FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Soovitus selle kohta, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) käsitles kaebust valikumenetluse kohta töötajate värbamiseks ELi eelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade valdkonnas (juhtum 1656/2021/FA)

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) käsitles halduskaebust, mis puudutas ELi eelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade valdkonnas töötajate värbamise valikumenetlust. Kaebuse esitaja vaidlustas EPSO otsuse jätta ta reservnimekirja kandmata ning väljendas muret valikumenetluse korralduse, eelkõige keeltekasutuse korra pärast.

Ombudsman leidis, et seisukoht, mille EPSO võttis oma vastuses halduskaebusele, oli õiguslikult väär. Ta tegi ettepaneku, et EPSO vaataks kaebuse esitaja halduskaebuse uuesti läbi, võttes arvesse hiljutist ELi kohtupraktikat keelte kasutamise kohta valikumenetlustes. Samuti kutsus ta EPSOt üles võtma vajalikke meetmeid, et tegeleda negatiivse mõjuga, mida keelte kasutamise kord avaldab kaebuse esitaja kandidaadistaatusele. EPSO lükkas lahenduse ettepaneku tagasi menetluslike argumentide alusel, märkides, et ainult Euroopa Kohus saab tühistada EPSO otsuse jätta halduskaebus läbi vaatamata.

Ombudsman oli seisukohal, et see, kuidas EPSO halduskaebust käsitles, kujutab endast haldusomavoli. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et põhimõtteliselt võib iga ELi asutus ise ebaseaduslikud otsused tagasi võtta. Seega esitas ta lahenduse ettepanekul põhineva soovituse, et EPSO vaataks kaebuse esitaja halduskaebuse uuesti läbi ja rahuldaks sellega kaebuse esitaja taotluse lubada vaidlusalustel testidel ja katsetel uuesti osaleda. 

Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikele 1 [1]

Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on hispaania keelt emakeelena kõnelev isik, kes osales valikumenetluses, mille Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldas ELi eelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade valdkonnas ELi töötajate töölevõtmiseks [2].

2. Kandidaadid pidid määrama esimese keele, milles nad pidid sooritama esialgsed eelvaliku valikvastustega testid, ja teise keele, milles nad pidid kandideerimisavalduse osana läbima „talentide sõeluuringu“. Teise keele valik piirdus inglise, prantsuse, saksa ja itaalia keelega.

3. Kandidaadid, kes läbisid edukalt valikumenetluse algetapi ja sellele järgneva võimete sõeluuringu etapi, kutsuti hindamiskeskuse etapi katsetele,[3] mille nad pidid sooritama keeles, mille nad olid määranud oma teiseks keeleks.

4. Kaebuse esitaja läbis edukalt esialgsed etapid ja teda kutsuti hindamiskeskuse testidele ja katsetele.

5. 2021. aasta jaanuaris teatas EPSO kaebuse esitajale, et tema hindamiskeskuse testide ja katsete punktisumma ei ole piisav, et kanda ta nende edukate kandidaatide nimekirja, kes vastavad ELi institutsioonides ja asutustes töölevõtmise tingimustele (edaspidi „reservnimekiri“).

6. Kaebuse esitaja esitas EPSO-le halduskaebuse valikukomisjoni otsuse peale jätta ta reservnimekirja kandmata.[4] Oma halduskaebuses tõi ta välja mitu probleemi seoses sellega, kuidas EPSO valikumenetlust korraldas ja läbi viis, sealhulgas seoses valikumenetluse keeltekasutuse korraga. Ta väitis, et lubades kandidaatidel osaleda hindamiskeskuses ainult neljas määratud keeles, diskrimineeris EPSO kandidaate, kelle emakeel ei olnud üks nendest keeltest.

7. EPSO jättis 13. septembril 2021 halduskaebuse rahuldamata. Keelekasutuse korra osas leidis EPSO, et kaebuse esitaja oleks pidanud esitama konkursiteate peale selle avaldamise ajal kaebuse, milles on sätestatud keelenõuded. EPSO märkis, et valikumenetlusest kõrvale jäetud kandidaat võib siiski vaidlustada konkursiteate sätted, kui need tõendavad tihedat seost nende sätete ja vaidlustatud otsuse vahel.[5] Ta lisas, et otsus jätta ta reservnimekirja kandmata ei viita katsete keeltekasutuse korrale ning et ta ei ole tõendanud piisavalt tihedat seost keeltekasutuse korra ja hindamiskeskuses soorituse vahel. EPSO lükkas seega tema kaebuse selle osa vastuvõetamatuse tõttu tagasi.

