Strasbourg, 20. oktoober 2014

omaalgatuslik uurimine [1] OI/9/2014/MHZ vahendite kohta, mille abil Frontex tagab põhiõiguste austamise ühistes tagasisaatmisoperatsioonides (JRO)

Lugupeetud hr Arias

Vastavalt komisjoni 2014. aasta teatisele ELi tagasisaatmispoliitika kohta [2] koordineeris Frontex aastatel 2006–2013 209 ühist tagasisaatmisoperatsiooni 10 855 inimese tagasisaatmiseks. Komisjon rõhutab asjaolu, et ühiste refinantseerimisoperatsioonide käigus ei teatatud ühestki põhiõiguste rikkumisest. Samal ajal väljendab komisjon muret selle pärast, et ainult poolt ühistest refinantseerimisoperatsioonidest jälgiti sõltumatult. 

Sunniviisilise tagasisaatmise operatsioonid võivad oma olemuse tõttu kaasa tuua põhiõiguste raskeid rikkumisi. See annab paratamatult põhjust muretsemiseks. Üldsuse jaoks on oluline teada, kuidas Frontex on valmis tegelema võimalike rikkumistega ja milliseid meetmeid ta võtab selliste rikkumiste ohu minimeerimiseks. Seda arvesse võttes olen otsustanud omaalgatusliku uurimise kaudu uurida ja hinnata, kuidas Frontex tagab, et ühised tagasisaatmisoperatsioonid austavad sunniviisiliselt tagasisaadetavate isikute põhiõigusi.

Uurimine hõlmab Frontexi koostööd riiklike järelevalveasutustega (Frontexi määruse [3] artikli 9 lõige 1b koostoimes tagasisaatmisdirektiivi [4] artikli 8 lõikega 6). Nagu teate, kuuluvad kõik ELi liikmesriikide riiklikud ombudsmanid ja Euroopa Ombudsman Euroopa ombudsmanide võrgustikku. Lisaks on mõned võrgustiku riiklikud ombudsmanid kaasatud tagasisaatmisoperatsioonide järelevalvesse [5].  Seetõttu olen kirjutanud riiklikele ombudsmanidele, et neid sellest uurimisest teavitada. Eelkõige olen palunud neil esitada mulle mis tahes asjakohast teavet, sealhulgas oma võimalikke järelepärimisi, et edendada tagasisaatmisoperatsioonide tõhusat ja läbipaistvat sõltumatut järelevalvet.

Uurimise hõlbustamiseks oleksin tänulik, kui Frontex vastaks järgmistele küsimustele ja teabenõuetele:

Tagasipöördujate kohtlemine

 1. Kas ühise tagasisaatmisoperatsiooni ajal võivad Frontexi töötajad küsida riiklikke reisiks sobivaid dokumente tagasipöördujate puhul, kes on näiteks ilmselgelt haiged või kaugelearenenud rasedusega?

2. Kes vastutab tagasipöördujate heaolu eest, kui nad on õhusõiduki pardal?

3. 2013. aasta juulis võttis Frontex vastu ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi (edaspidi „tegevusjuhend“). Kas Frontex võiks toimimisjuhendiga saadud kogemustele tuginedes kaaluda saatjate käitumist käsitlevate standardite avaldamist toimimisjuhendi lisana (tegevusjuhendi artikli 6 lõikes 4 on sätestatud: „Korraldav liikmesriik ja Frontex otsustavad lubatud piirangute loetelu üle enne ühist tagasisaatmisoperatsiooni. See nimekiri tuleb edastada asjaomasele osalevale liikmesriigile enne ühist refinantseerimisoperatsiooni: (...)")?

4. Seadustiku artikli 5 lõikes 2 viidatakse tagasipöördujate kaebustele, milles väidetakse, et neid on ühise tagasisaatmisoperatsiooni ajal väärkoheldud. Kes peaks selliseid kaebusi käsitlema, kellele need tuleks esitada ja millises ühise tagasisaatmisoperatsiooni etapis? Kas Frontexil on pärast seda, kui ta on juhendit ühe aasta jooksul kohaldanud, teavet selle sätte kohaldamise kohta?

5. Kas Frontex võiks selgitada, kuidas ta tagab ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi artikli 18 tõhusa rakendamise, milles on sätestatud, et „Frontexi rahaline toetus liikmesriikidele ühistele tagasisaatmisoperatsioonidele sõltub ELi põhiõiguste harta täielikust järgimisest”^[6]?

