Kaebuse taust

1. Kaebus käsitleb aega, mis kulus Euroopa Komisjonil Poola ametiasutuste seisukoha hindamiseks rikkumismenetluses.

2. Kaebuse esitaja sai teada, et komisjon algatas Poola vastu rikkumismenetluse seoses parempoolse rooliga sõidukite registreerimise takistustega Poolas. Poola õigusaktide kohaselt ei saa uusi ja kasutatud parempoolse rooliga sõidukeid Poolas registreerida.

3. Komisjon leidis, et need registreerimispiirangud takistavad ebaproportsionaalselt parempoolse rooliga sõidukite importi Poolasse. Kasutatud sõidukite puhul on nende registreerimise takistused vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 34 ning uute sõidukite puhul on need takistused vastuolus nõukogu direktiiviga 70/311 EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste roolisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [1] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta [2].

4. 1. oktoobril 2010 saatis komisjon Poola ametiasutustele põhjendatud arvamuse, paludes neil viia oma õigusaktid kooskõlla ELi õigusega. Poola ametiasutused vastasid komisjoni põhjendatud arvamusele 2. detsembril 2010, st komisjoni määratud kahekuulise tähtaja jooksul.

5. 2011. aasta juunis esitas kaebuse esitaja komisjonile kirja ja e-kirja teel kaebuse kõnealuste Poola õigusaktide kohta.

6. 5. juulil 2011 teatas komisjon talle, et ta hindab Poola ametiasutuste 2. detsembri 2010. aasta vastust põhjendatud arvamusele. „enne kui [ta] võib teha ettepaneku anda asi Euroopa Kohtusse.” Samuti teatas ta, et ta teavitab kaebuse esitajat kõigist toimikus tehtud muudatustest. Nädal hiljem pöördus kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmani poole.

7. 15. juulil 2011 esitas komisjon kaebuse esitajale kokkuvõtte väidetest, mille Poola ametiasutused esitasid registreerimispiirangute toetuseks. Samal päeval vastas ta komisjonile, esitades Poola ametiasutuste seisukoha kohta vastuargumente.

Uurimise ese

8. Kaebuse esitaja esitas oma kaebuses ühe väite ja ühe väite. Ombudsman algatas uurimise kaebuse esitaja väite kohta, kuid mitte tema väite kohta järgmises lõigus esitatud põhjustel. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei hinnanud mõistliku aja jooksul Poola ametiasutuste vastust komisjoni põhjendatud arvamusele kõnealuse rikkumismenetluse kohta.

9. Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon peaks viivitamata algatama Poola vastu menetluse Euroopa Kohtus, selgitas ombudsman kaebuse esitajale, et ta ei saa oma nõuet käsitleda kahel põhjusel. Esiteks, kuni komisjon ei ole hinnanud liikmesriigi vastust põhjendatud arvamusele, ei ole tal võimalik otsustada, kas anda asi Euroopa Kohtusse või mitte. Teiseks, võttes arvesse asjakohast kohtupraktikat, ei saa üksikisik taotleda, et komisjon esitaks liikmesriigi vastu hagi Euroopa Kohtusse [3].

10. Pärast seda, kui komisjon oli oma arvamuses märkinud, et ta otsustas 28. septembril 2011 esitada kõnealuse rikkumise kohta hagi Euroopa Kohtule, esitas kaebuse esitaja mõne muudatusega uuesti oma esialgse nõude. Ta väitis sisuliselt, et komisjon otsustas Euroopa Kohtusse hagi esitamist edasi lükata ja et ta peaks hoiduma edasistest viivitustest. Ta väitis sellega seoses, et Euroopa Kohtu kantselei teatas talle 13. detsembril 2011, et seni ei ole Euroopa Kohtus pooleli ühtegi kohtuasja Poola vastu seoses parempoolse rooliga sõidukite registreerimisega.

