Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6

Juhtum käsitleb Euroopa Komisjoni keeldumist anda kaebuse esitajale kui huvitatud isikule juurdepääs liidu tootmisharu esialgsele taotlusele laiendada dumpinguvastaseid tollimakse Venemaalt pärit ammooniumtoodetele. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni keeldumine ei olnud dumpinguvastase määruse kohaldatavate sätete valguses põhjendatud ning võis kahjustada kaebuse esitaja kaitseõigust selles menetluses. Seetõttu soovitas ta komisjonil asjaomane taotlus avalikustada.

 Kaebuse taust

1. 1995. aastal kehtestas EL dumpinguvastased tollimaksud Venemaalt pärit ammooniumnitraadi suhtes [1]. Meetmed pidid aeguma 13. juulil 2013, välja arvatud juhul, kui aegumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, et see võib kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. 28. märtsil 2013 sai komisjon liidu tootjate nimel läbivaatamistaotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus“). Selle põhjal algatas komisjon 2013. aasta juulis Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate avaldamisega aegumise läbivaatamise menetluse [2].

2. Kaebuse esitaja, kes on menetlusest huvitatud isik, taotles juurdepääsu läbivaatamistaotlusele dumpinguvastase määruse [3] (edaspidi "algmäärus") artikli 6 lõike 7 alusel, milles on sätestatud, et huvitatud isikud võivad tutvuda kogu teabega, mille uurimise mis tahes osaline on kättesaadavaks teinud ja mis on nende juhtumite esitamise seisukohast oluline ning mis ei ole konfidentsiaalne ja mida kasutatakse uurimises.

3. Komisjon keeldus juurdepääsu andmast, väites, et läbivaatamismenetlus ei põhinenud tegelikult läbivaatamistaotlusel, vaid selle hilisemal konsolideeritud versioonil (edaspidi "konsolideeritud taotlus"), mille taotluse esitaja esitas pärast seda, kui komisjon nõudis täiendavaid selgitusi. Seetõttu läbivaatamistaotlust uurimises ei „kasutatud“ ja komisjon „ei näinud, kuidas juurdepääs kirjale, mis käsitles kaebuse versiooni, mis ei olnud lõplik ja mis ei olnud komisjoni otsuse aluseks, võimaldaks [kaebuse esitajal] oma kaitseõigust paremini kasutada“. Kaebuse esitaja esitas sama taotluse veel kaks korda ja komisjon keeldus talle igal korral juurdepääsu andmast. Kaebuse esitaja arutas küsimust ka komisjoni kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametnikuga, kes oli sarnasel seisukohal.

4. Seetõttu pöördus kaebuse esitaja õiguskaitse saamiseks Euroopa Ombudsmani poole.

Uurimine

5. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja väidetega, et i) komisjon ei tegutsenud kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 7, kui ta keeldus läbivaatamistaotlusele juurdepääsu andmast, ning seega ii) kahjustas kaebuse esitaja kui huvitatud isiku kaitseõigust aegumise läbivaatamise uurimises. Uurimine hõlmas ka kaebuse esitaja väidet, et komisjon peaks võimaldama juurdepääsu läbivaatamistaotluse mittekonfidentsiaalsele versioonile [4].

6. Lisaks esitas ombudsman uurimise algatamise kirjas komisjonile kolm küsimust, nimelt i) miks algatamisteates viidatakse ainult läbivaatamistaotlusele, kui uurimine algatati tegelikult konsolideeritud taotluse alusel; ii) kas algatamisteates nimetatud läbivaatamistaotlus sisaldas „piisavaid tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise”, nagu on nõutud alusmääruses, ning iii) kui mitte, siis millal taotluse esitaja sellised tõendid esitas.

7. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni arvamuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks komisjoni arvamusele. Ombudsman uuris ka selle juhtumiga seotud komisjoni toimikut. Kaebuse esitaja esitas märkused kontrolliaruande ja komisjoni toimiku sisu kohta.

8. Ombudsmani soovituses võetakse arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

Väidetav ebaõige läbivaatamistaotlusele juurdepääsu keelamine, mis toob kaasa kaitseõiguse rikkumise, ja sellega seotud nõue

Ombudsmanile esitatud argumendid

9. Komisjon on seisukohal, et läbivaatamistaotlus on dokument, millega algatati läbivaatamisprotsess, nagu on märgitud algatamisteates. Komisjoni arvates vastas läbivaatamistaotlus alusmääruse määratlusele, kuna see sisaldas dokumenteeritud väiteid dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta. Järgnenud selgitamismenetluse käigus pidi komisjon veenduma, et „toimikus on piisavalt tõendeid, mis õigustavad läbivaatamisega seotud uurimise algatamist”. Haldusliku otstarbekuse huvides ettenähtud kolmekuulise ajavahemiku eesmärk on just nimelt tagada, et komisjonil on pärast vajalike selgituste küsimist olnud piisavalt aega otsustada, kas algatada aegumise läbivaatamine. Seetõttu märkis komisjon, et läbivaatamistaotlus „koos sellele järgnenud selgitustega, mis esitati konsolideeritud versioonina, oli aluseks ... uurimise algatamine.”

