Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Uurimiste otsing

Dokumentide filtreerimise kriteeriumid
Juhtum
Kuupäevade vahemik
Võtmesõnad
Või proovi varasemaid märksõnu (enne 2016. aastat)

Kuvatakse 1–20 kokku 506 tulemusest

Otsus juhtumi 559/2016/MDC kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga keeldumist algatada kaebuse esitaja suhtes lepitusmenetlus

Esmaspäev | 06 november 2017

Juhtum puudutas endise töötaja väidetavat ebaõiglast vallandamist ja ahistamist Euroopa Investeerimispangas (EIP).

Ombudsmani uurimine keskendus küsimusele, et EIP oli väidetavalt ekslikult keeldunud kaebuse esitajale kohaldamast nn lepitusmenetlust, mis on ette nähtud EIP personalieeskirjade artiklis 41 (milles on sätestatud, et töötajad võivad EIPga tekkinud vaidluse korral pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse ja et enne seda peaksid nad püüdma saavutada lepitusmenetluse kaudu kompromissi). Ombudsman tegi esialgse järelduse, et leides, et lepitusmenetlust ei saa kohaldada endise töötaja suhtes, kes ei saa EIP pensioni, pani EIP toime haldusomavoli. Seetõttu tegi ombudsman EIP-le ettepaneku algatada viivitamata lepitusmenetlus nii ametist vabastamise kui ka ahistamise küsimustes. Pank nõustus vallandamise küsimuses algatama lepitusmenetluse ja suunas kaebuse esitaja teise ahistamist käsitleva menetluse juurde.

Ombudsman jõudis järeldusele, et pärast tema sekkumist leiti lahendus. Seetõttu lõpetas ta juhtumi.

Otsus juhtumi 515/2016/JAP kohta, mis käsitleb ajutise töötaja katseaja hindamist Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti poolt

Kolmapäev | 03 mai 2017

Kohtuasi puudutas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ajutise teenistuja katseaja hindamist. Kaebuse esitaja, kes katseaja lõpus ametist vabastati, väitis, et tema hindamisel esines mitmeid menetluslikke puudusi. Lisaks jättis EASO vastamata tema kaebustele, mis olid esitatud ELi personalieeskirjade alusel.

Ombudsman uuris küsimust ja palus EASO-l kaebustele vastata. Ta leidis, et EASO oli võtnud vajalikud meetmed, et tagada kaebuse esitaja katseaja erapooletu hindamine, ning austanud kaebuse esitaja õigust olla ära kuulatud enne lõpliku otsuse tegemist tema edasise töö kohta. Ombudsman lõpetas seega juhtumi menetlemise.

Otsus juhtumi 2033/2015/ZA kohta, mis käsitleb keeleoskuse eksami läbivaatamise taotluse menetlemist Euroopa Personalivaliku Ametis (EPSO)

Reede | 16 detsember 2016

ELi ametnikud peavad enne esimest edutamist tõendama, et nad on võimelised töötama kolmandas keeles. Kui kaebuse esitaja, kes töötab ELi ametis, ei sooritanud oma kolmanda keele keeleoskuse eksamit, palus ta EPSO-l põhjendada talle eksami kirjaliku osa suhteliselt madalat hinnet ja teavitada teda ka võimalikest läbivaatamismehhanismidest. Tema arvates näisid EPSO selgitused tema palgaastme kohta vastuolulised, samas kui tema esialgne vastus läbivaatamisvõimaluste kohta oli vale. Pärast kaebuse esitaja nõudmist nõustus EPSO tema kirjalikku testi uuesti hindama. Teine hindaja kinnitas esialgse hinde.

Ombudsman uuris seda küsimust. Ta uuris kaebuse esitaja testi ja kahe hindaja hinnanguid. Ombudsman ei leidnud kaebuse esitaja kirjaliku testi hindamisel ühtegi ilmset viga ega erapoolikust. Seoses eksliku teabega läbivaatamisvõimaluste kohta tunnistas EPSO oma viga ja vabandas kaebuse esitaja ees. Ombudsman ei pidanud täiendavaid uurimisi vajalikuks ja lõpetas juhtumi. Siiski tegi ta ettepaneku parandada keeleoskuse testidel osalejatele antavat teavet menetluse ja nende läbivaatamis-/edasikaebamisõiguste kohta.

Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse uurimine seoses kaebusega 52/2014/EIS, mis käsitleb Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsust võtta avalikel konkurssidel nõuetekohaselt arvesse vääramatu jõu põhimõtet

Esmaspäev | 21 november 2016

Kaebuse esitaja, kes töötab Euroopa Liidu Kohtus ajutise lepingu alusel, kandideeris EPSO konkursile konverentsitõlkide töölevõtmiseks. Konkursiteates märgiti, et täidetud taotlused tuleb esitada 6. augusti 2013. aasta keskpäevaks. Kaebuse esitaja ei pidanud tähtajast kinni. Ta teatas 7. augustil 2013 EPSO-le, et ta oli 5.–6. augustini 2013 haiglaravil, mistõttu ei olnud tal võimalik oma kandideerimisavaldust õigeaegselt täita. 7. augustil 2013 palus ta EPSO-l tähtaega pikendada. EPSO keeldus. Ta põhjendas keeldumist peamiselt sellega, et ta peab kõiki taotlejaid võrdselt kohtlema.

Ombudsman uuris seda küsimust ja tegi esialgse järelduse, et EPSO ei olnud kaalunud, kas kaebuse esitaja olukord kujutab endast vääramatut jõudu. Seetõttu soovitas ta EPSO-l i) tunnistada, et on olukordi, kus vääramatu jõu tõttu on õiglane ja asjakohane anda kandidaatidele uus tähtaeg; ii) selgitada asjaolusid, mille korral selline uus tähtaeg tuleks kehtestada; ning iii) teavitada sellest kandidaate. EPSO lükkas esialgu ombudsmani soovitused tagasi ja väitis, et oleks raske eristada kandidaatide esitatud erinevaid põhjendusi ja kirjeldada, kuidas kandidaadid tõendaksid vääramatu jõu esinemist. Ta lisas, et kui kandidaatidel lubataks tugineda vääramatule jõule, ohustaks see nii avalike konkursside sujuvat läbiviimist kui ka kandidaatide võrdset kohtlemist. Ta viitas ka statistikale, mis tema väitel tõendas, et kõikide tähtaja pikendamise taotluste käsitlemine pärast tähtaja möödumist oleks EPSO jaoks halduskoormus.

Pärast ombudsmani ja EPSO töötajate kohtumisi nõustus EPSO lõpuks põhimõtteliselt ombudsmani soovitustega. Kaebuse esitaja konkreetse juhtumi kohta märkis ombudsman siiski, et kõnealune konkurss oli lõppenud. Ta märkis ka, et kaebuse esitaja oli otsustanud EPSO vastust tema soovitustele mitte kommenteerida. Seda silmas pidades leidis ombudsman, et ei ole põhjust uurida, kas kaebuse esitaja juhtum vastab vääramatu jõu nõuetele, mida EPSO nüüd põhimõtteliselt nõustub kohaldama.

Otsus juhtumi 726/2016/PMC kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu poolt praktikantidele miinimumpalgast väiksema summa maksmist

Esmaspäev | 03 oktoober 2016

Euroopa Liidu Nõukogu endine praktikant kaebas, et ELi institutsioonide poolt praktikantidele makstav toetus ei ole asjakohane, kuna see on miinimumpalgast madalam ega taga seega praktikantidele inimväärset elatustaset.

Ombudsman algatas selles küsimuses uurimise. Ta leidis, et nõukogu on piisavalt üksikasjalikult selgitanud, kuidas määratakse kindlaks praktikatoetuse summa. Ombudsman leidis, et otsus maksta toetust, mis vastab 25 %-le palgaastme AD5.1 ametniku palgast, oli põhjendatud. Nõukogu võttis selle otsuse vastu oma kaalutlusõiguse piires, tuginedes oma haldusvajadustele ja olemasolevale eelarvele.

Ombudsman märkis, et nõukogu eristab praktikat ja tööhõivet. Seetõttu saab praktikant toetust, mitte palka, sest praktikandi õigused ja kohustused ei ole võrreldavad töötaja õiguste ja kohustustega. Ombudsman pidas nõukogu selgitust mõistlikuks.

Seetõttu lõpetas ta juhtumi järeldusega, et nõukogu tegevus ei kujutanud endast haldusomavoli.

Otsus juhtumi 629/2015/ANA kohta, mis käsitleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) otsust mitte luua katseaja lõpus ajutist teenistujat

Neljapäev | 14 juuli 2016

Juhtum puudutas ECDC otsust lõpetada ajutise teenistuja leping katseaja lõppedes.

Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et üldiselt olid ECDC selgitused oma otsuse kohta mitte hoida kaebuse esitajat katseaja lõpus tööl mõistlikud.

Ombudsman leidis siiski, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ei olnud kaebuse esitajale õigeaegselt selgitanud, a) et uustulnukate hindamisdialoogis tuvastatud probleemid olid nii tõsised, et õigustasid kaebuse esitaja lepingu lõpetamist, b) valdkondi, mida ta pidi konkreetse ja selge tegevuskava abil parandama. Selle tegemata jätmine kujutas endast haldusomavoli. Lisaks leiab ombudsman, et olukorras, kus ELi asutusel ei ole piisavalt aega ajutise teenistuja töö nõuetekohaseks hindamiseks või kui ajutisel teenistujal ei ole olnud piisavat võimalust oma töös esinevaid puudusi kõrvaldada, oleks hea haldustava uurida, kas on olemas erandlikud asjaolud, mis õigustavad katseaja pikendamist. Kuna toimikus ei ole tõendeid selle kohta, et ECDC oleks tõsiselt uurinud kaebuse esitaja katseaja pikendamise võimalust, tegi ombudsman vastava ettepaneku olukorra parandamiseks tulevikus. Arvestades, et hea haldustava on vabandada mis tahes halva tava pärast, usub ombudsman, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks tunnistama oma vigu selle juhtumi käsitlemisel ja vabandama kaebuse esitaja ees nende vigade pärast.

Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse Euroopa Komisjoni vastu esitatud pensioniõiguste ülekandmist käsitleva kaebuse 2041/2014/DK uurimine

Teisipäev | 31 mai 2016

Juhtum käsitles komisjoni otsust muuta oma esialgset ettepanekut kaebuse esitaja Ühendkuningriigi pensioniskeemis omandatud pensioniõiguste ülekandmise kohta ELi pensioniskeemi.

Komisjon väitis, et ta pidi muutma oma esialgset ettepanekut, kuna see põhines üldistel rakendussätetel, mis olid ettepaneku tegemise ajal juba aegunud. Komisjoni muudetud ettepanek, mis oli kaebuse esitajale ebasoodsam, põhines läbivaadatud üldistel rakendussätetel, mis kehtisid esialgse ettepaneku kuupäeval. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks austama tema esimest ettepanekut, mille ta oli juba heaks kiitnud.

Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et Üldkohus oli otsustanud, et komisjon ei olnud õiguslikult kohustatud tegema ettepanekuid väljaspool liidu pensioniskeemi omandatud pensioniõiguste ülekandmise kohta ning et tegelikult saab selliste ülekantud pensioniõiguste väärtuse kindlaks määrata alles pärast ülekandmist. Tegelikult oli tegemist tavaga, mille komisjon kehtestas lihtsalt selleks, et teavitada oma ametnikke paremini sellest, mida nad võiksid oodata, kui nad on tegelikult otsustanud taotleda oma pensioniõiguste ülekandmist liidu pensioniskeemi.

