Juhtum puudutas Euroopa Liidu Nõukogu keeldumist anda täielik juurdepääs õiguslikele arvamustele Euroopa Prokuratuuri asutamist ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (EUROJUST) käsitlevate määruste seadusandlike ettepanekute kohta.

Ombudsmani uurimise käigus nõustus nõukogu avalikustama neljast dokumendist kaks, kuid jäi oma keeldumise juurde avalikustada täielikult kaks ülejäänud dokumenti, kuigi võimaldati osaline juurdepääs.

Ombudsman nõustub, et õiguslike arvamuste avalikustamisest keeldumine oli täielikult põhjendatud, kuna see kahjustaks õigusnõustamise ja kohtumenetluste kaitset. Seetõttu lõpetab ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega, kuid kutsub nõukogu üles oma keeldumist uuesti läbi vaatama, võttes arvesse edasist aja möödumist.

Juhtum puudutas kaebuse esitaja taotlust saada juurdepääs kahele e-kirjale, mis saadeti Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti juhatuse esimehe isiklikul e-posti aadressil ameti sõltumatu teadusnõukogu liikmetele. Kui amet keeldus juurdepääsu andmisest põhjendusega, et need kaks e-kirja ei olnud ameti valduses, sest need saadeti erakontolt, pöördus kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmani poole.

Ombudsman algatas selle küsimuse kohta uurimise, mille järel juhatuse esimees edastas ametile kahe e-kirja koopiad. Seega võiks amet hinnata kaebuse esitaja taotlust e-kirjadele juurdepääsuks määruse 1049/2001 ^[1] alusel. Seejärel andis amet kaebuse esitajale dokumentidele osalise juurdepääsu. Ombudsman sai kahe e-kirja täielikud koopiad ja tal oli võimalik kontrollida, kas kaebuse esitajale avaldatud koopiatest tehtud redigeerimised olid põhjendatud.

Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Juhtum puudutas komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs biokütustega seotud maakasutuse kaudset muutust käsitleva mõju hindamise aruande eelnõu versioonidele. Dokumentide avalikustamisest keelduti põhjusel, et see kahjustaks komisjoni otsustamisprotsessi. Kaebuse esitaja, organisatsioonide rühm, leidis, et talle tuleks anda juurdepääs dokumentidele, mida ta taotles.

Ombudsman uuris seda küsimust. Ta märkis, et 2015. aasta septembris võtsid parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2015/1513. See direktiiv põhines komisjoni seadusandlikul ettepanekul, millele oli lisatud mõju hindamise aruanne, mille esialgsed versioonid olid käesolevas asjas vaidluse all. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et neid uusi asjaolusid arvesse võttes annaks komisjon üldsusele juurdepääsu taotletud dokumentidele. Komisjon ei olnud sellega nõus, väites, et tegemist ei olnud haldusomavoliga. Ta kutsus siiski kaebuse esitajat üles esitama uut dokumentidele juurdepääsu taotlust, võttes arvesse uusi asjaolusid. Hiljem teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et pärast uut dokumentidele juurdepääsu taotlust andis komisjon juurdepääsu dokumentidele, mida ta oli taotlenud. Ombudsman lõpetas seega juhtumi järeldusega, et kaebuse edasine uurimine ei olnud põhjendatud. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ombudsmanil on õigus paluda institutsioonil võtta dokumentidele juurdepääsu käsitlevas juhtumis ombudsmani lahenduse ettepanekule vastates arvesse uusi argumente selle kohta, miks dokument tuleks avalikustada.

Juhtum käsitles Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs hindamisvormidele, mis on koostatud selleks, et hinnata liikmesriikide taotlusi riiklike broneeringuinfo töötlemise süsteemide kaasrahastamiseks komisjoni poolt. Kaebuse esitas Euroopa Parlamendi liige.

Taotletud hindamisvormidele juurdepääsu keelamisel tugines komisjon Üldkohtu otsusele, milles tunnistati vajadust säilitada hindamiskomisjonide menetluste konfidentsiaalsus seoses hankemenetlustega. Selles kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et hindamiskomitee liikmete arvamuste avalikustamine ohustaks nende sõltumatust ja kahjustaks seega tõsiselt asjaomase institutsiooni otsustamisprotsessi. Kaebuse esitaja leidis siiski, et seda kohtuotsust ei saa kohaldada liikmesriikide esitatud rahastamistaotluste hindamise menetluse suhtes.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni keeldumine taotletud dokumentide avalikustamisest ei olnud põhjendatud. Lisaks nõustus ta, et taotletud dokumentide avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Seetõttu soovitas ombudsman komisjonil taotletud dokumendid avaldada (ta nõustus siiski, et hindajate nimed võib välja jätta).