8. Kuna kaebuse esitaja ei olnud EPSO vastusega rahul, pöördus ta 2021. aasta septembris ombudsmani poole.

9. 24. septembril 2021 kirjutas kaebuse esitaja EPSO-le, küsides, kuidas võib tema kaebust mõjutada Euroopa Liidu Üldkohtu hiljutine otsus,[6] millega tühistati konkursiteade valitud keeltekasutuse korra tõttu. Kaebuse esitaja leidis, et tal tuleks lubada teha uusi hindamiskeskuse teste.

10. Ombudsman algatas uurimise ja palus EPSO-l vastata kaebuse esitaja 24. septembri 2021. aasta kirjale.

11. EPSO vastas kaebuse esitajale, lükates tema taotluse tagasi. EPSO leidis, et kaebuse esitaja oli juba ammendanud oma edasikaebamisõiguse [7] ja et Euroopa Kohtu otsus ei muutnud tema õiguslikku olukorda.

Ombudsmani lahendusettepanek

12. Ombudsman märkis, et enne EPSO vastust halduskaebusele oli Üldkohus tunnistanud valikumenetluse keeltekasutuse korra õigusvastaseks,[8] ning leidis, et EPSO vastus keeltekasutuse korda käsitlevale halduskaebusele ei olnud kooskõlas Üldkohtu hiljutise otsusega (edaspidi „Correia de Paiva kohtuotsus“)[9].

13. Üldkohus leidis, et valikumenetluse teise keele valiku piiramine mõjutab kandidaatide võimalust end suuliselt või kirjalikult väljendada. Tõenäosus saada katsetel paremaid hindeid on suurem, kui need katsed viiakse läbi kandidaadi esimeses keeles või keeles, milles kandidaadil on ka kõrge või emakeelena kõneleja tase.[10] Sellest tulenevalt järeldas kohus, et konkursiteates esitatud keeltekasutuse korra ja hageja katsetulemuste vahel on vältimatu ja vältimatu seos. 

14. Ombudsman leidis, et sama arutluskäik kehtib ka kaebuse esitaja puhul ning et asjaolu, et ta oli kohustatud sooritama hindamiskeskuse testid ainult neljas määratud keeles, mõjutas paratamatult tema testide tulemusi. Ombudsman ei nõustunud seega EPSO poolt halduskaebusele antud vastuses esitatud põhjendusega, mille kohaselt lükati tagasi kaebuse esitaja väide keeltekasutuse korra kohta.

15. Ombudsman tegi lahendusena ettepaneku, et EPSO vaataks kaebuse esitaja halduskaebuse uuesti läbi. Ombudsman tegi ettepaneku, et EPSO võtaks seda tehes arvesse ELi hiljutist kohtupraktikat ja võtaks vajalikke meetmeid, et tegeleda negatiivse mõjuga, mida konkursiteates sätestatud keeltekasutuse kord avaldas kaebuse esitaja kandidaadistaatusele [11].

16. EPSO lükkas ombudsmani ettepaneku lahenduse kohta tagasi. Ta väitis, et personalieeskirjade kohaselt ei saa ta halduskaebuse alusel tehtud otsust ise läbi vaadata;  selliseid otsuseid saab vaidlustada ainult Euroopa Kohtus. Kaebuse esitaja seda ei teinud, kuigi ta sai õigeaegselt teada Üldkohtu otsusest, millega konkursiteade tühistati. EPSO väitis, et kuna kaebuse esitaja ei olnud oma halduskaebuse kohta tehtud otsust Üldkohtule edasi kaevanud, on see otsus muutunud lõplikuks ja seda ei saa enam muuta.[12] EPSO märkis ka, et ELi kohtupraktika kohaselt võib huve kahjustava akti peale esitada ainult ühe halduskaebuse.[13]

17. Lisaks väitis EPSO, et otsuse läbivaatamine rikuks õiguskindluse põhimõtet, mille kohaselt peaksid liidu õigusega reguleeritavad olukorrad ja õigussuhted jääma ettenähtavaks. Sellest tuleneb, et institutsioonid ei või muuta meetmeid, mille nad on võtnud ja mis mõjutavad isikute õiguslikku ja faktilist olukorda [14].

18. EPSO viitas ELi kohtupraktikale [15] ja väitis, et konkursiteadet tühistavat kohtuotsust ei kohaldata muude otsuste suhtes, mida mõjutasid samad küsimused, mida peeti kohtuotsuses ebaseaduslikuks, kui neid otsuseid ei ole kohtus vaidlustatud. Euroopa Kohtu sellekohane otsus puudutab üksnes menetlusosalisi ning EPSO ei ole kohustatud teiste isikute taotlusel identseid või sarnaseid otsuseid uuesti läbi vaatama.

