FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 2489/2011/TN uurimine

Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on Rootsi hambaarst, kes turustas kokkupandavat hambalahast [1]. Kaebus käsitleb seda, kuidas komisjon käsitles tema rikkumiskaebust (EU Pilot nr 2032/11/SNCO). Komisjonile esitatud kaebuses väitis ta, et Rootsi on rikkunud meditsiiniseadmete direktiivi (93/42/EMÜ) artiklit 4 seoses CE-märgisega hambakahaga. Meditsiiniseadmete direktiivi artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et „liikmesriigid ei takista CE-märgist kandvate seadmete turuleviimist ega kasutuselevõttu oma territooriumil”. Komisjon sai Rootsi ametiasutustelt märkused, milles järeldati, et seadme turuleviimine või kasutamine Rootsis ei olnud takistatud ning et ei olnud võimalik tõendada, et Rootsi on rikkunud liidu õigust. Kaebuse esitajal paluti esitada lisateavet, mida ta ka tegi. Komisjon teatas 12. detsembri 2011. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta on otsustanud küsimust mitte edasi käsitleda. Seejärel pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Uurimise ese

2. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsus, millega lõpetati rikkumiskaebus EU Pilot nr 2032/11/SNCO, oli ekslik.

3. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks rikkumiskaebuse uuesti avama.

4. Kaebuse esitaja esitas veel kaks väidet, mida ombudsmani uurimine ei hõlmanud, kuna puudusid põhjendused ja puudusid asjakohased eelnevad halduslikud lähenemisviisid.

Uurimine

5. Ombudsman algatas 1. veebruaril 2012 uurimise, paludes kaebuse esitajal kaebust selgitada, enne kui ta otsustab, kas võtta komisjoniga ühendust. Kaebuse esitaja esitas selgitused 14., 15., 16. ja 29. veebruaril ning 2., 4., 5., 12., 27. ja 30. märtsil 2012.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väidetavalt ekslik otsus lõpetada rikkumiskaebuse menetlemine

Ombudsmanile esitatud argumendid

6. Ombudsmanile esitatud kaebuses jäi kaebuse esitaja kõigi komisjonile esitatud argumentide juurde. Kaebuse esitaja väitis, et kuigi toode sai CE-märgise, leidis Rootsi riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet lõpuks, et lahase kasutamine ei olnud kooskõlas Rootsi õiguses nõutud „teaduslike ja empiiriliste kogemustega“. Praktikas tähendas see, et lahas oli Rootsis keelatud ja seal ei olnud enam turgu.

7. Kaebuse esitaja väitis, et lahas keelustati Rootsis peamiselt patsiendi ohutusega seotud põhjustel ning et riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet võttis meetmeid toote, mitte ravi suhtes. Teine põhjus lahase keelamiseks oli kaebuse esitaja sõnul see, et puudus tõendatud positiivne mõju sellise seisundi ravimisele, mida ei olnud isegi ette nähtud ravida. Rootsi valitsus viitas „kõrvalmõjude ja komplikatsioonide ohule”, mis eksperdi sõnul, kelle arvamusele riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet tugines, on lahase väljalangemise oht. Kaebuse esitaja sõnul on see seotud tootmismeetodiga, mis omakorda kuulub meditsiiniseadmete direktiivi kohaldamisalasse.

8. Kaebuse esitaja sõnul põhines eksperdiarvamus, milles järeldati, et lahase kasutamine ei olnud kooskõlas teaduslike ja empiiriliste kogemustega, eeldusel, et selle kavandatud kasutus oli hammaste ja migreeni peksmise ravi. Kaebuse esitaja sõnul ei ole seda aga toote turustamisel ega kasutusjuhendis kordagi mainitud ega väidetud. Lahast kavatseti kasutada samadel põhjustel kui teisi lahaseid, see tähendab kaitseks hammaste edasise kahjustumise eest. Rootsi Hambaarstide Liidu poolt riiklikule tervishoiu- ja hoolekandeametile esitatud küsimuse, kas lahase kasutamine oli kooskõlas teaduse ja empiiriliste kogemustega, sõnastas sama ekspert, kes esitas seejärel riiklikule tervishoiu- ja hoolekandeametile eksperdiarvamuse. See ekspert oli algselt osalenud lahase turustamises, kuid kaebuse esitaja oli lõpetanud oma koostöö temaga. Ekspert esitas küsimuse Tervise- ja Heaoluametile, küsides, kas lahase kasutamine on kooskõlas teaduse ja empiirilise kogemusega, hõlmab ka migreeni, et ta saaks küsimusele vastata, järeldades, et lahase kasutamine ei ole kooskõlas teaduse ja empiirilise kogemusega. Riiklik Tervise- ja Heaoluamet võttis splinti vastu jõulisi meetmeid, sest ekspert väitis, et selle kasutamine ei ole ohutu ja seda kavatsetakse kasutada muudel eesmärkidel kui need, milleks see oli ette nähtud. Tervise- ja Heaoluamet kaitses oma tegevust eksperdi hinnanguga, et lahase eesmärk - mille ta ise oli otsustanud - ei olnud lege artis ega kooskõlas teaduse ja empiirilise kogemusega. Asjaolu, et ekspert väitis, et lahast tuleb kasutada migreeni raviks, ei saa olla mõjuv põhjus, mis takistaks selle kasutamist tegelikul eesmärgil.

9. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet toetas eksperdi esitatud mõlemat arvamust tervikuna. Lisaks väidab kaebuse esitaja, et riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet ei ole kunagi edastanud tooteohutuse küsimust, mida pädev asutus peaks käsitlema. 2007. aastal lükkas riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet tagasi kaebuse esitaja taotluse oma varasem otsus uuesti läbi vaadata, kaalumata, kas lahas vastab oma tegelikule eesmärgile.

10. Kaebuse esitaja arvates oleks riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet pidanud tegutsema meditsiiniseadmete direktiivi artikli 8 alusel. Kaebuse esitaja sõnul väitis riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet Rootsi kohtumenetluses, et ta ei ole meditsiiniseadmete direktiivi artiklitest 4 ja 8 teadlik. Rootsi valitsus väitis siiski komisjonile, et riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet järgis direktiivi artikleid 4 ja 8. Seetõttu väitis kaebuse esitaja komisjonile ka seda, et Rootsi ei ole meditsiiniseadmete direktiivi nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtnud.

11. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja ka seda, et komisjon tugines oma otsuses kaebust mitte menetleda, millest talle teatati 12. detsembri 2011. aasta kirjaga, viiele uuele argumendile, millele tal ei olnud võimalik vastata. Kaebuse esitaja sõnul oli kõige tõsisem argument komisjoni väide, et tal „ei ole pädevust üksikjuhtumeid läbi vaadata, kuna need kuuluvad pädevate riiklike asutuste kaalutlusõiguse alla, kellel on paremad võimalused fakte hinnata ja hinnata. ... Ainult siis, kui komisjon täheldab liidu õiguse kohaldamisel struktuurseid probleeme, võib ta algatada rikkumismenetluse. Rootsi ametiasutuste süstemaatilist suutmatust direktiivi 93/42/EMÜ rakendamisel ei saa mingil juhul tuvastada olemasoleva teabe põhjal." Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et meditsiiniseadmete direktiiv ei jäta liikmesriikidele mingit kaalutlusõigust.

12. Kaebuse esitaja väitis veel, et komisjoni 23. septembri 2011. aasta kirjas esitatud väide, mille kohaselt „otsus selle kohta, kas konkreetse seadme kulud hüvitatakse riikliku kindlustusskeemi alusel või mitte, kuulub riiklike pädevate asutuste pädevusse”, ei olnud Euroopa Kohtu kohtuasjas C-38/03 tehtud otsuse põhjal õige.

13. Kaebuse esitaja sõnul ei kontrollinud komisjon isegi seda, kas Rootsi on meditsiiniseadmete direktiivi artikli 4 lõike 1 nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtnud. Kaebuse esitaja väitis, et ta teab, et tal on direktiivi ülevõtmata jätmise suhtes õigus.

Ombudsmani esialgne hinnang

14. Oma esialgses analüüsis jõudis ombudsman esialgsele järeldusele, et komisjonil oli mõistlik lõpetada asjaomase rikkumiskaebuse menetlemine. Seetõttu algatas ombudsman uurimise, paludes kaebuse esitajal selgitada põhjuseid, miks tema arvates oli komisjoni otsus rikkumiskaebus lõpetada ekslik.

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema selgituste nõudmist

15. Kaebuse esitaja ulatusliku vastuse ombudsmani selgitustaotlusele võib kokku võtta järgmiselt.

16. Kaebuse esitaja sõnul eeldab Rootsi ametiasutuste seisukoht, et ravi on vastuolus teaduse ja empiiriliste kogemustega, et riskid on suuremad kui kasu patsiendile. Ta väidab, et kui meditsiiniseadet kasutatakse ettenähtud otstarbel osana ravist, tagab selle kasutamise asjaolu, et sellel on CE-märgis.

17. Kaebuse esitaja väidab, et (eksperdi) liigitus, mille kohaselt oli lahase kasutamine vastuolus teaduse ja empiiriliste kogemustega, tähendab, et kõigi uute toodete kasutamine on alati vastuolus teaduse ja empiiriliste kogemustega (kuna uute toodete kohta puuduvad kliinilised empiirilised andmed). Teisisõnu, kui eksperdi määratlus oleks õige, ei oleks Rootsis uute meditsiiniseadmete turgu.

18. Kaebuse esitaja sõnul käsitleti eksperdi 2006. aasta teises arvamuses patsiendi ohutuse küsimusi. Kaebuse esitaja väitis, et ohutusküsimused kuuluvad meditsiiniseadmete direktiivi kohaldamisalasse.

19. Kaebuse esitaja väitis ka, et on tõsi, et Rootsi ravimiamet ei keelanud lahase kasutamist (hoolimata eksperdi seisukohtadest). Kaebuse esitaja arvates ei ole aga oluline, milline riiklik ametiasutus keelab meditsiiniseadme kasutamise, et tegemist oleks ELi õiguse rikkumisega. Lahas oli ja on endiselt "keelatud" National Board of Health and Welfare.

20. Kaebuse esitaja sõnul peatati splint'i tagasimaksmine sotsiaalkindlustusskeemist alles 2007. aastal, kuna ekspert oli arvamusel, et selle kasutamine ei olnud "ohutu" selle "väikese suuruse" tõttu.

21. Seejärel viitas kaebuse esitaja Euroopa Kohtu otsusele (kohtuasi C-38/03) seoses ratastooliga, mida Belgia ametiasutused ei hüvitanud, sest selle mõõtmed ei olnud kooskõlas tooteohutust käsitlevate riiklike eeskirjadega, kuigi kõnealune ratastool oli CE-märgisega. Kaebuse esitaja sõnul võrdsustas kohus Belgia "hüvitamiskeelu" müügikeeluga, mis on täpselt sama olukord nagu lahase puhul.

22. Edasi väitis kaebuse esitaja, et aluslepingute täitmise järelevalvajana oleks komisjon pidanud Rootsi valitsuselt vähemalt küsima, miks lahas oli keelatud, samas kui teised analoogsed lahased seda ei olnud. Kaebuse esitaja arvates oli eksperdi 2006. aasta teisest arvamusest selge, et Rootsi turul on lahaseid, mis on analoogsed tema lahasega. Kaebuse esitaja leidis, et komisjon oleks pidanud eirama valitsuse avaldusi ja käsitama selle asemel eksperdi arvamust Rootsi ametliku seisukohana.

23. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon esitas oma 12. detsembri 2011. aasta kirjas viis uut põhjust juhtumi lõpetamiseks: (1) 17. oktoobri 2003. aasta eksperdiarvamuse taotlus ei näi olevat seotud patsiendi ohutusega; (2) Patsiendi ohutuse küsimused edastati lahendamiseks Ravimiametile, kes meetmeid ei võtnud. Seetõttu peab lahas olema kooskõlas meditsiiniseadmete direktiiviga; (3) komisjon ei ole pädev üksikjuhtumeid läbi vaatama, sest need kuuluvad riiklike ametiasutuste kaalutlusõiguse alla; (4) Komisjon võib algatada rikkumismenetluse üksnes struktuuriprobleemide korral. Meditsiiniseadmete direktiivi rakendamisel selliseid struktuurseid probleeme ei leitud; (5) Komisjon ei leidnud puudusi seoses Rootsi rakendusmeetmetega direktiivi suhtes.

24. Kaebuse esitaja järeldas, et komisjonil ei olnud õigus Rootsi valitsuse väidetega kriitikata nõustuda. Kaebuse esitaja arvates oleks komisjon pidanud asja uurima.

Ombudsmani hinnang pärast selgituste saamist

25. Enne käesoleva juhtumi edasist analüüsimist kaebuse esitaja selgituste põhjal peab ombudsman rõhutama, et tal ei ole volitusi uurida ELi liikmesriikide ja nende haldusasutuste tegevust, isegi mitte ELi õigusega seotud küsimustes [2]. Järelevalve selle üle, kas liikmesriigid järgivad ELi õigust, on usaldatud komisjonile. Ombudsmani ülesanne on sellega seoses kindlaks teha, kas komisjon on ombudsmani uurimisvolituste alla kuuluva ELi institutsioonina tegutsenud selle ülesande täitmisel kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Komisjoni menetletavate rikkumiskaebuste puhul on ombudsmani esmane mure see, et kaebuse esitajat teavitataks kõigist komisjoni meetmetest või otsustest. See tähendab muu hulgas, et komisjon peaks andma kaebuse esitajale sidusa ja mõistliku selgituse mis tahes otsuse kohta jätta kaebuse aluseks olev küsimus käsitlemata.

26. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et komisjon lõpetas juhtumi viie „uue” põhjuse alusel, siis leiab ombudsman, et need põhjused selgitavad põhjusi, miks ta kavatses juhtumi lõpetada, lähtudes kaebuse esitaja 21. oktoobri 2011. aasta kirjas esitatud märkustest. Ombudsman peab seda rikkumiskaebuste puhul tavaliseks menetluseks.

27. Mis puudutab komisjoni esitatud põhjenduste sisu, siis mõistab ombudsman juhtumi asjaolusid järgmiselt. Rootsi ravimiamet, kellel paluti tegeleda lahase ohutuse küsimusega, ei leidnud pärast tema valduses oleva asjakohase teabe läbivaatamist, et toode on "ohtlik". Seega võis toodet turustada Rootsis. Rootsi riiklik tervishoiu- ja heaoluamet leidis siiski, et toote omaduste tõttu ei olnud selle kasutamine teatavate tervisehäirete raviks piisavalt tõhus. Kuigi see ei takistanud toote turustamist Rootsis, vähendas ombudsman kaebuse esitaja arvates toote nõudlust selle tõttu, kuidas meditsiinitöötajaid ja tervishoiusüsteemi Rootsis reguleeritakse.

28. Võttes arvesse ombudsmani arusaamist juhtumi asjaoludest, nõustub ombudsman komisjoni järeldusega, et riiklik tervishoiu- ja hoolekandeamet (ja seega ka Rootsi riik) ei keelanud toodet ohutusega seotud põhjustel. Seega ei tekkinud meditsiiniseadmete direktiivi järgimisega seoses probleeme.

29. Ombudsman ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-38/03 kohaldatakse analoogia põhjal tema olukorra suhtes. Kohtuasjas C-38/03 ei hüvitanud Belgia ametiasutused CE-märgisega ratastooli kulusid, sest selle mõõtmed ei olnud kooskõlas Belgia ohutuseeskirjadega. Belgia riik ei põhjendanud siiski oma seisukohta, et imporditud ratastoolid ei ole ohutud. Kaebuse esitaja juhtumi puhul märgib ombudsman, et toodet ei peetud ohtlikuks. Pigem peeti seda kättesaadava teabe analüüsi põhjal ebatõhusaks või vähemalt vähem tõhusaks. Selle tähelepaneku põhjal märgib ombudsman, et kaebuse esitaja näib viitavat sellele, et on olemas kohtuasjast C-38/03 tuletatud üldreegel, mille kohaselt peab riik heaks kiitma ja hüvitama kõik tooted, mis ei ole ohtlikud. See ei ole ilmselgelt õige. Riik võib otsustada heaks kiita ja hüvitada tooteid, mida peetakse teistest toodetest tõhusamaks. Asjaolu, et ühelt poolt heakskiidetud ja hüvitatavad tooted ning teiselt poolt heakskiitmata ja hüvitamata tooted on ohutud, ei piira liikmesriigi õigust kiita heaks ja hüvitada patsientidele üksnes tõhusamate toodete kasutamine.

30. Ülaltoodu põhjal väidab ombudsman, et komisjonil oli mõistlik rikkumiskaebus lõpetada. Seetõttu ei leia ombudsman, et komisjon oleks selles osas haldusomavoli toime pannud, ning kaebuse esitaja väide peab läbi kukkuma.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman kaebuse järgmise järeldusega:

Käesoleva kaebusega seoses ei ole haldusomavoli esinenud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 8. juuni 2012


[1] Kokkupandav hambalahas on hambalahas, mida hambaarst saab kohandada ilma hambatehniku osaluseta.

[2] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 kohaselt piirduvad ombudsmani volitused liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoli juhtumite uurimisega.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!