Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda kaebuse esitajale kui huvitatud isikule juurdepääs liidu tootmisharu esialgsele taotlusele laiendada Venemaalt pärit ammooniumitoodete suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni keeldumine ei olnud dumpinguvastase määruse kohaldatavate sätete valguses põhjendatud ning võis kahjustada kaebuse esitaja kaitseõigust selles menetluses. Seetõttu soovitas ta komisjonil asjaomane taotlus avalikustada.

Kuigi komisjon ei nõustunud ombudsmani järeldusega haldusomavoli kohta, nõustus ta ombudsmani soovitusega asjaomane taotlus avalikustada. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi menetlemise.

Juhtum käsitles Norra äriühingu taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud komisjoni ja Itaalia vaheliste kontaktidega, mille eesmärk on kontrollida, kas Itaalia järgib kaupade vaba liikumise õigust, nimelt seoses lumesoki kasutamisele kehtestatud piirangutega (lumesokid on ette nähtud kasutamiseks samal eesmärgil kui lumeketid).

Komisjon jättis taotluse rahuldamata põhjendusel, et dokumentide avalikustamine võib käimasolevat uurimist kahjustada. Ombudsman uuris seda küsimust. Seejärel anti juurdepääs taotletud dokumentidele, mille põhjal ombudsman järeldas, et komisjon on küsimuse lahendanud.

Kaebuse esitaja, kes on Prantsusmaa kodanik, muutis oma elukohta Belgiast Prantsusmaale. Ta taotles varem Belgias registreeritud sõiduki registreerimist Prantsusmaal. Prantsusmaa ametiasutused keeldusid tunnustamast Belgia ametiasutuste väljastatud tehnoülevaatuse kontrollkaarti ja nõudsid, et kaebuse esitaja sõiduk läbiks registreerimise tingimusena Prantsusmaal täieliku tehnoülevaatuse. Seetõttu kaebas kaebuse esitaja Euroopa Komisjonile, et Prantsusmaa on rikkunud liikumisvabadust käsitlevaid ELi õigusakte. Komisjon algatas rikkumismenetluse. Pärast Prantsusmaa ametiasutustelt selgituste saamist otsustas komisjon kaebuse esitaja juhtumi käsitlemise lõpetada. Kaebuse esitaja ei nõustunud selle otsusega ja pöördus ombudsmani poole.

Ombudsmanile saadetud arvamuses leidis komisjon kokkuvõttes, et liidu õigus ei kohusta liikmesriiki teises liikmesriigis varem registreeritud sõidukite ümberregistreerimisel automaatselt tunnustama selles liikmesriigis tehtud tehnoülevaatust tervikuna või osaliselt.

Vastuseks ombudsmani täiendavatele küsimustele asjaomase kohtupraktika tõlgendamise kohta muutis komisjon oma esialgset seisukohta. Ta selgitas, et pärast Euroopa Kohtu hiljutist otsust otsustas ta läbi vaadata oma esialgse otsuse, millega lõpetati kaebuse esitaja rikkumismenetlus, ja paluda Prantsusmaa ametiasutustelt täiendavaid selgitusi. Seega leidis ombudsman, et seda tehes on komisjon kaebuse lahendanud. Seetõttu lõpetas ta juhtumi.

Kaebuse esitaja, Prantsusmaa põllumajandustootjate ühendus, kaebas Euroopa Komisjonile, et Prantsusmaa ametiasutused ei ole järginud veterinaarravimite paralleelimporti käsitlevaid ELi õiguse sätteid. Ta väitis, et Prantsusmaa ei võimaldanud veterinaararstidele, põllumajandustootjatele, apteekritele ja teistele jaemüüjatele juurdepääsu veterinaarravimite paralleelimpordi lihtsustatud loamenetlusele. Lisaks keeldusid Prantsuse ametiasutused võimaldamast veterinaarravimite paralleelimpordi lihtsustatud menetlust hulgimüüjatele, kellel on luba turustada veterinaarravimeid teistes liikmesriikides.

Komisjon algatas rikkumismenetluse ja saatis Prantsusmaa ametiasutustele märgukirja. Seejärel muutsid Prantsusmaa ametiasutused riiklikke õigusakte, mis käsitlevad veterinaarravimite paralleelimpordi loamenetlust. Seetõttu otsustas komisjon juhtumi lõpetada. Kaebuse esitaja väitis, et väited, mille komisjon esitas rikkumiskaebuse lõpetamise otsuses, olid ebapiisavad ja ebaveenvad. Ta väitis, et komisjon peaks kas tühistama oma otsuse lõpetada rikkumiskaebus või algatama Prantsusmaa ametiasutuste vastu uue rikkumismenetluse.

Oma arvamuses asus komisjon kõigepealt seisukohale, et veterinaarravimite isiklikuks paralleelimpordiks ei tohi luba anda, kui ei järgita veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade direktiivi 2001/82/EÜ asjakohaseid sätteid. Komisjon märkis kokkuvõttes, et veterinaarravimite paralleelimport on üldiselt avatud põllumajandustootjatele, veterinaararstidele ja apteekritele või hulgimüüjatele, kui nad järgivad selle direktiivi konkreetseid sätteid, mis käsitlevad veterinaarravimite turustamist, omamist ja väljastamist ning ravimiohutuse järelevalvet.

Ombudsman leidis, et komisjon ei põhjendanud asjakohaselt oma otsust kaebuse esitaja rikkumiskaebus lõpetada. Seetõttu esitas ta komisjonile soovituse projekti. Pärast soovituse projekti otsustas komisjon algatada uue rikkumismenetluse seoses takistustega, millega puutuvad kokku hulgimüüjad, kes püüavad veterinaarravimeid paralleelselt importida. Seetõttu leidis ombudsman, et komisjon on seni võtnud tema soovituse projekti rakendamiseks asjakohaseid meetmeid. Seetõttu otsustas ta juhtumi lõpetada.