Strasbourg, 20.10.2014

Omaalgatuslik uurimine [1] OI/9/2014/MHZ vahendite kohta, mille abil Frontex tagab põhiõiguste austamise ühistes tagasisaatmisoperatsioonides (JRO)

Lugupeetud hr Arias

Vastavalt komisjoni 2014. aasta teatisele ELi tagasisaatmispoliitika kohta [2] koordineeris Frontex aastatel 2006–2013 209 ühist tagasisaatmisoperatsiooni, mille käigus saadeti tagasi 10 855 inimest. Komisjon rõhutab asjaolu, et ühistes tagasisaatmisoperatsioonides ei teatatud ühestki põhiõiguste rikkumisest. Samal ajal väljendab komisjon muret selle pärast, et sõltumatut järelevalvet tehti ainult poolte ühiste refinantseerimisoperatsioonide üle. 

Sunniviisilise tagasisaatmise operatsioonid võivad oma olemuselt kaasa tuua põhiõiguste raskeid rikkumisi. See tekitab paratamatult mõningast muret. Üldsuse jaoks on oluline teada, kuidas Frontex suudab toime tulla võimalike rikkumistega ja milliseid meetmeid ta võtab selliste rikkumiste ohu minimeerimiseks. Seda arvesse võttes olen otsustanud omaalgatusliku uurimise abil uurida ja hinnata, kuidas Frontex tagab, et ühised tagasisaatmisoperatsioonid austavad sunniviisiliselt tagasisaadetavate isikute põhiõigusi.

Uurimine hõlmab Frontexi koostööd riiklike järelevalveasutustega (Frontexi määruse [3] artikli 9 lõige 1b koostoimes tagasisaatmisdirektiivi [4] artikli 8 lõikega 6). Nagu teate, kuuluvad kõik ELi liikmesriikide ombudsmanid ja Euroopa Ombudsman Euroopa ombudsmanide võrgustikku. Lisaks on mõned võrgustiku riiklikud ombudsmanid seotud tagasisaatmisoperatsioonide järelevalvega [5]. Sel põhjusel olen kirjutanud riiklikele ombudsmanidele, et teavitada neid sellest uurimisest. Täpsemalt palusin neil esitada mulle kogu asjakohane teave, sealhulgas enda võimalikud järelepärimised, et edendada tagasisaatmisoperatsioonide tõhusat ja läbipaistvat sõltumatut järelevalvet.

Oleksin tänulik, kui Frontex vastaks uurimisele kaasaaitamiseks järgmistele küsimustele ja teabenõuetele:

Tagasipöördujate kohtlemine

 1. Kas Frontexi töötajad võivad ühises tagasisaatmisoperatsioonis seada kahtluse alla riiklikud reisisobivuse dokumendid tagasipöördujate puhul, kes on näiteks ilmselgelt haiged või tiined?

2. Kes vastutab tagasipöördujate heaolu eest õhusõiduki pardal viibimise ajal?

3. 2013. aasta juulis võttis Frontex vastu ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi (edaspidi „juhend“). Kas Frontex võiks oma tegevusjuhendiga seotud kogemuste põhjal kaaluda saatjate käitumise standardite avaldamist tegevusjuhendi lisana (juhendi artikli 6 lõikes 4 on sätestatud: „Korraldav liikmesriik ja Frontex teevad lubatud piirangute loetelu kohta otsuse enne ühist tagasisaatmisoperatsiooni. See nimekiri tuleb enne ühist tagasisaatmisoperatsiooni edastada asjaomasele osalevale liikmesriigile: (...)„)?

4. Seadustiku artikli 5 lõikes 2 viidatakse tagasipöördujate kaebustele, milles väidetakse, et neid on ühises tagasisaatmisoperatsioonis väärkoheldud. Kes peaks selliste kaebustega tegelema, kellele need tuleks esitada ja millises ühise tagasisaatmisoperatsiooni etapis? Kas Frontexil, kes on kohaldanud toimimisjuhendit ühe aasta jooksul, on teavet selle sätte kohaldamise kohta?

5. Kas Frontex võiks selgitada, kuidas ta tagab ühiste tagasisaatmisoperatsioonide toimimisjuhendi artikli 18 tõhusa rakendamise, milles on sätestatud, et "Frontex annab liikmesriikidele ühiseks tagasisaatmisoperatsiooniks rahalist toetust tingimusel, et järgitakse täielikult ELi põhiõiguste hartat"^[6]?

