468).
[3] Kohtuotsus, 3. detsember 2019, Tšehhi Vabariik vs. parlament ja nõukogu, C-482/17, ECLI:EU:C:2019:1035, punktid 76–94 selle kohta, kas komisjon võttis seadusandliku ettepaneku koostamisel arvesse kogu asjakohast teavet, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=DFDE68DF1B893E5168C274A2224623E3?text=&docid=221244&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=8291960.
[4] Kui soovite esitada dokumente või teavet, mida peate konfidentsiaalseks ja mida ei tohiks kaebuse esitajale avaldada ega ombudsmani veebisaidil avaldada, märkige need „konfidentsiaalne“. Krüpteeritud e-kirju saab saata meie spetsiaalsesse postkasti.
[5] Vt sellega seoses ettevõtja täiendav märkus otsuses juhtumi 904/2014/OV kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni avalikku konsultatsiooni enne tema seadusandlikku ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa elektroonilise side ühtse turu kohta, https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/60965.
[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), ELT L 243/1, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32021R1119.