11. Ombudsman ei lisa seda muudetud väidet siiski uurimisse. Ombudsman ei saa välistada, et komisjon võiks esitada mõjuvad põhjused, miks ta ei esitanud rikkumisjuhtumit kohtule enne 13. detsembrit 2011. Ombudsman oleks saanud selliseid põhjusi käesoleva uurimise raames hinnata siiski ainult juhul, kui kaebuse esitaja oleks selles küsimuses kõigepealt komisjoni poole pöördunud [4]. Kaebuse esitaja seda ei teinud ja seetõttu on tema väide vastuvõetamatu, kuna puudub eelnev administratiivne lähenemine komisjonile.

Uurimine

12. 31. augustil 2011 küsis ombudsman komisjoni arvamust kaebuse kohta. Komisjon esitas 25. novembril 2011 oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Ta esitas oma märkused 5. detsembril 2011 ja täiendas neid 13. detsembril 2011.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

13. Ombudsman märgib, et kaebuses viidatakse Poola ametiasutuste väidetavale suutmatusele järgida kaupade vaba liikumist käsitlevaid ELi õigusakte (ELi toimimise lepingu artikkel 34) ning direktiive 70/311/EMÜ ja 2007/46/EÜ [5]. Sellega seoses tuletab ombudsman meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 228 kohaselt on Euroopa Ombudsmanil õigus võtta vastu ja uurida kaebusi haldusomavoli kohta ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses. Seega ei saa ombudsmanile esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse kohta.

14. Seega ei ole ombudsmani ülesanne uurida ELi või siseriiklike õigusaktide eeliseid ega seda, kas riiklikud ametiasutused kohaldasid siseriiklikku või Euroopa õigust õigesti. Eespool nimetatud põhjustel käsitleb ombudsman käesoleva kaebuse uurimisel üksnes komisjoni võimaliku haldusomavoli küsimust.

15. Ombudsman peab praegu kasulikuks meenutada oma volitusi, pidades silmas komisjoni üllatavat avaldust arvamuses,[6] et ta peaks käsitlema kaebust vastuvõetamatuna, kuna see on esitatud kohtule. Ta loodab, et komisjonile on nüüd selge, et ombudsmani kontroll puudutab üksnes komisjoni käitumist kohtueelse menetluse raames, samas kui kontrollikoja kontroll puudutab liikmesriigi rikkumist.

A. Väide, et Poola ametiasutuste põhjendatud arvamusele antud vastuse hindamiseks kulus põhjendamatult palju aega

Ombudsmanile esitatud argumendid

16. Kaebuse esitaja märkis oma kaebuses, et 2011. aasta juulis teatas komisjon talle, et analüüsib Poola ametiasutuste vastust põhjendatud arvamusele, mis oli talle saadetud seitse kuud varem, st 2010. aasta detsembris. Seetõttu väitis ta, et seitsmekuuline tähtaeg, mida komisjon nõudis, et käsitleda Poola ametiasutuste vastust põhjendatud arvamusele, oli liiga pikk.

17. Oma arvamuses selgitas komisjon kõigepealt asjakohaseid fakte. Ta märkis, et menetleb kokku 16 kaebust, mis puudutavad parempoolse rooliga sõidukite registreerimise takistusi Poolas. Esimene, mis registreeriti 2008. aasta augustis, viis rikkumismenetluse algatamiseni 2008/4700. Kaebuse esitaja 2011. aasta juuni kaebus oli viimane 16 kaebusest. 1. oktoobril 2010 saatis komisjon rikkumismenetluse 2008/4700 raames Poola ametiasutustele põhjendatud arvamuse. Nende vastus saadi 2. detsembril 2010. Vastus tõlgiti 17. detsembril 2010 ja seejärel algasid sisekonsultatsioonid.