10. Seoses kaebuse esitaja kaitseõigusega leidis komisjon, et „kaebuse esitajale kui huvitatud isikule anti juurdepääs kogu piiramatule teabele, mille taotluse esitaja esitas oma kaitseõiguse täielikuks kasutamiseks”. Komisjoni ja taotluse esitajate vaheline teabevahetus enne uurimise algatamist piirdub siiski ainult nende isikutega. Komisjoni arvates on see nii, sest ainult taotlus, mille kohta komisjon teeb otsuse - käesoleval juhul konsolideeritud taotlus - saab osaks toimikust, mida jagatakse teiste huvitatud isikutega, ja seda alles pärast uurimise algatamist. Komisjon leidis, et ärakuulamise eest vastutav ametnik oli nõuetekohaselt käsitlenud ja selgitanud kaebuse esitaja muret seoses läbivaatamistaotluses sisalduvate tõendite piisavusega, eelkõige kinnitades, et kõnealune taotlus sai liidu tootmisharult vajalikul tasemel toetust.

11. Kaebuse esitaja väitis, et läbivaatamistaotlust kasutati tegelikult uurimises. Algatamisteates viidatakse selgelt läbivaatamistaotlusele kui uurimise alusele. Seevastu juhul, kui seda ei kasutatud, on läbivaatamismenetlus õigusvastane, kuna konsolideeritud taotlus esitati 14. juunil 2013, st pärast alusmääruses sätestatud tähtaega, milleks oli 13. aprill 2013.

12. Lisaks väidab kaebuse esitaja, et läbivaatamistaotlus on tema juhtumi esitamiseks asjakohane.Ainult selle läbivaatamistaotluse uurimisega, mille alusel aegumise läbivaatamine algatati, saab kaebuse esitaja i) kontrollida, kas läbivaatamistaotlus esitati ettenähtud tähtaja jooksul, ii) hinnata, kas taotlus sisaldas piisavalt tõendeid, nagu on nõutud alusmääruses läbivaatamisega seotud uurimise algatamiseks, iii) võrrelda läbivaatamistaotlust selle hilisemate versioonidega ning iv) hinnata, kas komisjon uuris nõuetekohaselt läbivaatamistaotluses, mille alusel läbivaatamisega seotud uurimine algatati, sisalduvate tõendite piisavust. Sellest tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et komisjoni suutmatus anda läbivaatamistaotlusele juurdepääs kahjustab tema kaitseõigust.

Ombudsmani hinnang, mille alusel esitati soovitus

13. Algmääruse artikli 6 lõikes 7 on sätestatud, et huvitatud isikud „võivad kirjaliku taotluse korral tutvuda kogu teabega, mille uurimise mis tahes osaline on kättesaadavaks teinud [...] ja mis on nende juhtumite esitamise seisukohast oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 19 tähenduses ning [...] mida kasutatakse uurimises “ (rõhuasetus lisatud). Seega on küsimus selles, kas läbivaatamistaotlus kuulus selle määratluse alla, st kas läbivaatamistaotlust „kasutati“ uurimises. Komisjon ei vaidlusta, et kaebuse esitaja on isik, kellel oli õigus tugineda alusmääruse artikli 6 lõikele 7.

14. Algmääruse artikli 11 lõikes 2 on sätestatud:

„Lõplik dumpinguvastane meede aegub viie aasta möödumisel selle kehtestamisest või viie aasta möödumisel viimase läbivaatamise lõpetamisest, mis hõlmas nii dumpingut kui ka kahju, välja arvatud juhul, kui läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, et selle aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. Aegumise läbivaatamine algatatakse komisjoni algatusel või ühenduse tootjate poolt või nende nimel esitatud taotluse alusel ning meede jääb jõusse kuni läbivaatamise tulemuste selgumiseni.

Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. (...).

Käesoleva lõike kohaste uurimiste läbiviimisel antakse eksportijatele, importijatele, ekspordiriigi esindajatele ja ühenduse tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud küsimusi võimendada, ümber lükata või kommenteerida ning järelduste tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid, mis on esitatud seoses küsimusega, kas meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise või oleks see ebatõenäoline.

Teade meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas sobival ajal käesolevas lõikes määratletud meetmete kohaldamisaja viimasel aastal. Seejärel on ühenduse tootjatel hiljemalt kolm kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu õigus esitada läbivaatamistaotlus vastavalt teisele lõigule. Samuti avaldatakse teade meetmete tegeliku aegumise kohta vastavalt käesolevale lõikele.“ (rõhuasetus lisatud)

15. Sellest järeldub selgelt, et alusmääruses on sätestatud kaks kumulatiivset tingimust aegumise läbivaatamise algatamiseks liidu tootjate poolt või nende nimel esitatud taotluse alusel. Esiteks tuleb taotlus ametlikult esitada hiljemalt kolm kuud enne viieaastase tähtaja möödumist [5]. Teiseks peab taotlus sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise.

