Käesolev omaalgatuslik uurimine põhineb Armeenia valitsusväliste organisatsioonide ühenduse kodanike kaitse liiga (CPL) esitatud kaebusel. See puudutab Armeenias asuva Euroopa Liidu delegatsiooni otsust mitte sõlmida CPLiga toetuslepingut pärast seda, kui delegatsioon avastas vea CPL-taotluse esialgses hindamises. CPL väitis, et delegatsiooni otsus ei põhinenud mõjuvatel põhjustel.

Ombudsmani uurimise käigus tunnistas Euroopa Komisjon, et delegatsiooni algselt võetud meetmed, kui ta sai aru, et hindamisprotsessis oli tehtud viga, ei olnud asjakohased. Komisjon näitas siiski ka seda, et tuvastatud viga nõudis CPL-i taotluse uuesti hindamist ja seega, et delegatsioonil ei olnud võimalik CPL-iga toetuslepingut sõlmida.

Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni suutmatust anda nõuetekohaseid vastuseid kaebuse esitajale, kes oli esitanud kaebuse riigiabi küsimuse kohta Saksamaal. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Saksamaa rikkus ELi riigiabi eeskirju oma uue avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamiskava tõttu. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et kuna komisjon andis lõpuks piisava vastuse, ei esinenud haldusomavoli.  

Juhtum oli seotud sellega, et komisjon lükkas tagasi ja tegi ettepaneku nõuda tagasi teatavad kulud, mis olid seotud kuuenda raamprogrammi toetuslepingu raames allhankena teostatud tegevustega. Ombudsmani uurimise põhjal otsustas komisjon mitte nõuda sisse kulusid kogusummas ligi 87 000 eurot. Komisjon selgitas, et ta oli otsustanud muuta oma esialgset otsust selle alusel, et kaebuse esitaja tegutses heas usus ja kooskõlas komisjoni enda antud nõuannetega.

Ombudsman tervitas seda uut otsust; Sellegipoolest leidis ta, et on olnud kahetsusväärne, et kaebuse esitajal oli juba mitu aastat väljavaade, et tema käes olevad rahalised vahendid on suures ulatuses tagasi saadud.

Juhtum käsitles väidetavaid huvide konflikte seoses komisjoni töörühma liikmetega, kelle ülesanne oli uurida elektromagnetväljade võimalikku mõju tervisele. Ombudsmanile esitatud kaebuses väideti, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt uurinud, kas töörühma teadlastel oli huvide konflikt.

Ombudsman uuris seda küsimust. Ta oli rahul, et komisjon oli küsimust nõuetekohaselt uurinud ja et teadlastel ei olnud huvide konflikti. Seega ei olnud tegemist komisjoni haldusomavoliga. Ombudsman leidis siiski, et komisjoni menetlusi saaks parandada, ja tegi mõned parandusettepanekud.

Juhtum puudutas valikumenetlust Euroopa GNSSi Agentuuri IKT osakonna juhataja ametikohale. Kaebuse esitaja väitis, et amet ei olnud tema taotlust õiglaselt hinnanud, ning nõudis, et amet vaataks läbi oma otsuse tema taotlus tagasi lükata.

Ombudsman uuris seda küsimust ja palus ametil selgitada mitmeid menetlusküsimusi. Ameti vastuse ja enda analüüsi põhjal ei tuvastanud ombudsman valikumenetluses ühtegi ilmset viga. Seetõttu lõpetati juhtum haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum puudutas komisjoni keeldumist avalikustada nende töötajate nimed, kes olid töötanud komisjoni riigiabi uurimises. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni, kaebuse esitaja ja Euroopa andmekaitseinspektori arvamused.

Küsimus, kas nimede avalikustamisest keeldumine oli õige, sõltus määruse 45/2001 (andmekaitse kohta) artiklist 8. Selle sätte kohaselt peab avalikustamist taotlev isik kõigepealt tõendama, et nimi tuleb talle avaldada. Kui see kriteerium on täidetud, peab ametiasutus veel kindlaks tegema, kas töötajate nimede avalikustamine kahjustaks nende õigustatud huve, ja kui see on nii, siis kas need õigustatud huvid olid olulisemad kui nimede avalikustamist taotleva isiku osutatud vajadus.  

Leides, et komisjon ei peaks kohaldama artiklit 8 töötajate nimede puhul kitsendavalt, leidis ombudsman, et komisjon ei ole teinud haldusomavoli, kui ta keeldus kõnealuste töötajate nimede avalikustamisest.