18. Samal ajal menetles komisjon sarnast kohtuasja Leedu vastu (viitenumbriga 2009/4229). Komisjon saatis põhjendatud arvamuse ka Leedu ametiasutustele, kes vastasid 19. jaanuaril 2011. Leedu ametiasutused esitasid samad liiklusohutusega seotud väited nagu Poola ametiasutused. Lisaks taotlesid nad juhtumi arutamiseks kohtumist komisjoniga. Järjepidevuse ja liikmesriikide võrdse kohtlemise huvides otsustas komisjon oodata ära selle kohtumise tulemused, kus Leedu ametiasutused pidid tegema ettepaneku registreerimiskeelu alternatiivi kohta või selle heaks kiitma. Koosolek toimus 17. märtsil 2011. Komisjon pakkus välja erinevaid võimalusi, et saavutada tasakaalustatud ja proportsionaalne lahendus, kuid „vastust ei saadud”.

19. Komisjoni vastutav talitus koostas 27. aprillil 2011 üksikasjaliku märgukirja, milles analüüsiti kõiki Poola ametiasutuste esitatud väiteid. Seejärel edastati märgukirja kavand sisekonsultatsioonideks asjaomastele talitustele, et „argumente tugevdada”.

20. 27. juulil 2011 kiitsid komisjoni talitused heaks ettepaneku anda asi Euroopa Liidu Kohtusse. Komisjon otsustas 28. septembril 2011 anda asja Euroopa Kohtusse.

21. Teiseks oli komisjon seisukohal, et Poola ametiasutuste vastust komisjoni põhjendatud arvamusele ei oleks olnud võimalik hinnata õigeaegselt, ilma et see kahjustaks hindamise kvaliteeti ja seega rikkumismenetluse tulemust. Kohtuasjas tõstatatud keerukad õigusküsimused nõudsid ulatuslikku õiguslikku analüüsi. Lisaks oli küsimus väga tehniline. Samuti oli vaja tagada järjepidevus lähenemisviisis, mida kasutatakse uute sõidukite (seoses ühtlustatud õigusaktidega) ja varem registreeritud sõidukite (seoses ühtlustatud õigusaktidega) suhtes. Lõpuks pidi komisjon oma analüüsis arvesse võtma liikmesriikide ulatuslikku kaalutlusõigust liiklusohutuse taseme kehtestamisel ja nende võimalust põhjendada registreerimispiiranguid.

22. Kolmandaks oli komisjon seisukohal, et ta tagas kaebuse esitaja õigeaegse teavitamise rikkumismenetluse arengust.

23. Lõpuks viitas komisjon Euroopa Kohtu praktikale, milles on sätestatud, et ELi toimimise lepingu artikli 258 eeskirju tuleb kohaldada „ilma komisjoni kohustuseta tegutseda kindlaksmääratud tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui artiklis [258] sätestatud kohtueelse menetluse liiga pikk kestus võib raskendada asjaomasel liikmesriigil komisjoni argumentide ümberlükkamist ja seega rikkuda kaitseõigusi”[7]. See ei olnud nii. Lisaks märkis ta, et „kõnealuse kohtueelse menetluse ajal komisjoni kulutatud aeg peaks võimaldama asjaomasel liikmesriigil viia oma õigusaktid vastavusse ELi õigusaktidega”.

24. Oma märkustes komisjoni vastuse kohta väitis kaebuse esitaja, et komisjoni põhjendus ei olnud selge. Ta küsis, miks tekkis viivitus (kuigi väike) vajaduse tõttu tõlkida Poola ametiasutuste vastus, kui komisjonil on selgelt töötajad, kes mõistavad poola keelt. Kaebuse esitaja imestas ka selle üle, miks komisjon koostas märgukirja, mis sisaldas Poola ametiasutuste vastuse analüüsi, alles 27. aprillil 2011. Kaebuse esitaja arvates on mis tahes viivitus, mis on põhjustatud Poola juhtumile Leedu juhtumi võimaliku lahenduse tõttu, Poola kaebuse esitajate suhtes ebaõiglane. Isegi kui Leedu valitsus kasutas samu argumente kui Poola valitsus, oli igati põhjust õigusliku analüüsiga kiiresti edasi minna, et olla valmis eelseisvaks 17. märtsi kohtumiseks.