16. Ombudsman nõustub, et kolmekuuline tähtaeg on kehtestatud komisjoni haldusmugavuse huvides, kes peab hindama taotlejate esitatud teavet enne, kui ta otsustab, kas algatada aegumise läbivaatamise menetlus. Loogiliselt võib komisjoni kontroll selle protsessi käigus hõlmata taotlejatelt selgituste ja isegi lisateabe küsimist, mille tulemuseks on konsolideeritud läbivaatamistaotlused.

17. Need selgitused ja lisateave ei asenda, vaid täiendavad algse läbivaatamistaotluse sisu. Järelikult kasutab komisjon aegumise läbivaatamisega seotud uurimise algatamisel tingimata viimast alusmääruse artikli 6 lõike 7 tähenduses. Tegelikult näib komisjon seda tunnistavat, kui ta väidab oma arvamuses, et läbivaatamise taotlus koos sellele järgnenud selgitustega, mis esitati konsolideeritud versioonina, olid aluseks ... uurimise algatamine.”

18. Igal juhul on selge, et komisjon ei saanud aegumise läbivaatamisega seotud uurimise algatamise üle otsustamisel kasutada konsolideeritud taotlust eraldiseisva dokumendina, kuna see taotlus esitati pärast alusmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist.

19. Seetõttu oleks komisjon pidanud andma kaebuse esitajale juurdepääsu läbivaatamistaotlusele, st selle mittekonfidentsiaalsele versioonile [6].

20. Lisaks ei nõustu ombudsman komisjoni seisukohaga, et algmääruse artikli 5 lõige 5, milles on sätestatud, et „[k]ui ei ole tehtud otsust uurimise algatamise kohta, hoiduvad ametiasutused uurimise algatamist taotleva kaebuse avalikustamisest [...]”, tagab tema ja taotleja vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsuse algatamiseelses etapis. Nagu kaebuse esitaja märkis, kohaldatakse seda artiklit ainult siis ja nii kaua, kui uurimist ei ole algatatud („välja arvatud juhul, kui...”). Kaebuse esitaja esitas läbivaatamistaotlusele juurdepääsu taotluse pärast seda, kui komisjon oli teinud otsuse algatada aegumise läbivaatamisega seotud uurimine ja avaldanud selle Euroopa Liidu Teatajas.

21. Eespool öeldut arvesse võttes järeldab ombudsman, et komisjoni keeldumine anda kaebuse esitajale juurdepääs läbivaatamistaotlusele oli vastuolus alusmääruse sätetega ja kujutas endast haldusomavoli juhtumit. Seetõttu esitab ta vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 allpool vastava soovituse.

22. Lisaks ei võimaldanud see keeldumine kaebuse esitajal kindlaks teha tema enda kaitseks olulist materjali, näiteks seda, kas läbivaatamistaotlus sisaldas tõepoolest piisavalt tõendeid või kas selle esitas asjakohane osa ELi tootjatest või kas konsolideeritud läbivaatamine sisaldas uut materjali, mis ei tulenenud läbivaatamistaotlusega esitatud esialgsetest tõenditest ja mida seega ei saanud heaks kiita. Kaebuse esitaja kaitseõigust võidi seega märkimisväärselt kahjustada.

Soovitus

Komisjon peaks andma kaebuse esitajale juurdepääsu läbivaatamistaotluse mittekonfidentsiaalsele versioonile.

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 26. juuni 2015

[1] Nõukogu 16. augusti 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2022/95, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (EÜT L 198, 23.8.1995, lk 1), mida on pärast seda mitu korda muudetud.

[2] ELT 2013, C 200, lk 12.

[3] Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

[4] Ombudsman teatas siiski kaebuse esitajale algusest peale, et tema hinnang ei puuduta liidu tootmisharu esitatud tõendite piisavust aegumise läbivaatamise menetluse algatamiseks ega hetke, mil selline piisavus saavutati. See nõuaks ulatuslikke ja väga spetsiifilisi teadmisi ELi ja Venemaa ammooniumituru kohta, mida ombudsmanil ei ole.

[5] Vaidlust ei ole selle üle, et esimene tingimus on käesoleval juhul täidetud. Meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kuupäev oli 13. juuli 2013, seega esitati 28. märtsi 2013. aasta läbivaatamistaotlus ettenähtud tähtaja jooksul.

[6] Vastavalt alusmääruse artikli 5 lõikele 11 ja artikli 6 lõikele 7, milles nõutakse, et huvitatud isikutega jagatakse ainult teavet, mis ei ole konfidentsiaalne, peavad taotlejad esitama komisjonile oma taotluse mittekonfidentsiaalse versiooni.