Kaebus, mille esitas British Air Line Pilots' Association, on seotud ELi eeskirjadega, mis käsitlevad lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid kommertslennuettevõtjatele. Täpsemalt puudutab see viisi, kuidas EASA viis läbi nende eeskirjade ajakohastamise protsessi. Kaebuse esitaja väitis, et i) teaduslikel nõuannetel oleks pidanud olema eeskirjade koostamise protsessis olulisem roll; ii) EASA ei olnud esitanud tõendeid eeskirjade koostamise rühma liikmete kvalifikatsiooni kohta ning iii) EASA ei käsitlenud huvide konflikti küsimusi piisavalt.

Ombudsman ei tuvastanud EASA haldusomavoli seoses teaduslike nõuannete rolliga eeskirjade koostamise protsessis. Seoses küsimusega, kuidas EASA haldab võimalikke huvide konflikte eeskirju kehtestavates rühmades, leidis ombudsman, et tema poliitikat selliste konfliktide leevendamiseks oma töötajate puhul on muudetud ning et seda läbivaadatud lähenemisviisi kohaldatakse nüüd ka eeskirju kehtestavate rühmade ekspertide suhtes. Selle põhjal järeldas ombudsman, et tal ei ole vaja seda küsimust täiendavalt uurida. Lõpuks nõustus EASA ombudsmani soovitusega anda kaebuse esitajale eeskirjade koostamise rühma liikmete kohta anonüümset teavet. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi, julgustades EASAt kasutama ennetavamat lähenemisviisi, et avaldada talle kättesaadavat teavet eeskirjade koostamise rühma liikmete kvalifikatsiooni ja eksperditeadmiste kohta. Ta märkis ka, et kaalub välisekspertide poolt teatavate ELi ametite jaoks tehtud tööga seotud küsimuste uurimist.

Kaebuse esitaja taotles üldsuse juurdepääsu EASA heakskiitmissoovituste aruannetele, mis käsitlesid välismaiseid õhusõidukite hooldusorganisatsioone, mille puhul tuvastati mittevastavus teatavatele personalinõuetele. EASA keeldus juurdepääsu andmast, põhjendades seda vajadusega kaitsta oma jätkuvat järelevalvetegevust ja asjaomaste organisatsioonide ärihuve. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, väites, et EASA keeldus põhjendamatult juurdepääsu andmisest.

Ombudsman oli seisukohal, et EASA peaks põhimõtteliselt võimaldama juurdepääsu heakskiitmise soovituste aruannete redigeeritud versioonidele. Arvestades, et kaebuse esitaja juurdepääsutaotluses ei täpsustatud teatavat ajavahemikku, tegi ta seetõttu lahenduse ettepaneku, mille kohaselt EASA võiks vastavalt määrusele 1049/2001 pidada kaebuse esitajaga nõu, et leida õiglane lahendus, mis võimaldaks osalist juurdepääsu vähemalt mõnele (redigeeritud) heakskiitmissoovituse aruandele. EASA nõustus ombudsmani lahendusettepanekuga ja teatas talle, et on kaebuse esitajaga suhelnud ning nõustunud hindama kaebuse esitaja taotlusele eelnenud kolmeaastast ajavahemikku, et võimaldada osaline juurdepääs asjaomastele dokumentidele. Kaebuse esitaja oli tulemusega rahul ja ombudsman lõpetas juhtumi.

Juhtum käsitles OLAFi tegevust pärast rikkumisest teatamise teate saamist, milles seostati Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) lennundusjulgestuse inspekteerimise aruande väidetava manipuleerimisega. Pärast esialgset hindamist tundis ombudsman muret OLAFi otsuse pärast juhtum lõpetada ja saata asi tagasi EASA-le, hoolimata asjaolust, et rikkumisest teataja oli teadlikult otsustanud esitada oma aruande pigem OLAFile kui EASA-le. Ombudsman asus esialgsele seisukohale, et selline otsus võib negatiivselt mõjutada rikkumisest teatamist käsitlevate sätete tõhusust üldiselt. Seetõttu otsustas ta seda küsimust uurida.

Pärast OLAFi toimikutega tutvumist leidis ombudsman, et OLAF oli nõuetekohaselt kaalunud, kas algatada juurdlus. Samuti ilmnes, et OLAF ei olnud tegelikult juhtumit lõpetanud, vaid oli palunud EASA-l küsimust uurida ja oma uurimise tulemustest aru anda. Lisaks oli OLAF jätnud endale õiguse algatada ametlik uurimine hilisemas etapis. Seda arvesse võttes leidis ombudsman, et OLAF oli kaebuse esitaja rikkumisest teatamise aruannet asjakohaselt käsitlenud. Ombudsman märkis, et OLAF oleks pidanud kaebuse esitajat selgemalt teavitama, et asja edastamine EASA-le ei tähenda, et OLAF ei võta selles küsimuses edasisi meetmeid. Ta tegi selle kohta veel ühe märkuse.

Juhtum puudutas lennureisijate õigustega seotud rikkumiskaebuse menetlemist Euroopa Komisjoni poolt. Kaebuse esitaja lend Londonist Sofiasse tühistati tugeva lumesaju tõttu ja ta suunati ümber Müncheni kaudu. Kuid tema lend saabus Münchenisse hilinemisega ja ta jäi oma ümberistumisega lennust maha. Kaebuse esitaja pidi seega seal ööbima ja tema vedaja ei pakkunud talle hotellituba. Pärast kontakte Ühendkuningriigi ja Saksamaa ametiasutustega esitas ta komisjonile rikkumiskaebuse, väites, et Ühendkuningriigi ametiasutused on tegutsenud vastuolus asjaomaste lennureisijate õigusi käsitlevate ELi õigusnormidega.

Komisjon väitis, et probleemid olid põhjustatud erakorralistest asjaoludest, mis tähendas, et kooskõlas asjaomase ELi määrusega ei olnud kaebuse esitajal õigust rahalisele hüvitisele. Seejärel lõpetas ta ka kirjavahetuse kaebuse esitajaga.

Ombudsman nõustus komisjoni seisukohaga lumesajuga seotud erakorraliste asjaolude olemasolu kohta. Seega ei olnud kaebuse esitajal õigust rahalisele hüvitisele. Kaebuse esitajal oli siiski õigus hoolitsusele ja vedaja oleks pidanud tagama talle hotellimajutuse. Kuna lennuettevõtja ei pakkunud hotellimajutust, leidis ombudsman, et hoolsuskohustust on rikutud. Seetõttu leidis ombudsman, et komisjoni seisukoht, et hoolsuskohustust ei ole rikutud, ei ole veenev.

Ombudsman soovitas komisjonil selliste rikkumiskaebuste edaspidisel käsitlemisel võtta nõuetekohaselt arvesse lennuettevõtja kohustust hoolitseda lennureisijate eest. Seoses oma otsusega lõpetada kirjavahetus kaebuse esitajaga ei nõustunud ombudsman komisjoni seisukohaga, et tema kirjavahetus oli ebasobiv, ning esitas komisjonile selle kohta veel ühe soovituse.

Komisjon nõustus põhimõtteliselt ombudsmani teise soovitusega. Kuigi komisjon ei lükanud tagasi ombudsmani esimest soovitust, on tema vastusest selge, et ta ei jaga ombudsmani seisukohta vedaja hoolsuskohustuse ulatuse kohta reisija suhtes. Uurimise lõpetamisel käsitles ombudsman seda kriitilise märkusena. Ta edastas oma otsuse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja liikmesriikide ombudsmanidele.

Lennureisijate õigusi käsitlevas määruses on sätestatud, et lennureisijatel on õigus saada hüvitist, kui nende lend tühistatakse; lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed.

Juhtum käsitles seda, et komisjon avaldas oma veebisaidil riiklike täitevasutuste koostatud erakorraliste asjaolude loetelu (edaspidi „riiklike täitevasutuste loetelu“).

Kaebuse esitaja, advokaadibüroo, pöördus Euroopa Ombudsmani poole ja väitis, et sündmused, millele viidatakse kui „erakorralistele asjaoludele“ uue Euroopa Bauhausi nimekirjas, on vastuolus reisijate õiguste määruse ja asjakohase kohtupraktikaga. Kuna uue Euroopa Bauhausi nimekirja avaldamine komisjoni veebisaidil on suurendanud selle usaldusväärsust, väitis kaebuse esitaja, et riiklikud täitevasutused, lennuettevõtjad ja liikmesriikide kohtud võtavad uue Euroopa Bauhausi nimekirja arvesse ja keelduvad seega reisijatele hüvitist maksmast.

Ombudsman uuris seda küsimust ja jõudis järeldusele, et uue Euroopa Bauhausi nimekirja avaldamine komisjoni veebisaidil oleks problemaatiline, kui leitakse, et uue Euroopa Bauhausi nimekiri i) eksitab tarbijaid selle tegeliku päritolu ja olemuse osas või ii) ei kajasta nõuetekohaselt reisijate õigusi käsitleva määruse sisu. Selleks tegi ombudsman sõbraliku lahenduse ettepaneku, mis sisaldas konkreetseid ettepanekuid komisjonile.

Oma vastuses kirjeldas komisjon uue Euroopa Bauhausi nimekirja tehtud parandusi ja esitas täiendavaid selgitusi. Vaatamata kaebuse esitaja rahulolematusele komisjoni vastusega leidis ombudsman, et komisjoni selgitustes käsitletakse asjakohaselt kahte tema sõbraliku lahenduse ettepanekus nimetatud punkti. Neid kaalutlusi arvesse võttes ei tuvastanud ombudsman komisjoni haldusomavoli ja lõpetas juhtumi menetlemise.

Juhtum oli seotud sellega, et EASA ei esitanud sidusrühmadele koopiaid EASA riiklike asutuste nõuanderühma koosoleku protokollidest, kus arutati lennu- ja tööaja piirangute ning ärilise lennutranspordi puhkeaja nõuete muutmist.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et EASA keeldus ekslikult protokollidele juurdepääsu andmisest. Seetõttu esitas ta soovituse projekti protokolli avaldamiseks. EASA nõustus protokolli avaldamisega ja kohustus tagama, et sarnased protokollid avaldatakse ka tulevikus.

Ombudsman leidis seega, et EASA oli tema soovituse projektiga nõustunud ja lõpetas uurimise.