19. Lahenduse ettepanek ja EPSO vastus ettepanekule edastati kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja lükkas EPSO esitatud põhjendused tagasi.

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

20. Euroopa Liidu toimimise lepingu [16] ja Euroopa Ombudsmani põhikirja [17] kohaselt on ombudsmani ülesanne tuvastada ja kõrvaldada haldusomavoli juhtumid, uurides ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevust. See hõlmab uurimist, kas ELi asutuste otsused on õiguslikult korrektsed ja nende sisu on seadusega kooskõlas.[18] Kui ombudsman tuvastab probleeme, peaks ta esitama asjakohased ettepanekud lahenduste, ettepanekute ja soovituste kohta, et ELi asutus saaks tuvastatud haldusomavoliga tegeleda.

21. Ombudsman esitas oma lahenduse ettepanekus selgelt põhjused, miks EPSO seisukoht, mille ta võttis oma vastuses halduskaebusele, oli õiguslikult väär. Eelkõige leidis ombudsman, et EPSO vastus halduskaebusele ei olnud kooskõlas Correia de Paiva kohtuotsusega. Pärast seda, kui ombudsman saatis lahenduse ettepaneku, kinnitati kohtuotsust pärast edasikaebamist [19].

22. Vastuses lahenduse ettepanekule ei käsitlenud EPSO ombudsmani järeldust, vaid lihtsalt lükkas ettepaneku menetluslike argumentide alusel tagasi. Seda tehes väitis ta sisuliselt, et halduskaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada ainult Euroopa Kohtus.

23. Kui EPSO esitatud argumentidega nõustutakse, võivad need avaldada ombudsmani rollile kaugeleulatuvat mõju. Kui halduskaebuse kohta tehtud otsust saaks läbi vaadata ainult kohus, tähendaks see sisuliselt seda, et ombudsmanil ei ole sellistes kaebustes õiguskaitsemehhanismi rolli.

24. Euroopa Ombudsmani ülesanne on just nimelt toimida alternatiivse õiguskaitsemehhanismina üksikisikute jaoks, keda halduskaebuse kohta tehtud otsus mõjutab. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei pöördunud ELi kohtutesse, ei takista kaebuse esitajat pöördumast ombudsmani poole. Euroopa Ombudsmani põhikirja kohaselt võivad üksikisikud pöörduda ombudsmani poole, kui kõik eelnevad administratiivsed lähenemisviisid on ammendatud.[20] See hõlmab ka personalieeskirjade kohast edasikaebamismenetlust. See võimalus oli selgelt sätestatud ka konkursiteates. Väites, et halduskaebuse kohta tehtud otsuse saab vaidlustada ainult Euroopa Kohtus, õõnestab EPSO ombudsmani rolli ja jätab kaebuse esitaja ilma tõhusast õigusest taotleda õiguskaitset ombudsmani kaudu, nagu on sätestatud ELi õiguses.

25. Kuigi ELi õiguses on sätestatud, et ELi asutuste otsuseid, sealhulgas vastuseid halduskaebustele, võivad tühistada ainult ELi kohtud, ei tähenda see, et otsuse teinud ELi asutus ei saa ise ebaseaduslikku otsust tagasi võtta. See võimalus on sätestatud ELi kohtupraktikas.[21]

26. Seega, paludes EPSO-l oma seisukoht läbi vaadata ja seda küsimust käsitleda, tegutses ombudsman kooskõlas oma volituste ja õigusraamistikuga. Lisaks, kuigi ELi asutuste otsuste peale võib esitada ainult ühe halduskaebuse, ei soovitanud ombudsmani lahendusettepanek EPSO-l kutsuda kaebuse esitajat üles esitama samas küsimuses teist halduskaebust, vaid kutsus EPSOt üles seda küsimust ise käsitlema, vaadates algse halduskaebuse uuesti läbi. 

27. Liidu kohtupraktika kohaselt võib liidu asutus tühistada õigusvastase otsuse, mis on adressaadile ebasoodne, võttes samal ajal arvesse teatavaid õiguspõhimõtteid, sealhulgas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet.[22] See tähendab, et otsuse tühistamine ei saa mõjutada nende isikute õiguslikku ja faktilist olukorda, kes tuginesid selle otsuse õiguspärasusele ja kes selle otsuse alusel omandasid teatavad õigused. See ei tähenda siiski, et otsuse tühistamine liidu asutuse poolt rikuks automaatselt õiguskindluse põhimõtet. Õiguskindluse eesmärk ei ole säilitada praegune olukord, vaid kaitsta kodanike ootusi, mis põhinevad haldusmeetmetel.

