Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) käsitles kaebuse esitaja tööle ennistamist pärast isiklikel põhjustel võetud puhkust. Kaebuse esitaja leidis, et EMSA ei suutnud teda esimesel võimalusel tööle ennistada pärast seda, kui ta taotles 2022. aastal tööle naasmist, ning väitis, et seetõttu tuleks tema staaž ja palgajärk ümber arvutada nii, nagu oleks ta alates sellest kuupäevast tööle ennistatud.

Ombudsman leidis, et EMSA oli hinnanud kaebuse esitaja sobivust kõigile asjaomastele vabadele töökohtadele, mis tekkisid asjaomasel perioodil, ning oli hinnanud kaebuse esitajat kohaldatavates eeskirjades nõutud eelisjärjekorras. Ombudsman ei leidnud tõendeid ilmse vea kohta EMSA hinnangus, mille kohaselt need vabad töökohad ei sobinud kaebuse esitajale, ning seega ei olnud alust järeldada, et tema tööle ennistamine viibis põhjendamatult. Uurimise käigus rõhutati siiski selge teabe, korrapäraste järelmeetmete ja usaldusväärsete dokumentide tähtsust juhtudel, kui isiklikel põhjustel võetud puhkusele ennistamine viibib.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata. Samal ajal tegi ombudsman parandusettepaneku, et EMSA peaks tagama, et töötajaid, kes taotlevad isiklikel põhjustel pikemat puhkust kui kuus kuud, teavitatakse selgelt tööle ennistamise edasilükkamise võimalikest riskidest ning et tööle ennistamist ootavad töötajad saavad korrapäraselt ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas nende profiile vabade töökohtade alusel hinnatakse.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) käsitles välistöövõtja kaudu tööle võetud töötaja kaebust, milles väideti, et nende järelevalvaja on teda psühholoogiliselt ahistanud.

Ombudsman leidis, et EUSPA võttis väiteid tõsiselt, algatas haldusuurimise, küsitles asjaomaseid isikuid ja tunnistajaid ning jõudis uurimise järel järeldusele. Seega järgis EUSPA kehtivat menetlusraamistikku. Ombudsman ei leidnud ühtegi viidet ilmsele hindamisveale ega seega ka haldusomavolile ahistamiskaebuse käsitlemisel EUSPA poolt.

Ombudsman tegi siiski EUSPA-le ettepaneku töötada välja paremad kommunikatsioonimeetodid seda liiki ahistamiskaebuste jaoks, tagamaks, et isikud, kelle suhtes ei kohaldata ELi personalieeskirjades sätestatud menetluslikke tagatisi, saavad kogu menetluse jooksul selget ja järjepidevat teavet, sealhulgas nõuetekohaseid põhjendusi menetluse lõpetamisel.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) käsitles välistöövõtja kaudu tööle võetud töötaja kaebust, milles väideti, et nende järelevalvaja on teda psühholoogiliselt ahistanud.

Ombudsman leidis, et EUSPA võttis väiteid tõsiselt, algatas haldusuurimise, küsitles asjaomaseid isikuid ja tunnistajaid ning jõudis uurimise järel järeldusele. Seega järgis EUSPA kehtivat menetlusraamistikku. Ombudsman ei leidnud ühtegi viidet ilmsele hindamisveale ega seega ka haldusomavolile ahistamiskaebuse käsitlemisel EUSPA poolt.

Ombudsman tegi siiski EUSPA-le ettepaneku töötada välja paremad kommunikatsioonimeetodid seda liiki ahistamiskaebuste jaoks, tagamaks, et isikud, kelle suhtes ei kohaldata ELi personalieeskirjades sätestatud menetluslikke tagatisi, saavad kogu menetluse jooksul selget ja järjepidevat teavet, sealhulgas nõuetekohaseid põhjendusi menetluse lõpetamisel.