Aruandlus

6. 2012. aasta detsembris nimetas Frontex ametisse oma põhiõiguste ametniku, kelle ülesanne on jälgida, hinnata ja anda soovitusi inimõiguste kaitse kohta kõigis Frontexi tegevustes ja operatsioonides, sealhulgas ühiste tagasisaatmisoperatsioonidega seotud tegevustes ja operatsioonides. Põhiõiguste ametniku kirjalik panus seoses põhiõiguste järgimisega ühistes tagasisaatmisoperatsioonides võib anda väärtusliku panuse uurimisse. Kas Frontex võiks paluda sellist panust ja lisada selle oma arvamusele?

7. Kas ühistes tagasisaatmisoperatsioonides osalejad on Frontexi tõsistest intsidentidest teatamise süsteemi kaudu teatanud väidetavatest põhiõiguste rikkumistest (ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi artikkel 16)? Kui jah, siis kuidas nendega tegeleti? Juhime Teie tähelepanu sellele, et ombudsman soovib kontrollida ka Frontexi aruandeid ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kohta.

8. Kas Frontex on kaalunud tagasisaatmisoperatsioonide lõpparuannete avaldamist oma veebisaidil, vajaduse korral konfidentsiaalse teabe väljajätmistega?

Ühiste tagasisaatmisoperatsioonide järelevalve

9. Komisjoni 2014. aasta teatise kohaselt ei ole pooltes ühistes refinantseerimisoperatsioonides sõltumatut järelevalvajat. Milliseid meetmeid pakub Frontex olukorra parandamiseks? Sellega seoses märgib ombudsman, et komisjon soovitab oma teatises, et Frontex peaks ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendis selgelt sätestama, et iga ühise tagasisaatmisoperatsiooni üle teostatakse sõltumatut järelevalvet. Kas Frontex on seda teinud?

10. Kuidas tagab Frontex ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi artikli 14 kohaldamise, eelkõige seoses vaatlejate juurdepääsuga teabele ja tagasipöördujatele, ning vaatlejate tähelepanekute lisamise Frontexi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide lõpparuannetesse?

11. Komisjoni 2014. aasta teatises märgitakse, et Rahvusvaheline Migratsioonipoliitika Arendamise Keskus juhib praegu ELi rahastatavat projekti, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide erinevaid lähenemisviise järelevalvele. Kas Frontex osaleb selles projektis? Milliseid meetmeid võtab Frontex, et soodustada parimate tavade vahetamist tagasisaatmisdirektiivi artikli 8 lõike 6 alusel loodud riiklike järelevalveasutuste vahel?

12. Ühiseid tagasisaatmisoperatsioone käsitleva Frontexi tegevusjuhendi artikli 14 lõikes 5 on sätestatud, et vaatlejad võivad teostada järelevalvet ka teiste ühises tagasisaatmisoperatsioonis osalevate liikmesriikide nimel. Kas Frontex võtab meetmeid sellise „esindusliku järelevalve” soodustamiseks? 

13. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on seisukohal, et selleks, et sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvesüsteemid oleksid tõhusad, peaksid need hõlmama kõiki väljasaatmistoiminguid, sealhulgas vastuvõtmist sihtriigis.[7] Sellega seoses mõistab Euroopa Ombudsman, et 2013. aastal tegi Serbia ombudsmani büroo (kui piinamisvastase konventsiooni fakultatiivprotokolli alusel loodud riiklik ennetusmehhanism) tagasisaatmisjärgses etapis koostööd Saksamaa kiriku juhitud järelevalvefoorumiga.

Kas Frontex kaaluks sellest kogemusest inspiratsiooni saamist, et edendada tagasisaatmisjärgse etapi korrapärast järelevalvet?

Oleksin tänulik, kui esitaksite eespool esitatud küsimustele ja teabenõuetele vastava arvamuse 31. jaanuariks 2015.

Samuti teatan Teile, et võin oma uurimise käigus kaaluda Frontexi arvamuse avaldamist oma veebisaidil ja anda huvitatud kolmandatele isikutele võimaluse esitada märkusi.

Kui Teie talitused vajavad täiendavat teavet või selgitusi käesoleva uurimise kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas korraldada punktis 7 nimetatud dokumentidega tutvumine, võtke palun ühendust Marta Hirsch-Ziembinskaga (+33 388 17 27 46), kes on uurimise eest vastutav kaebuste ja uurimiste üksuse juhataja.

Teie siiralt,

Emily O'Reilly