Aruandlusega seoses

6. 2012. aasta detsembris nimetas Frontex ametisse oma põhiõiguste ametniku, kes vastutab inimõiguste kaitse järelevalve, hindamise ja soovituste andmise eest kõigis Frontexi tegevustes ja operatsioonides, sealhulgas ühiste tagasisaatmisoperatsioonidega seotud tegevustes ja operatsioonides. Põhiõiguste ametniku kirjalik panus seoses põhiõiguste järgimisega ühistes tagasisaatmisoperatsioonides võib anda uurimisele väärtusliku panuse. Kas Frontex võiks sellist teavet paluda ja lisada selle oma arvamusele?

7. Kas ühistes tagasisaatmisoperatsioonides osalejad on Frontexi tõsistest vahejuhtumitest teatamise süsteemi kaudu teatanud väidetavatest põhiõiguste rikkumistest (ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi artikkel 16)? Kui jah, siis kuidas nendega tegeleti? Juhime tähelepanu sellele, et ombudsman soovib tutvuda ka Frontexi aruannetega ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kohta.

8. Kas Frontex on kaalunud tagasisaatmisoperatsioonide lõplike aruannete avaldamist oma veebisaidil, vajaduse korral koos konfidentsiaalse teabe redigeerimisega?

Seoses ühiste refinantseerimisoperatsioonide järelevalvega

9. Komisjoni 2014. aasta teatise kohaselt ei ole pooltel ühistel refinantseerimisoperatsioonidel sõltumatut vaatlejat. Milliseid meetmeid kavatseb Frontex olukorra parandamiseks võtta?  Sellega seoses märgib ombudsman, et komisjon soovitab oma teatises, et Frontex peaks oma ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendis selgelt sätestama, et iga ühise tagasisaatmisoperatsiooni suhtes kohaldatakse sõltumatut järelevalvet. Kas Frontex on seda teinud?

10. Kuidas tagab Frontex oma ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi artikli 14 kohaldamise, eelkõige seoses järelevalvajate juurdepääsuga teabele ja tagasipöördujatele ning järelevalvajate tähelepanekute lisamisega Frontexi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide lõpparuannetesse?

11. Komisjoni 2014. aasta teatises märgitakse, et Rahvusvaheline Migratsioonipoliitika Arendamise Keskus viib praegu ellu ELi rahastatavat projekti, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide erinevaid lähenemisviise järelevalvele. Kas Frontex osaleb selles projektis? Milliseid meetmeid võtab Frontex, et soodustada parimate tavade vahetamist tagasisaatmisdirektiivi artikli 8 lõike 6 alusel loodud riiklike järelevalveasutuste vahel?

12. Frontexi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi artikli 14 lõikes 5 on sätestatud, et vaatlejad võivad teha järelevalvet ka teiste ühises tagasisaatmisoperatsioonis osalevate liikmesriikide nimel. Kas Frontex võtab meetmeid sellise esindusliku järelevalve soodustamiseks? 

13. Põhiõiguste Amet on seisukohal, et tõhususe tagamiseks peaksid sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvesüsteemid hõlmama kõiki väljasaatmistoiminguid, sealhulgas vastuvõtmist sihtriigis.[7] Sellega seoses mõistab Euroopa Ombudsman, et 2013. aastal tegi Serbia ombudsmani büroo (piinamisvastase konventsiooni fakultatiivprotokolliga loodud riikliku ennetusmehhanismi rollis) tagasisaatmisjärgses etapis koostööd Saksamaa kiriku juhitud järelevalvefoorumiga.

Kas Frontex võiks sellest kogemusest eeskuju võtta, et edendada tagasisaatmisjärgse etapi korrapärast jälgimist?

Oleksin tänulik, kui esitaksite 31. jaanuariks 2015 arvamuse, milles vastatakse eespool esitatud küsimustele ja teabenõuetele.

Samuti soovin Teile teatada, et võin oma uurimise käigus kaaluda Frontexi arvamuse avaldamist oma veebisaidil ja anda huvitatud kolmandatele isikutele võimaluse esitada märkusi.

Kui Teie talitused vajavad uurimise kohta lisateavet või selgitusi, sealhulgas teavet selle kohta, kuidas korraldada eespool punktis 7 nimetatud dokumentidega tutvumist, võtke palun ühendust Marta Hirsch-Ziembinskaga (+33 388 17 27 46), kaebuste ja uurimiste üksuse juhatajaga, kes vastutab uurimise eest.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly