Taustteave

1. Kaebus käsitles taotlust juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud väljaspool ELi asuvate õhusõiduki hooldusorganisatsioonide sertifitseerimisega EASA poolt. Selliste organisatsioonide ja nende töötajate sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud komisjoni määruses 2042/2003.[1] Määruse artiklis 4 („Hooldusorganisatsioonide sertifikaadid”) on sätestatud, et suurte või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite hooldusega tegelevad organisatsioonid peavad olema sertifitseeritud vastavalt II lisa 145. osa sätetele. Organisatsioonile sertifikaadi saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks esitatavate nõuete hulgas on eeskiri 145.A.30 „Personalinõuded”.

2. EASA audiitorid koostavad iga 24 kuu järel EASA osa 145 kohase heakskiitmissoovituse aruande (EASA vorm 6, 4. osa), mis sisaldab EASA heakskiitu käsitlevaid tähelepanekuid ja asjakohaseid soovitusi.

3. Kaebuse esitaja oli huvitatud aruannetest, milles leiti, et välismaised hooldusorganisatsioonid ei täida personalinõudeid. 19. detsembril 2013 esitas ta EASA-le taotluse üldsuse juurdepääsuks järgmistele dokumentidele:

„osa 145 kontrollid ja resolutsioonid välismaiste remondijaamade puhul, mille on sertifitseerinud EASA, mitte muu pädev asutus, kui avastati mittevastavus nõuetele vastavuse aktsepteeritud meetodite (AMC) osas 145.A.30(e) Personalinõuded(7), mis on konkreetselt seotud geneetiliselt muundatud materjalidega (Guidance Material) 145.A.30(e) ja eelkõige selle osad

1. „Piisav suhtlemis- ja kirjaoskus”

2. „Võimalus mõista töökäske, töökaarte ning viidata kohaldatavatele tehnilistele normdokumentidele ja
neid kasutada”

3. „Võimalus tehtud tööd nõuetekohaselt registreerida ja allkirjastada”[kaebuse esitaja taotluses ei täpsustatud ajavahemikku].

4. EASA keeldus dokumentidele juurdepääsu andmisest erandite alusel, mis käsitlevad kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset (määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane) ja ärihuvide kaitset (artikli 4 lõike 2 esimene taane).

5. Vastuseks kaebuse esitaja väitele, et ELi kodanikel on ülekaalukas avalik huvi jälgida, kuidas EASA lennundusremondijaamu sertifitseerib, märkis EASA, et seadusandja on usaldanud kõrgeimate ohutusstandardite edendamise ülesande konkreetselt EASA-le. Selles pädevuses võtab EASA juba praegu täielikult arvesse avalikku huvi tagada kodanikele kõrge ja ühetaoline ohutustase. Kõnealuste dokumentide avalikustamine seaks ohtu audititega otseselt või kaudselt seotud üksuste vahelise usaldusliku õhkkonna ja nende ootuse, et ohutusalast või tundlikku äriteavet ei avalikustata.

6. 7. veebruaril 2014 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ning tuvastas järgmise väite ja nõude:

Väide:

EASA keeldus ekslikult andmast juurdepääsu dokumentidele, mida kaebuse esitaja oma 19. detsembri 2013. aasta taotluses taotles.

Nõue:

EASA peaks võimaldama juurdepääsu taotletud dokumentidele.

7. Uurimise käigus sai ombudsman EASA arvamuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja lühikesed märkused vastuseks EASA arvamusele. Tema talitused kontrollisid ka EASA toimikut. 5. mail 2015 esitas ombudsman EASA-le lahenduse ettepaneku [2].

Väidetavalt õigusvastane keeldumine juurdepääsu andmisest auditiaruannetele

Ombudsmani lahendusettepanek

8. Lahendusettepaneku tegemisel võttis ombudsman arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

9. Ombudsman oli seisukohal, et EASA peaks põhimõtteliselt võimaldama juurdepääsu heakskiitmise soovituste aruannete redigeeritud versioonidele samamoodi, nagu ta oli teinud vastusena ombudsmani soovituse projektile sarnases juhtumis 1174/2011/MMN.

10. Käesoleval juhul oli aga kaebuse esitaja juurdepääsutaotlus äärmiselt laiaulatuslik ja tähtajatu, sest i) see ei puudutanud konkreetselt kindlaks määratud hooldusorganisatsioone ja ii) ei olnud pealegi ajaliselt piiratud ning hõlmas seega kümne aasta jooksul alates 2004. aastast potentsiaalselt umbes 6000 aruannet. Ombudsman juhtis tähelepanu sellele, et määruse 1049/2001 artikli 6 lõigetes 2 ja 3 on ette nähtud olukord, kus – nagu käesoleval juhul – institutsioon seisab silmitsi juurdepääsutaotlusega, mis ei ole piisavalt konkreetne ja/või hõlmab väga suurt hulka dokumente, millisel juhul võib institutsioon paluda taotlejal taotlust selgitada ja „leppida taotlejaga mitteametlikult, et leida õiglane lahendus”.

