Kolm juhtumit puudutavad seda, kuidas Euroopa Komisjon kohaldas oma parema õigusloome eeskirju ja muid menetlusnõudeid seadusandlike ettepanekute koostamisel, mis käsitlevad äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust (983/2025/MAS), rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastast võitlust (2031/2024/VB) ja ühist põllumajanduspoliitikat (1379/2024/MIK). Komisjon pidas neid ettepanekuid kiireloomulisteks ja jättis seetõttu välja oma eeskirjades ette nähtud meetmed, nagu mõjuhinnangud ja avalikud konsultatsioonid. Kaebuse esitajad, kes on kodanikuühiskonna organisatsioonid, leidsid, et need väljajätmised on vastuolus komisjoni parema õigusloome eeskirjadega. Kahel juhul väitsid kaebuse esitajad ka seda, et komisjon ei kontrollinud seadusandlike ettepanekute kooskõla ELi kliimaeesmärkidega, nagu on nõutud Euroopa kliimamääruses. Ühel juhul oli kaebuse esitaja mures ka selle pärast, et komisjon rikkus oma talitustevahelisi konsultatsioone käsitlevat kodukorda.   

Ombudsman alustas nende kolme juhtumi uurimist. Ta sai kõigil kolmel juhul komisjoni kirjaliku vastuse, tutvus komisjoni asjaomaste toimikutega ja tema uurimisrühmad kohtusid komisjoni esindajatega kahe uurimise raames.

Komisjon vastas, et parema õigusloome eeskirjad ei ole siduvad õigusaktid, vaid poliitikakujundamise vahendid asjakohase teabe kogumiseks, mida tuleks kohaldada proportsionaalselt. Samuti väitis ta, et oli enne kõnealuste seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist kogunud kõik asjakohased tõendid, konsulteerinud sidusrühmadega ning viinud läbi kliimaalase järjepidevuse hindamise ja talitustevahelise konsulteerimise kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Oma uurimiste põhjal leidis ombudsman mitmeid menetluslikke puudusi selles, kuidas komisjon koostas seadusandlikud ettepanekud, mis üheskoos kujutavad endast haldusomavoli.

Eelkõige leidis ombudsman, et komisjon kasutas mõiste „kiireloomulisus“ laia tõlgendust ega põhjendanud piisavalt seadusandlike ettepanekute „kiireloomulisust“ üldsuse jaoks ega dokumenteerinud oma erandeid kohaldatavatest parema õigusloome eeskirjadest. Ombudsman leidis ka, et komisjon ei ole kehtestanud menetlust, mis tagaks kiireloomuliste seadusandlike ettepanekute läbipaistva, tõenduspõhise ja kaasava ettevalmistamise, nagu on nõutud aluslepingutes ja kohtupraktikas. Lisaks leidis ombudsman, et kuna komisjon ei pidanud nõuetekohast arvestust oma ettepanekute ELi kliimaeesmärkidele vastavuse kohustusliku kontrollimise kohta, ei tegutsenud ta vastutustundlikult.

Nende puuduste kõrvaldamiseks esitas ombudsman kaks soovitust. Ombudsman soovitas komisjonil tagada oma parema õigusloome eeskirjade prognoositav, järjepidev ja mittemeelevaldne kohaldamine, määratledes kiireloomulised olukorrad, mis õigustavad eeskirjades sätestatud nõuetest erandi tegemist. Lisaks peaks komisjon erandite tegemise korral kehtestama menetluse, millega tagatakse, et seadusandlike ettepanekute kiire ettevalmistamine vastab endiselt läbipaistva, tõenditel põhineva ja kaasava õigusloomeprotsessi põhimõtetele. Selleks et abistada komisjoni selle ülesande täitmisel, tegi ombudsman neli ettepanekut, mis hõlmasid sidusrühmadega konsulteerimise eeskirjade selgitamist kiireloomuliste ettepanekute puhul ja selle tagamist, et tema ettepanekuid toetavad tõendid avaldatakse aegsasti, et võimaldada avalikku arutelu enne õigusakti vastuvõtmist.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni otsust lõpetada lapsehoiuteenuste valdkonnas koostöö ajutise töötajaga. Kaebuse esitaja palgati iganädalaste lepingute alusel välistöövõtja kaudu. Komisjoni juhiste kohaselt teatas töövõtja kaebuse esitajale, et komisjon ei taotle enam tema teenuseid. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, väites, et komisjon ei põhjendanud talle oma otsust.

Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et kui ELi institutsioonid taotlevad isiku lepingu lõpetamist välistöövõtjaga, peaksid nad esitama õiglased ja objektiivsed põhjused lepingu lõpetamiseks, teavitama asjaomast isikut ja tagama, et neile antakse võimalus esitada enne lepingu lõpetamist märkusi. Ajutise töötaja olukorra ebakindlus tähendab, et komisjonil on kohustus olla õiglane ja läbipaistev isegi lepingulise suhte puudumisel. Käesoleval juhul ei taganud komisjon, et kaebuse esitajale võimaldati ärakuulamine ja võimalus esitada komisjoni esitatud põhjenduste kohta märkusi, enne kui ta otsustas kaebuse esitaja teenuseid enam mitte taotleda. Kuigi see on kahetsusväärne, märgib ombudsman, et kaebuse esitajat pidi olema teavitatud mõnest probleemist nädala jooksul, mis eelnes komisjoni otsusele. Andmete puuduliku säilitamise tõttu ei ole ombudsmanil siiski võimalik kontrollida, kas komisjoni töötajad arutasid küsimusi kaebuse esitajaga. Ombudsman tunneb siiski heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas, et ta oleks saanud oma põhjendusi kaebuse esitajale selles juhtumis täiendavalt selgitada.

Selle põhjal leiab ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, ja lõpetab juhtumi menetlemise.  

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) käsitles läbivaatamistaotlusi, mille esitas kandidaat, kes ei läbinud kahte valikumenetlust. Muu hulgas väitis kaebuse esitaja, et EPSO ei olnud tema muresid piisavalt käsitlenud, ja seadis kahtluse alla, kas EPSO oli tema tulemusi piisavalt kontrollinud.

Pärast seda, kui ombudsman uurimise algatas, andis EPSO kaebuse esitajale täiendavaid vastuseid. Ombudsman leidis, et nende ja algselt saadud vastuste vahel oli vastuolusid ning et ei olnud selge, kas EPSO oma esialgsed otsused ka tegelikult läbi vaatas. Uurimise käigus esitas EPSO selle selgitamiseks täiendavaid selgitusi.

Ombudsman lõpetas juhtumi järeldusega, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, kuna EPSO esitas lõpuks mõistlikud selgitused selle kohta, kuidas ta kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusi käsitles. Uurimise käigus ilmnes siiski probleeme EPSO standardvastustega läbivaatamistaotlustele. Nende probleemide lahendamiseks tegi ombudsman EPSO-le parandusettepaneku, paludes tal tagada, et läbivaatamistaotluse esitanud kandidaadid saavad tulevikus selge, täpse ja täieliku vastuse, mis annab neile teavet selle kohta, kas läbivaatamine on toimunud, ja EPSO otsuse põhjuste kohta.