Seetõttu lõpetas ombudsman kaebuse käsitlemise järeldusega, et tegemist ei olnud komisjoni haldusomavoliga.

Otsus juhtumi 1408/2015/OV kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni vastavust erinõunikke käsitlevatele eeskirjadele

Esmaspäev | 30 mai 2016

Käesolevas kaebuses on küsimus selles, et väidetavalt ei järginud Euroopa Komisjon erinõuniku ametisse nimetamisel oma eeskirju huvide konflikti vältimise kohta.

2015. aasta septembris kaebasid kaks valitsusvälist organisatsiooni ombudsmanile, et kui komisjon nimetas ametisse erinõuniku, kes abistab komisjoni presidenti, ei järginud ta oma eeskirju. Komisjon avaldas 18. detsembril 2014 pressiteate, milles teatas Edmund Stoiberi nimetamisest komisjoni presidendi erinõunikuks. See teade tehti kolm kuud enne Stoiberi ametlikku ametisse nimetamist 4. märtsil 2015, ilma et oleks öeldud lahtiütlust täitmata haldusnõuete kohta. Kaebuse esitajad väitsid, et see enneaegne teadaanne kahjustas komisjoni suutlikkust hinnata erapooletult ja kriitiliselt, kas asjaomasel isikul on huvide konflikte. Nad kaebasid ka selle üle, et komisjoni kinnitavas avalduses, mis on ametisse nimetamise protsessi oluline osa, ei mainitud erinõuniku ametikohti suure kindlustuskontserni Nürnbergeri juures.  

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni pressiteade oli ebaõige ja eksitav. Ombudsman leidis ka, et ametisse nimetamise enneaegne teatavaks tegemine ilma vastutuse välistamise klauslita tekitas huvitatud üldsuses põhjendatud kahtlusi, kas huvide konflikti küsimus oli pärast teatavaks tegemist erapooletult ja kriitiliselt läbi vaadatud. Ombudsman tuvastas komisjoni haldusomavoli mõlemal juhul. Ombudsman leidis ka, et komisjon ei selgitanud, miks kindlustusrühma määratud erinõuniku ametikohad jäeti kinnitavast avaldusest välja. Ta leidis, et see kujutas endast ka haldusomavoli.

AST 9 ametniku edutamata jätmine

Reede | 19 veebruar 2016

Otsus juhtumi 1023/2014/OV kohta, mis käsitleb AST-kategooria ametnike 2013. aasta edutamise käsitlemist Euroopa Komisjoni poolt

Reede | 19 veebruar 2016

Kaebuse esitaja on komisjoni ametnik (AST), keda ei edutatud 2013. aasta edutamise käigus järgmisele palgaastmele ja kes esitas selle kohta kaebuse ombudsmanile. Ombudsman teatas kaebuse esitajale, et uurimine ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja väitis siiski ka, et edutati kaheksat temaga sama palgaastme ametnikku, keda ei olnud edutamise eesmärgil märgistatud (varasemate eeskirjade kohaselt kogutud edutamispunktide alusel). Seetõttu algatas ombudsman uurimise seoses väitega, et komisjon ei olnud selgitanud, miks kaheksa ametnikku, kes ei olnud märgistatud, edutati järgmisele AST palgaastmele.

Komisjon selgitas oma arvamuses, et kaheksal asjaomasel ametnikul olid võrreldes kaebuse esitajaga suhteliselt suuremad teened üldistes rakendussätetes sätestatud kolme hindamiskriteeriumi osas ning et märgistamisel oli üksnes teisejärguline roll. Ombudsman leidis, et kohaldatavad üleminekusätted ei takistanud lippudeta ametnike edutamist. Seetõttu ei tuvastanud ombudsman komisjoni haldusomavoli ja lõpetas juhtumi menetlemise.