11. Oma arvamuses ombudsmanile rõhutas EASA, et tal on praktilisi raskusi taotletud dokumentide tuvastamisega, kuna nende aruannete sisukaid elektroonilisi koopiaid ei ole olemas. Elektroonilise andmebaasi puudumisel jagas ombudsman EASA seisukohta, et kõigi nõutud dokumentide tuvastamine koormaks põhjendamatult EASA administratsiooni.

12. Ombudsmani kontroll näitas siiski, et EASA oli tuvastanud vähemalt mõned 2005.–2014. aasta heakskiitmissoovituste aruanded hooldusorganisatsioonide kohta, mille puhul EASA oli sertifikaadi peatanud või kehtetuks tunnistanud ning mis sisaldasid viiteid nõuete täitmise vastuvõetavate viiside ja geneetiliselt muundatud materjalide jaotise 145.A.30 punktile e. Selle põhjal tegi ombudsman järgmise lahenduse ettepaneku:

„Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, teeb ombudsman ettepaneku, et EASA peaks vastavalt määruse 1049/2001 artikli 6 lõigetele 2 ja 3 konsulteerima kaebuse esitajaga, et leida tema juurdepääsutaotlusele õiglane lahendus. Õiglane lahendus võiks olla osalise juurdepääsu andmine mõnedele välismaiste õhusõidukite hooldusorganisatsioonide sertifitseerimissoovituste aruannetele, mille puhul tuvastati nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) ja geneetiliselt muundatud õhusõidukite (GM) punkti 145.A.30 alapunkti e nõuete rikkumine.

13. Lisaks märkis ombudsman, et nii olulise lennuohutusega seotud tegevuse puhul, nagu õhusõiduki hooldusorganisatsioonide jätkuv järelevalve, on väga ebatavaline, et puudub elektrooniline andmebaas ning et asjaomaseid dokumente hoitakse ainult paberarhiivides ja pdf-koopiates. Seetõttu tegi ta järgmise täiendava märkuse:

„Amet peaks oma läbipaistvusprogrammi raames pöörama erilist tähelepanu EASA osa 145 kohastele heakskiitmise soovituste aruannetele (EASA vorm 6, 4. osa) ja kaaluma, kas need aruanded tuleks sisestada otsingut võimaldavasse elektroonilisse andmebaasi.

Üldiselt peaks EASA hea tava kohaselt alati taotlejaga kohe alguses suhtlema, kui määruse 1049/2001 alusel esitatud dokumentidele juurdepääsu taotlus on ebaselge või ebatäpne või kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga suurt hulka dokumente. Selline määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 6 sätestatud kohustus võib olla kasulik nii EASA-le kui ka taotlejale.”

14. EASA teatas oma 15. juuli 2015. aasta arvamuses ombudsmanile, et kaebuse esitajaga on lahenduses kokku lepitud. Täpsemalt lepiti kaebuse esitajaga kokku, et EASA hindab tema 19. detsembri 2013. aasta taotlusele eelnenud kolmeaastast ajavahemikku, et teha kindlaks dokumendid, mis sisaldavad määruse 2042/2003 punkti 145.A.30 alapunkti e kohta tehtud järeldusi, ja võimaldada neile osaline juurdepääs. EASA märkis, et kustutab üksikisikute ja organisatsioonide nimed ning nende tuvastamist võimaldavad viited. 16. oktoobri 2015. aasta järelkirjas teatas EASA ombudsmanile, et pärast seda andis ta kaebuse esitajale osalise juurdepääsu ja avaldas väljavõtted asjakohastest järeldustest.

15. Ombudsmani täiendava märkuse kohta märkis EASA, et otsingut võimaldava elektroonilise andmebaasi kasutamist juba kaalutakse ja et ta otsib praegu sobivaid teenuseosutajaid. Vastuseks lisamärkuse teisele osale märkis EASA, et ta pöörab veelgi suuremat tähelepanu taotluse arutamisele taotlejatega, kui see on nõutav.

16. Oma tähelepanekutes tänas kaebuse esitaja ombudsmani tehtud jõupingutuste eest.

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

17. Ombudsman märgib, et EASA nõustus tema lahenduse ettepanekuga ja suhtles kaebuse esitajaga, et leppida kokku õiglases lahenduses.

18. Ombudsman tervitab ka EASA vastust tema täiendavale märkusele.

Järeldus

Selle kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

EASA nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta.

Kaebuse esitajat ja EASAt teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly

Strasbourg, 19. oktoober 2015

[1] Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 315, lk 1; ELT eriväljaanne 07/04, lk 404) on korduvalt muudetud. Konsolideeritud versioon on kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2003R2042:20120801:EN:PDF

[2] Lisateavet kaebuse tausta, poolte argumentide ja ombudsmani uurimise kohta leiate ombudsmani lahenduse ettepaneku täistekstist, mis on kättesaadav aadressil:

http://www.ombudsman.europa.eu/cases/correspondence.faces/en/60984/html.bookmark