Komisjon keeldus ombudsmani soovitusega nõustumast, ilma et ta oleks oma seisukohta veenvalt põhjendanud. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamisega.

[1] Broneeringuinfo on teave, mida reisijad esitavad piletite broneerimisel ja lennule registreerimisel ning mida lennuettevõtjad koguvad oma ärilistel eesmärkidel. See sisaldab mitut liiki teavet, nagu reisikuupäevad, marsruut, piletiteave, kontaktandmed, reisibüroo, mille kaudu lend broneeriti, kasutatud maksevahendid, istekoha number ja pagasiteave. Andmeid säilitatakse lennuettevõtjate broneerimis- ja väljumiskontrolli andmebaasides.

Juhtum puudutas komisjoni suutmatust vastata kaebuse esitaja kirjavahetusele liikmesriigi tasandi finantsauditi raames. Pärast ombudsmani sekkumist vastas komisjon. Ta avalikustas kaebuse esitaja taotletud dokumendi, kuid kustutas mõned isikuandmed (füüsiliste isikute nimed). Ombudsman leidis, et komisjon põhjendas määruse 45/2001 kohast väljajätmist õigesti.

Kohtuasi puudutas teabenõude menetlemist selle kohta, kuidas saada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) valduses oleva kohtupraktika andmebaasi allalaaditavat versiooni. Ombudsman uuris küsimust ja palus EUIPO-l paremini selgitada, miks ta ei saa taotlust täita. EUIPO selgitus oli täpne ja mõistlik. Seega lõpetati juhtum haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum puudutas komisjoni keeldumist avalikustada nende töötajate nimed, kes olid töötanud komisjoni riigiabi uurimises. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni, kaebuse esitaja ja Euroopa andmekaitseinspektori arvamused.

Küsimus, kas nimede avalikustamisest keeldumine oli õige, sõltus määruse 45/2001 (andmekaitse kohta) artiklist 8. Selle sätte kohaselt peab avalikustamist taotlev isik kõigepealt tõendama, et nimi tuleb talle avaldada. Kui see kriteerium on täidetud, peab ametiasutus veel kindlaks tegema, kas töötajate nimede avalikustamine kahjustaks nende õigustatud huve, ja kui see on nii, siis kas need õigustatud huvid olid olulisemad kui nimede avalikustamist taotleva isiku osutatud vajadus.  

Leides, et komisjon ei peaks kohaldama artiklit 8 töötajate nimede puhul kitsendavalt, leidis ombudsman, et komisjon ei ole teinud haldusomavoli, kui ta keeldus kõnealuste töötajate nimede avalikustamisest.

Vabaühenduse Access Info Europe esitatud kaebus käsitleb Euroopa Komisjoni väidetavalt õigusvastast keeldumist anda üldsusele täielik juurdepääs hindamisdokumentidele, mis käsitlevad Subotica (Serbia) reoveepuhasti taastamise ja laiendamise riigihankemenetlust. Dokumentide avalikustamisest keelduti määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b (isikuandmete kaitse), artikli 4 lõike 2 (ärihuvide kaitse) ja artikli 4 lõike 3 (otsustusprotsessi kaitse) alusel. Kaebuse esitaja leidis, et talle tuleks anda täielik juurdepääs hindamisdokumentidele.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni tegevuses ei esinenud haldusomavoli.  Ta teeb siiski ettepaneku, et komisjon peaks enne nende ametisse nimetamist hankima hankemenetlustes hindamiskomisjoni liikmetelt süstemaatiliselt nõusoleku nende nimede avalikustamiseks. Nende nimede avalikustamist hindamisprotsessi lõpus tuleks käsitada sellisesse komiteesse nimetamise tingimusena.

Juhtum puudutas asjaolu, et komisjon jättis vastamata kaebuse esitaja kirjale Eesti siseriiklike kohtute väidetava ebaseadusliku tegevuse kohta. Samuti kritiseeris kaebuse esitaja selles kirjas komisjoni selle tegevusetuse pärast. Komisjon selgitas, et tal ei ole pädevust asjasse sekkuda. Ombudsman uuris asja ja leidis, et komisjoni selgitused olid õiged, kasulikud ja kooskõlas tema seadusjärgsete volitustega. Seetõttu lõpetati juhtumi menetlemine lahendatud juhtumina.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa välisteenistus käsitles kaebuse esitaja taotlust üldsuse juurdepääsuks ELi ja Kuuba vahelisele poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule. Ombudsmani uurimise käigus avaldas Euroopa välisteenistus dokumendi. Selle tulemusena lõpetas ombudsman juhtumi lahendamise.