25. Kaebuse esitaja leidis, et käesoleva rikkumise asjaolusid arvestades on komisjoni märkus, et kohtueelsele menetlusele kuluv aeg peaks võimaldama liikmesriigil viia oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse ELi õigusaktidega, „kõige murettekitavam”. Ta märkis sellega seoses, et Poola ametiasutuste vastus oli kokkuvõttes, et Poola on valmis muutma oma vaidlustatud seadust, kui tema maanteede infrastruktuur on võrdväärne Lääne-Euroopa omaga [8]. See võib mõistlikult võtta aastakümneid või põlvkondi. Komisjoni märkus võib seega näidata, et ta ei lugenud Poola ametiasutuste vastust hoolikalt või vähemalt ei pea ombudsmani uurimist tõelise läbivaatamise võimaluseks.

26. Kaebuse esitaja väljendas kahtlust, kas asjaomased õiguslikud küsimused olid piisavalt keerulised, et õigustada mitut kuud, mis kulusid komisjonil Poola ametiasutuste vastuse hindamiseks. Ta juhtis tähelepanu sellele, et komisjonil on vaja kõiki neid kuid, et hinnata vastust, mille koostamiseks anti Poola valitsusele vaid kaks kuud. Enamik vastuses esitatud väiteid olid komisjonile hästi teada varasematest kontaktidest Poola ametiasutustega, kui komisjon oli juba välja töötanud olulised vastuargumendid. Kõnealune rikkumine puudutab liidu õiguse valdkonda, millega komisjoni õigustalitus on väga tuttav. Tema suutlikkus selle valdkonna probleemidega kiiresti tegeleda peaks olema palju suurem kui mis tahes liikmesriigil või õigusbürool.

27. Lõpuks tekkis kaebuse esitajal küsimus, millisele käimasolevale kohtumenetlusele viitas komisjon oma 25. novembri 2011. aasta arvamuse lõpus, kui komisjon ei olnud kuni tema märkuste esitamiseni, st 5. detsembrini 2011, kõnealuse rikkumise suhtes Euroopa Kohtusse hagi esitanud.

Ombudsmani hinnang

28. Nagu komisjon õigesti märkis, ei viidanud Euroopa Kohus ühelegi tähtajale, mille jooksul komisjon peab ELTL artikli 258 alusel tegutsema. Lisaks on kohus mitmel korral otsustanud, et ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane menetlus on vastuvõetav isegi juhul, kui komisjonil kulub pärast põhjendatud arvamuse esitamist mitu aastat asja kohtusse andmiseks [9]. Seepärast on komisjonil õigus väita, et tal on teatav [10] kaalutlusõigus, kui ta algatab kohtumenetluse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 258. Siiski ei saa ta tugineda oma kaalutlusõigusele, et põhjendada oma halduslikku tahet tegutseda [11].

29. Samas kontekstis ei ole seadusega kehtestatud sõnaselget ega kindlaksmääratud tähtaega, mille jooksul komisjon peab käsitlema liikmesriikide vastuseid komisjoni põhjendatud arvamustele rikkumismenetluse haldusetapis. Komisjoni 2002. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja Euroopa ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega [12] ei ole selle kohta midagi öeldud. Teatises sätestatakse üksnes, et „üldreeglina uurivad komisjoni talitused kaebusi, et teha otsus ametliku teate väljastamise või juhtumi lõpetamise kohta hiljemalt ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil peasekretariaat kaebuse registreeris”.

30. Kuigi komisjonil on seega kaalutlusõigus hinnata, kui palju aega võib tal olla vaja, et hinnata liikmesriigi vastust põhjendatud arvamusele ja otsustada järgmise sammu üle, kohaldatakse selle kaalutlusõiguse kasutamisel siiski hea halduse põhimõtteid. Üks neist põhimõtetest, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas, on see, et ELi institutsioonid, organid ja asutused peaksid tegutsema mõistliku aja jooksul [13].