28. Käesoleval juhul ei selgitanud EPSO, kuidas halduskaebuse kohta tehtud otsuse uuesti läbivaatamine mõjutaks õiguskindluse põhimõtet. Kuna EPSO lükkas kaebuse esitaja halduskaebuse tagasi, ei muutunud kaebuse esitaja õiguslik ja faktiline olukord ning otsusega ei antud kaebuse esitajale ega ühelegi teisele kandidaadile seaduslikke õigusi. Kaebuse esitaja olukord jäi sellise kandidaadi omaks, keda reservnimekirja ei kantud. Ombudsman ei mõista, kuidas rikuks see, kui EPSO võtaks halduskaebuse kohta tehtud otsuse tagasi ja võtaks selle asemel vastu uue otsuse, õiguskindluse põhimõtet. Pigem võimaldaks see EPSO-l parandada olukorda, mis tuleneb liidu õiguse väärast kohaldamisest.

29. Kohtuotsus kehtib ainult menetlusosaliste vahel ja sellega ei panda ELi asutusele automaatset kohustust identsed või sarnased olukorrad uuesti läbi vaadata. Käesoleval juhul aga vaatas EPSO juba uuesti läbi oma otsuse jätta kaebuse esitaja reservnimekirja kandmata seoses halduskaebusega, milles kaebuse esitaja tõstatas konkreetselt keeltekasutuse korra küsimuse. Sellega seoses pidi EPSO võtma vastu otsuse, mis oli õiguslikult korrektne ja kooskõlas kohaldatava õigusega. Kuna kohus oli mõlemad otsused teinud enne EPSO otsust halduskaebuse kohta, oleks EPSO pidanud tagama, et tema otsus halduskaebuse kohta on kooskõlas kohtu otsustega.  

30. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et EPSO seisukoht, mille ta võttis oma vastuses halduskaebusele, oli õiguslikult väär ja kujutab endast haldusomavoli. Seetõttu esitab ta allpool vastava soovituse, et EPSO peaks kaebuse esitaja halduskaebuse uuesti läbi vaatama. Seda tehes peaks EPSO rahuldama kaebuse esitaja taotluse lubada vaidlusalustel testidel ja katsetel uuesti osaleda. 

31. Kokkuvõtteks peab ombudsman oluliseks märkida, et ta on teadlik selle juhtumi aluseks oleva probleemi süsteemsest olemusest seoses valikumenetluste keeltekasutuse korraga.

Soovitus

Selle kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman EPSO-le järgmise soovituse:

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) peaks kaebuse esitaja halduskaebuse uuesti läbi vaatama. Seda tehes peaks EPSO rahuldama kaebuse esitaja taotluse lubada vaidlusalustel testidel ja katsetel uuesti osaleda.  

EPSOt ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovitusest. Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikega 2 saadab EPSO üksikasjaliku arvamuse 2. oktoobriks 2023.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 30. juuni 2023

 

[1] Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.253.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2021%3A253%3ATOC

[2] Avalik konkurss EPSO/AD/374/19 – 4: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ%3AC%3A2019%3A191A%3ATOC. Valikumenetluse tulemusel koostatud reservnimekiri kehtib 2024. aasta juuni lõpuni, vt https://epso.europa.eu/en/successful-candidates/reserve-list/374-4.

[3] COVID-19 pandeemia puhkemise tõttu peatati ajutiselt rühmatreeningtestid ja asendati need olukorrapädevusel põhineva intervjuuga. Vt konkursiteate lisa: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:C2020/374A/01&from=NL

[4] Vt konkursiteate punkt 4.3 ja ELi personalieeskirjade artikli 90 lõige 2: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A01962R0031-20140501

[5] Esimese Astme Kohtu (neljas koda) 16. septembri 1993. aasta otsus kohtuasjas T-60/92: Noonan v. komisjon, punkt 23: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:61992TJ0060_SUM&from=FI; Esimese Astme Kohtu (viies koda) 31. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas T-293/03: Giulietti vs. komisjon, punkt 41: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62003TJ0293;

[6] Euroopa Kohtu (üheksas koda) 8. septembri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-554/19: Hispaania vs. komisjon: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=245709&pageIndex=0&doclang=FR&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1595857;

[7] Üldkohtu (viies koda) 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-66/05: Jörn Sack vs. Euroopa Komisjon, punkt 37: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/FR/TXT/?uri=CELEX%3A62005TJ0066.