Juhtum käsitles Euroopa Investeerimispanga (EIP) keeldumist anda üldsusele täielik juurdepääs dokumentidele, mis on seotud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste ja soovitustega. EIP tegi kindlaks, et kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse kuuluvad paljud dokumendid, sealhulgas OLAFi lõpparuanded ja soovitused ning EIP enda distsiplinaarotsused. Kuigi EIP andis osalise juurdepääsu OLAFi 13st tuvastatud lõpparuandest kümnele, keeldus ta juurdepääsu andmisest ülejäänud dokumentidele tervikuna. Seoses EIP distsiplinaarotsustega esitas EIP võetud distsiplinaarmeetmete kokkuvõtte. Seda tehes tugines EIP oma läbipaistvuseeskirjades üldsuse juurdepääsu eranditele, väites, et täielik avalikustamine kahjustaks isikuandmete kaitset, uurimiste eesmärki ja otsustusprotsessi.

Ombudsman algatas uurimise ja tema uurimisrühm kontrollis kaebuse esitaja üldsuse juurdepääsu taotluses käsitletud dokumente. Kontrollimine näitas, et märkimisväärne osa nendes dokumentides sisalduvast teabest kujutab endast isikuandmeid, mille avalikustamine võib muuta OLAFi uuritavad EIP töötajad tuvastatavaks. Arvestades delikaatset kaalumist, mis on vajalik, et teha kindlaks, kas avalikustamine võib viia üksikisikute tuvastamiseni, ning võttes arvesse, et EIP oli andnud kaebuse esitajale ülevaate võetud järelmeetmetest ja määratud sanktsioonidest, leidis ombudsman, et EIP keeldumine anda üldsusele täielik juurdepääs oli üldiselt mõistlik. Seetõttu lõpetas ta juhtumi haldusomavoli tuvastamata. Kuigi suur osa kinnipeetud dokumentides sisalduvast teabest on ilmselgelt isikuandmed, märkis ombudsman, et teatav osa teabest, isegi kui see on piiratud, on halduslikku laadi ega kujuta endast isikuandmeid. Ta tegi seega parandusettepaneku, et EIP kaaluks, kas vähemalt osa tema distsiplinaarotsustest, mis sisaldavad puhtalt haldusteavet, võib avalikustada, ilma et see ohustaks isikuandmete avalikustamist.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitles menetluslikke aspekte seoses rikkumisest teataja teatega, mille kaebuse esitaja [1] esitas 2022. aastal. Rikkumisest teataja aruanne käsitles väidetavat peresuhet töölevõtva ametniku ja tööle võetud isiku vahel.

Kaebuse esitaja koges väidetavate õigusrikkujate käitumist, mis nende arvates kujutas endast sobimatut käitumist (sealhulgas ahistamist). Kaebuse esitaja taotles sellega seotud haldusuurimist.

EKP otsustas hinnata rikkumisest teataja aruannet koos väidetava sobimatu käitumise küsimusega. Samuti teatas ta kaebuse esitajale, et esitatud tõendid ei õigusta haldusuurimise algatamist. Kaebuse esitaja vaidlustas mõlemad punktid halduskaebusega, mille EKP tunnistas vastuvõetamatuks isikliku huvi puudumise tõttu (kahe küsimuse ühine käsitlemine) või vaidlustatava otsuse puudumise tõttu (haldusuurimise algatamata jätmine).

Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, vaidlustades EKP vastuvõetamatuse otsuse. Ombudsmani uurimise käigus palus kaebuse esitaja ombudsmanil lähemalt uurida rikkumisest teatajate teadete ja kaebuste käsitlemist EKPs.

Ombudsman leidis, et EKP põhjendused kaebuse esitaja halduskaebuse vastuvõetamatuks tunnistamiseks ei olnud veenvad.

Ombudsman märkis ka, et tema uurimise käigus on selles küsimuses toimunud märkimisväärsed arengud ja et sellega seotud kõrgetasemelised siseuurimised on veel pooleli. Lisaks viis EKP lõpule oma aruandlus-, uurimis- ja distsiplinaarraamistiku omaalgatusliku läbivaatamise. Neil asjaoludel järeldas ombudsman, et sel ajal ei olnud edasised uurimised õigustatud, ning lõpetas uurimise.

 

[1] Anonüümsuse huvides, sealhulgas seoses kaebuse esitaja sooga, viidatakse tekstis kaebuse esitajale kui „nad“ / „nende“ / „nad“.