31. Seega peaks komisjon viima asjaomase liikmesriigi põhjendatud arvamusele antud vastuse hindamise lõpule mõistliku aja jooksul, st vastavalt kohtu määratlusele ajavahemiku jooksul, mis ei ole juhtumi asjaolusid arvestades ilmselgelt ebamõistlik [14].

32. Teise võimalusena võiks komisjon näidata, i) miks ta objektiivselt vajab rohkem aega oma hinnangu andmiseks ja kuidas see hinnang tehti, või ii) et ta peab võtma täiendavaid meetmeid oma hinnangu selgitamiseks või täiendamiseks, näiteks esitades asjaomasele liikmesriigile täiendavaid küsimusi.

33. Kokkuvõttes nõuavad hea halduse põhimõtted, et komisjon selgitaks kodanikele põhjuseid, miks ta astub rikkumismenetluse kohtueelses etapis järgmise sammu. Kuigi kodanikke ei peeta ega saa pidada rikkumismenetluse osalisteks, isegi kui menetlus algatati pärast seda, kui nad olid esitanud komisjonile kaebuse, on menetluse lõpptulemus kaebuse esitanud kodanikele huvipakkuv. Sama kehtib ka aja kohta, mis kulub komisjonil Euroopa Kohtusse hagi esitamiseks. Kui komisjoni hagi liikmesriigi vastu rahuldatakse, võivad kodanikud tugineda asjakohasele kohtuotsusele pädevates siseriiklikes kohtutes, et nõuda oma õiguste jõustamist. Seetõttu võivad põhjendamatud ülemäärased viivitused komisjoni tegevuses, mis viivad ELi õiguse nõuetekohase ülevõtmiseni liikmesriikides, lõppkokkuvõttes mõjutada kodanike õigusi riiklikul tasandil.

34. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et põhjendatud arvamusele antud vastuse hindamise haldusmenetlus, mis eeldab komisjonisiseseid konsultatsioone, lõpeb siis, kui talitused teevad ettepaneku järgmiseks etapiks. Käesoleval juhul toimus see 27. juulil 2011, mil komisjoni talitused nõustusid kavandatava Euroopa Liidu Kohtusse pöördumisega. Arvestades, et komisjon sai Poola ametiasutuste vastuse põhjendatud arvamusele 2010. aasta detsembris, kulus selle hindamiseks ilmselt rohkem kui seitse kuud. Ombudsmani arvates ei olnud seitse kuud põhjendatud arvamusele antud vastuse analüüsimiseks käesoleva juhtumi asjaoludel mõistlik aeg.

35. Esiteks, nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, võis komisjonil tema ja Poola ametiasutuste vaheliste varasemate kontaktide põhjal olla üsna selge ettekujutus sellest, mida vastusest oodata. Teiseks, nagu kaebuse esitaja märkis, on komisjoni õigustalitus selle valdkonnaga väga tuttav ning seetõttu oleks mõistlik eeldada, et tema analüüs viiakse läbi kiiresti ja on väga veenev. Kokkuvõttes nähtub Poola ametiasutuste vastuse kokkuvõttest, mille komisjon saatis lahkelt kaebuse esitajale ja mille viimane edastas ombudsmanile, et vastus sisaldas peamiselt Poola teede turvalisusega seotud argumente, mitte õiguslikke argumente. Komisjonil on pikaajaline kogemus selliste liikmesriikidega suhtlemisel, kes põhjendavad asutamislepinguga tagatud põhivabaduste piiranguid avaliku huvi seisukohast eriti mõjuvate põhjustega, nagu liiklusohutusega seotud kaalutlused [15].

36. Seetõttu ei mõista ombudsman, miks komisjon ei saanud lõpetada Poola ametiasutuste vastuse (või vähemalt esialgse vastuse) hindamist enne kohtumist Leedu ametiasutustega. Ombudsman mõistab siiski, et Poola ametiasutuste vastuse hindamise lõppjäreldused võis olla vaja edasi lükata kuni tema kohtumiseni Leedu ametiasutustega, mis puudutas sama liiki rikkumist. Nagu komisjon õigesti märkis, pidi ta reageerima järjepidevalt sama liiki rikkumisele kahes liikmesriigis ja tagama võrdse kohtlemise.