Vabaühenduse Access Info Europe esitatud kaebus käsitleb Euroopa Komisjoni väidetavalt õigusvastast keeldumist anda üldsusele täielik juurdepääs hindamisdokumentidele, mis käsitlevad Subotica (Serbia) reoveepuhasti taastamise ja laiendamise riigihankemenetlust. Dokumentide avalikustamisest keelduti määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b (isikuandmete kaitse), artikli 4 lõike 2 (ärihuvide kaitse) ja artikli 4 lõike 3 (otsustusprotsessi kaitse) alusel. Kaebuse esitaja leidis, et talle tuleks anda täielik juurdepääs hindamisdokumentidele.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni tegevuses ei esinenud haldusomavoli.  Ta teeb siiski ettepaneku, et komisjon peaks enne nende ametisse nimetamist hankima hankemenetlustes hindamiskomisjoni liikmetelt süstemaatiliselt nõusoleku nende nimede avalikustamiseks. Nende nimede avalikustamist hindamisprotsessi lõpus tuleks käsitada sellisesse komiteesse nimetamise tingimusena.

Juhtum käsitles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsust mitte lubada kaebuse esitajal esitada teist taotlust osalemiskutse raames, mis ei sisaldanud konkreetset taotluste esitamise tähtaega. Kaebuse esitaja soovis esitada teise taotluse pärast seda, kui ta ei olnud sama valikumenetluse raames sooritanud oma esialgse taotlusega seotud testi. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei vastanud piisavalt tema kirjadele, mis käsitlesid i) õiguslikku alust, mille alusel ei lubatud kandidaatidel valikumenetlustes uuesti kandideerida ilma konkreetsete lõpptähtaegadeta, ning ii) Hispaania testimiskeskuse tingimusi, sealhulgas töötajate käitumist.

EPSO viitas oma vastuses osalemiskutses esitatud tingimustele kui oma tegevuse õiguslikule alusele. Ta selgitas ka, et ta oli uurinud küsimust, mis puudutas töötajate käitumist testimiskeskuses.

Ombudsman leidis, et EPSO selgitus oli mõistlik ja piisav, mistõttu juhtum lõpetati.

Juhtum puudutas nõukogu väidetavat suutmatust kaebuse esitajale nõuetekohaselt selgitada, miks võib direktiivi teksti parandamiseks kuluda kuni üks aasta, kui peetakse vajalikuks teha muudatusi. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et nõukogu oli andnud ulatusliku ja piisava vastuse. Samuti näis kaebuse esitaja olevat antud selgitustega rahul. Juhtum lõpetati seega lõplikult.

Juhtum käsitles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) väidetavat mittevastavust valikumenetluse eeskirjadele.

Ombudsman palus EPSO-l oma uurimise esimese sammuna käsitleda kaebuse esitaja muresid. Need probleemid olid seotud väidetava valeteabe esitamisega valikumenetluse testide kohta ja olulise veaga kirjades, milles teavitati kaebuse esitajat tema testide tulemustest. Ombudsman leidis, et EPSO hilisemas vastuses on esitatud põhjalikud ja mõistlikud selgitused kaebuse esitaja tõstatatud küsimuste kohta ning et miski ei viita sellele, et EPSO ei järginud asjaomast valikumenetlust reguleerivaid eeskirju. Seetõttu lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum puudutas lepinguliste töötajate valikumenetlust, mille Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldas 2013. aastal. Sellistes valikumenetlustes osalevad kandidaadid peavad kõigepealt vastama teatavatele sobivuskriteeriumidele. Kandidaate, kes vastavad nendele sobivuskriteeriumidele, hinnatakse seejärel valikukriteeriumide alusel. Seejärel kantakse parimad kandidaadid reservnimekirja.

Kaebuse esitaja vastas osalemistingimustele, mille kohaselt pidi tal olema kas doktoridiplom või vähemalt viieaastane erialane töökogemus teadlasena. Siiski kõrvaldati ta konkursilt pärast seda, kui tema kandidatuuri võrreldi valikukriteeriumide alusel teiste kandidaatidega. Seejärel kaebas ta, et valikukriteeriumidega eelistati doktoridiplomiga kandidaate, samas kui osalemiskutses oli ette nähtud, et doktoridiplomit käsitatakse samaväärsena viieaastase töökogemusega.

Ombudsman uuris küsimust ja jõudis järeldusele, et haldusomavoli ei esinenud. Sobivuskriteeriumidega kehtestatakse miinimumkünnis, millele kõik kandidaadid peavad vastama. Valikukriteeriumid võimaldavad valikukomisjonil teha kõlblike kandidaatide hulgast kindlaks parimad kandidaadid. On selge, et institutsioonil on kaalutlusõigus otsustada, milliseid valikukriteeriume kasutada, kui need ei ole ilmselgelt sobimatud. Ombudsman järeldas, et valikukriteeriumide valik oli antud juhul täiesti mõistlik. Seoses kaebuse esitaja väitega, et valik ei olnud läbipaistev, märkis ombudsman, et valikukriteeriumid olid konkursikutses selgelt sätestatud.