Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Prokuratuur käsitles Euroopa delegaatprokuröride Itaalia assistendi kaebusi. Kaebuse esitaja väitis, et Roomas asuva Euroopa Prokuratuuri Euroopa delegaatprokurörid sekkusid kahte haldusmenetlusse, mille ta algatas riiklikul tasandil. Kaebus puudutas ka seda, kuidas Euroopa Prokuratuur menetles taotlust anda üldsusele juurdepääs kaebuse esitaja esitatud dokumentidele.

Ombudsman leidis puudusi Euroopa Prokuratuuri poolses kaebuste käsitlemises seoses sellega, kuidas Euroopa Prokuratuur edastas kaebuse esitajale oma seisukoha ja põhjused, miks ta otsustas edasisi meetmeid mitte võtta. Euroopa Prokuratuur käsitles seda küsimust uurimise käigus, esitades oma seisukoha kohta selged ja mõistlikud selgitused. Ombudsman leidis ka, et Euroopa Prokuratuur ei rikkunud kaebuste käsitlemisel kaebuse esitaja õigusi.

Seoses dokumentidele juurdepääsu taotlusega leidis ombudsman, et põhjused, millele Euroopa Prokuratuur tugines taotletud dokumentide avalikustamata jätmiseks, ei näi olevat kooskõlas ELi õigusaktidega, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Ombudsman leidis siiski, et otsus kaebuse esitaja taotletud dokumente mitte avalikustada oli mõistlik, kuigi muul põhjusel kui see, millele Euroopa Prokuratuur tugines.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et edasised uurimised ei ole põhjendatud.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) käsitles kaebust, mis oli seotud alalise korpuse ametnike värbamismenetluse testitulemustega. Kaebuse esitaja ei saanud valikvastustega testiga minimaalset üldpunktisummat, et jätkata menetluse järgmist etappi. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla oma tulemused ja tundis muret, et teda on rassiliselt ja etniliselt diskrimineeritud. Kaebuse esitaja küsis küsimusi ja vastuseid, mida Frontex talle ei andnud.

Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas Frontex seda küsimust käsitles, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise ja palus Frontexil kaaluda kaebuse esitajale sellise loetelu esitamist, milles on kirjas kaebuse esitaja antud vastused ja valikvastustega testi õiged vastused. Frontex andis kaebuse esitajale sellekohast teavet.

Ombudsman leidis, et selles, kuidas Frontex arvutas kaebuse esitaja testitulemusi, puudus haldusomavoli, samuti puudusid viited diskrimineerimisele.

Arvestades, et Frontex esitas kaebuse esitajale uurimise käigus asjakohast teavet valikvastustega testi kohta, ei olnud juhtumi selle aspekti kohta edasisi uurimisi põhjendatud. Ombudsman lõpetas uurimise, soovitades Frontexil teha parandusi, et ta teavitaks kandidaate oma värbamismenetlustes mis tahes elimineeriva testi tulemustest tabeli abil, milles on märgitud igale küsimusele vastava arvu kohta antud vastus (kirja vormis) ja õige vastus (ka kirja vormis).

Juhtum puudutas Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsust testida 2025. aastal uuesti kõiki kandidaate, kui kaheksa tõlkija valikumenetluse testimisel ilmnes tehniline viga. Probleem oli seadistusveas, mis võimaldas kandidaatidel valida mitu vastust katsetel, kus võeti vastu ainult üks vastus. Ligikaudu kolmandik kandidaatidest oli valinud mitu vastust. Uuesti testimine oli kavandatud ühele päevale ja seda oli võimalik muuta ainult vääramatu jõu korral. Kaebuse esitajad pöördusid ombudsmani poole, väites, et otsus kõik kandidaadid uuesti testida oli ebaproportsionaalne ja et testi aja muutmisest keeldumine oli ebaõiglane.

Ombudsman leidis, et EPSO ja valikukomisjonid olid küsimust hoolikalt hinnanud ning et miski ei viidanud sellele, et valitud lähenemisviis ei kujutanud endast mõistlikku tasakaalu EPSO ja valikukomisjonide esitatud kahe peamise kaalutluse vahel, milleks on tehniline ja halduslik teostatavus ning kandidaatide võrdne kohtlemine. Otsus kõik kandidaadid uuesti testida oli seega proportsionaalne eesmärgiga säilitada kandidaatide võrdne kohtlemine. Ombudsman jõudis ka järeldusele, et antud tehnilises kontekstis oli EPSO-l mõistlik kohaldada oma tavapärast sõiduplaanide muutmise poliitikat.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et EPSO haldusomavoli ei esinenud.

Juhtum käsitles seda, kuidas ELi missioon käsitles lähetatud riikliku eksperdi pikaajalist meditsiinilist puhkust. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla tema meditsiinilisel puhkusel hoidmise aluse, järgitud menetluse, tema terviseandmete kaitse ja otsuse lõpetada päevaraha maksmine osa tema eemalviibimise ajal.

Ombudsman leidis, et missioonil oli oma tegevuseks mõistlik alus. Ta tugines mitme meditsiinitöötaja hinnangutele, kaasas kaebuse esitaja lähetanud asutuse ja võimaldas tal tööle naasta, kui asjakohased tingimused olid täidetud. Missioon kohaldas asjakohaseid eeskirju ka siis, kui ta lõpetas kaebuse esitaja päevaraha maksmise.

Seetõttu ei tuvastanud ombudsman haldusomavoli.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) käsitles kaebust ebaselgete küsimuste kohta ELi avaliku teenistuse töötajate valikumenetluse raames korraldatud testi käigus. Kaebuse esitaja väitis, et probleem on tingitud puudulikust tõlkest, ning tundis muret ka selle pärast, kuidas EPSO selliseid kaebusi üldisemalt käsitleb.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et EPSO käsitles kõnealust kaebust mõistlikult ning andis rahuldava ülevaate oma praktikast ja menetlusest tõlkega seotud kaebuste käsitlemisel üldiselt.

Tunnistades, et asjaolud, mille alusel kandidaadid saavad esitada nõuetekohase kaebuse, võivad olla keerulised, arvestades stressitestide olukorda ja asjaolu, et kandidaadid ei saa märkmeid teha, lõpetas ombudsman uurimise järeldusega, et edasised uurimised ei olnud põhjendatud. Ombudsman tegi siiski ettepaneku, et EPSO peaks kaaluma kandidaatidele täiendavate juhiste avaldamist selle kohta, millist teavet ja kirjeldusi on vaja tõlkimisega seotud kaebuste esitamisel.