37. Komisjon ei selgitanud oma arvamuses siiski, miks kulus pärast 18. märtsi 2011. aasta kohtumist Leedu ametiasutustega veel umbes neli kuud, et viia lõpule Poola ametiasutuste vastuse hindamine [16]. Sellega seoses juhib ombudsman tähelepanu asjaolule, et komisjoni sõnul algasid komisjoni sisekonsultatsioonid selle vastuse üle juba 2010. aasta detsembris. Kui Leedu ametiasutuste väited olid sisuliselt samad mis Poola ametiasutuste omad, ei ole selge, miks kestis 2011. aasta aprillist juulini sisekonsultatsioonide teine voor, mis ilmselt algatati pärast kohtumist Leedu ametiasutustega. Komisjon ei maininud, et sel ajavahemikul oleks Poola ametiasutustega olnud mingeid kontakte.

38. Lõpuks mõistab ombudsman kaebuse esitaja ärevustunnet (mida on mainitud eespool punktis 25) seoses komisjoni avaldusega, et „aeg, mille komisjon kulutas kõnealuse kohtueelse menetluse ajal, peaks võimaldama asjaomasel liikmesriigil viia oma õigusaktid vastavusse ELi õigusaktidega.“Seda avaldust võib tõepoolest pidada sobimatuks, võttes arvesse Poola ametiasutuste kategoorilist avaldust, et nad peatavad kõnealuse rikkumise, kui Poola maanteetaristu „jõudab teiste ELi liikmesriikide tasemele“, st määramata aja jooksul tulevikus. Ombudsman usub siiski, et selle avaldusega tahtis komisjon pigem öelda, et kogu kohtueelse menetluse jooksul on asjaomasel liikmesriigil endiselt võimalus rikkumine lõpetada ja et selle aja jooksul on komisjon valmis aitama liikmesriigil oma seisukohta parandada.

39. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjon ei põhjendanud selgelt ja veenvalt, miks tal oli Poola ametiasutuste vastuse hindamiseks vaja seitset kuud. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

40. Kuna uurimine ei hõlmanud ühtegi väidet, ei pea ombudsman asjakohaseks küsida komisjonilt lisaselgitusi. Seetõttu lõpetab ta juhtumi kriitilise märkusega allpool.

C. Järeldused

Ombudsman lõpetab kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:

Komisjon ei põhjendanud selgelt ja veenvalt, miks tal oli vaja seitset kuud, et hinnata Poola ametiasutuste vastust põhjendatud arvamusele.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 9. veebruar 2012

---

[1] ELT ingliskeelne eriväljaanne: I seeria, peatükk 1970(II), lk 375.

[2] ELT 2007, L 263, lk 1.

[3] kohtuasi C-371/89: Emrich vs. komisjon (EKL 1990, lk I-1555); otsus kohtuasjas C-87/89: Sonito vs. komisjon (EKL 1990, lk I-1981); Esimese Astme Kohus: 17. detsember 1997, kohtuasi T-201/96: Smanor jt vs. komisjon (EKL 1997, lk II-1081); ja 3. novembri 2008. aasta määrus kohtuasjas T-196/08: Srinivasan vs. ombudsman (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 16).

[4] Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4 on sätestatud, et kaebusele „peavad eelnema asjakohased haldusmenetlused asjaomastes institutsioonides ja asutustes”.

[5] Vt joonealused märkused 1 ja 2.

[6] Komisjon lõpetas oma arvamuse väitega, et „[i]gal juhul ja võttes arvesse asjaolu, et väidetavate faktide suhtes kohaldatakse kohtumenetlust, leiab komisjon, et ombudsman peaks käsitama kaebust vastuvõetamatuna.”