[8] Hispaania vs. komisjon, kohtuasi T-554/19, vt joonealune märkus 6.

[9] Üldkohtu (esimene koda) 9. juuni 2021. aasta otsus Ana Calhau Correia de Paiva vs. komisjon, c ase T‑2021/17: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?lgrec=fr&td=%3BALL&language=en&num=T-202/17&jur=T.

[10] 2. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas F‑5/13: Da Cunha Almeida vs. komisjon, punkt 38: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62013FJ0005_SUM.

[11] Lisateavet kaebuse tausta, poolte argumentide ja ombudsmani uurimise kohta leiate ombudsmani lahenduse ettepaneku täistekstist, mis on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/solution/en/172045

[12] Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. juuni 2016. aasta otsus kohtuasjas C-361/14: Euroopa Komisjon vs. Peter McBride jt, punkt 55: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-361/14%20P

[13] Üldkohtu (viies koda) 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T-66/05: Jörn Sack vs. Euroopa Komisjon, punktid 36–37: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=T-66/05; Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 29. septembri 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades F-69/07 ja F-60/08: O vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:F:2009:128, punkt 45: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=F-69/07&language=en.

[14] Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 21. märtsi 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-50/06 RENV, T-56/06 RENV, T-60/06 RENV, T-62/06 RENV ja T-69/06 RENV: I reland jt vs. Euroopa Komisjon, punkt 62: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-50/06&language=EN

[15] Euroopa Kohtu 14. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C-310/97 P: komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt, punktid 54–56; EU:C:1999:407: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf;jsessionid=9ea7d2dc30db7c4e75769d204a6f8fa6fd6fca2e6ba7.e34KaxiLc3qMb40Rch0SaxqTbNb0?num=C-310/97&language=en

[16] ELi toimimise lepingu artikkel 228: https://www.ombudsman.europa.eu/en/legal-basis/treaties/en

[17] Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta määrus (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom:  https://www.ombudsman.europa.eu/en/legal-basis/statute/en

[18] Euroopa hea haldustava eeskirja artikkel 4: https://www.ombudsman.europa.eu/en/publication/en/3510. Ombudsman ei ole kohus, kes lahendab õigusliku tõlgendamise küsimusi. Hea halduse põhimõtete järgimiseks peab avaliku sektori asutus siiski suutma tõendada, et tema seisukoht on õiguslikult korrektne. Sellega kooskõlas peavad ELi kohtud ombudsmani järeldusi asjakohaseks, kuigi mitte siduvaks elemendiks ELi asutuse tegevuse üle otsustamisel, kohtuasi T-292/15 Vakakis vs. komisjon, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62015TJ0292. Selle kohtuotsuse punktis 71 on märgitud: „[...] esiteks peab Euroopa Kohus oma hinnangu põhjal kindlaks tegema, kas käesolevas asjas kujutavad viidatud rikkumised endast isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selget rikkumist, ja teiseks on Euroopa Ombudsmani otsus vastupidi komisjoni väidetele asjakohane, kuid seda tuleb arvesse võtta üksnes kui võimalikku viidet sellele, et komisjon on rikkunud hea halduse põhimõtet. Lõpuks jõudis kontrollikoda ombudsmaniga samale järeldusele.“

[19] Kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 16. märts 2023, komisjon vs. Calhau Correia de Paiva, C-511/21 P, ECLI:EU:C:2023:208: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&td=ALL&num=C-511/21%20P

[20] Euroopa Ombudsmani põhikiri, artikli 2 lõige 3.

[21] Kohtuotsus, Üldkohus (üheksas koda), 12. veebruar 2020, ZF vs. Euroopa Komisjon, T-605/18, ECLI:EU:T:2020:51, punkt 148: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-605/18&language=EN; Kohtuotsus, Üldkohus, 27. juuni 2017, José Luis Ruiz Molina vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, T-233/16 P, ECLI:EU:T:2017:435, punkt 27: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-233/16&language=EN;  Kohtuotsus, Üldkohus (neljas koda laiendatud koosseisus), 21. märts 2012, I reland jt vs. Euroopa Komisjon, liidetud kohtuasjad T-50/06 RENV, T-56/06 RENV, T-60/06 RENV, T-62/06 RENV ja T-69/06 RENV, ECLI:EU:T:2012:134, punkt 59: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-50/06&language=EN

[22] Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus kohtuasjas José Luis Ruiz Molina vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, T-233/16 P, punkt 27: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-233/16&language=EN

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!