[7] Otsus kohtuasjas C-96/89: komisjon vs. Madalmaad (EKL 1991, lk I-2461, punktid 15 ja 16) ja otsus kohtuasjas C-207/97: komisjon vs. Belgia (EKL 1999, lk I-275, punkt 25).

[8] Kaebuse esitaja esitas koos oma märkustega koopia Poola ametiasutuste vastuse kokkuvõttest, mille komisjon talle saatis. Selle vastuse kolmas lõik pealkirjaga „Poola infrastruktuuri eripära” sisaldab järgmisi väiteid: „Poola ametiasutuste sõnul on teedevõrgu liigil ja seisundil märkimisväärne mõju liiklusohutusele. … mitmerealised teed, eriti maanteed, on kahtlemata kõige ohutumad. Sellistel teedel, kus tehakse palju manöövreid sõidukitega, mis ei ole kohandatud parempoolsele liiklusele, ei kujuta … endast nii suurt ohtu. Siiski on … üksikud sõiduteed Poolas ülekaalus. … transiit ja kohalik liiklus ei ole eraldatud. Praegu moodustavad Poola maanteed vaid ligikaudu 0,2 % kõigist üldkasutatavatest maanteedest. … Poola ametiasutused kinnitavad, et tulevikus, kui Poola ühiskonna heaolu jõuab teiste ELi liikmesriikide tasemele ja seega väheneb imporditud kasutatud sõidukite hulk märkimisväärselt ega ole enam massilist laadi, ning kui teetaristu seisund tagab selle arendamise ja ajakohastamise tulemusena kõrge ohutustaseme, on nad valmis kaotama nimetatud piirangud seoses vasakpoolse liikluse jaoks kohandatud sõidukite registreerimisega.”

[9] Otsus kohtuasjas C-317/92: komisjon vs. Saksamaa (EKL 1994, lk I-2039, punktid 2 ja 4) ja otsus kohtuasjas C-333/99: komisjon vs. Prantsusmaa (EKL 2001, lk I-1025).

[10] Kohtujurist Alberi ettepanek kohtuasjas C-358/97: komisjon vs. Iirimaa, EKL 2000, lk I-6301, punkt 83: „Kuna [ELTL artikli 258] kohaselt on komisjon kohustatud algatama menetluse iga talle teatavaks saanud aluslepingust tulenevate kohustuste rikkumise suhtes, on tal põhimõtteline menetluse algatamise kohustus. Siiski on tal teatav kaalutlusõigus, eelkõige seoses [ELTL artikli 258] kohase menetluse erinevate etappide läbiviimise aja ja viisiga … Euroopa Kohtusse hagi esitamise üldine tähtaeg puudub. Seega peab komisjon määratud tähtaja möödumisel otsustama, millal esitada hagi pärast põhjendatud arvamust ….”

[11] Eespool nimetatud arvamuses on punkti 83 viimane lause sõnastatud järgmiselt: „Äärmuslikel juhtudel, kui komisjon ootab hagi esitamist kaua ega võta liikmesriigi suhtes muid meetmeid, ei saa siiski täielikult välistada võimalikku vastuväidet, et hagi esitamise õigus on ära võetud ja et see mõjutab hagi vastuvõetavust. Euroopa Kohtu praktikas kaldutakse siiski tagasi lükkama mõtet, et komisjoni hagi esitamise õigusest võib ilma jääda”(kohtujuristi kursiiv).

[12] EÜT 2002, C 244, lk 5.

[13] Harta artiklis 41 "Õigus heale haldusele"on sätestatud: "1. Igal inimesel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.

[14] Kohtuasi T-394/03 Angeletti vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I-A-2-95 ja II-A-2-441, punkt 61.

[15] Vt näiteks kohtuasi C-246/00: komisjon v. Madalmaad, EKL 2003, lk I-7485.

[16] Oma 5. juuli 2011. aasta e-kirjas kaebuse esitajale teatas komisjon talle tõepoolest, et ta alles hindab Poola ametiasutuste vastust.