Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) käsitles kaebust ebaselgete küsimuste kohta ELi avaliku teenistuse töötajate valikumenetluse raames korraldatud testi käigus. Kaebuse esitaja väitis, et probleem on tingitud puudulikust tõlkest, ning tundis muret ka selle pärast, kuidas EPSO selliseid kaebusi üldisemalt käsitleb.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et EPSO käsitles kõnealust kaebust mõistlikult ning andis rahuldava ülevaate oma praktikast ja menetlusest tõlkega seotud kaebuste käsitlemisel üldiselt.

Tunnistades, et asjaolud, mille alusel kandidaadid saavad esitada nõuetekohase kaebuse, võivad olla keerulised, arvestades stressitestide olukorda ja asjaolu, et kandidaadid ei saa märkmeid teha, lõpetas ombudsman uurimise järeldusega, et edasised uurimised ei olnud põhjendatud. Ombudsman tegi siiski ettepaneku, et EPSO peaks kaaluma kandidaatidele täiendavate juhiste avaldamist selle kohta, millist teavet ja kirjeldusi on vaja tõlkimisega seotud kaebuste esitamisel.

Juhtum puudutas Euroopa Keskpanga (EKP) töötajat, kes leidis, et tema vahetu ülemus ahistas teda. Ta kaebas selle üle 2021. aasta alguses. EKP algatas haldusuurimise ja määras samal ajal kaebuse esitaja enda kaitseks teisele töökohale EKPs.

Haldusuurimine kestis kaks ja pool aastat ning lõpetati kolm aastat pärast seda, kui kaebuse esitaja esimest korda abi palus. Haldusuurimise käigus leiti, et kaebuse esitajat oli ahistatud, ning algatati ametlikult distsiplinaarmenetlus vahetu ülemuse suhtes.

EKP haldusuurimise tulemuste järelkontrolli käigus pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole. Ta väitis, et protsessis esines põhjendamatuid viivitusi.

Ombudsmani uurimise käigus lõpetas EKP distsiplinaarmenetluse ja kaebuse esitaja pöördus lõpuks tagasi oma põhitöökohta.

Ombudsman leidis, et EKP-l esines asja käsitlemise kõigis etappides põhjendamatuid viivitusi ning et EKP ei olnud oma järelmeetmetes olulisi küsimusi käsitlenud. Seetõttu pakkus ombudsman EKP-le välja lahenduse, nimelt et EKP vabandab, maksab hüvitist ja tagab töötajatele ahistamisjuhtumi kohta sisuka sisesuhtluse.

Oma vastuses ombudsmani lahenduse ettepanekule väljendas EKP kahetsust toimunu üle. Ta korraldas ahistamisjuhtumi kohta täiendava asutusesisese teabevahetuse. Ta ei leidnud siiski, et tal on vajalikud elemendid rahalise hüvitise kaalumiseks. Ombudsman leidis, et kahju, mille põhjustas see, et EKP käsitles kaebuse esitaja ahistamisjuhtumit, ei olnud EKP vastusega lahenduse ettepanekule kahjuks heastatud. Kuna aga soovitus, milles korratakse samu punkte, ei tundu olevat kasulik, lõpetas ombudsman uurimise ettepanekutega süsteemseteks parandusteks ja palus taas EKP-l teha kaebuse esitajaga koostööd, et teha kindlaks tema haldusomavoli asjakohased finantstagajärjed.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) käsitles kaebuse esitaja tööle ennistamist pärast isiklikel põhjustel võetud puhkust. Kaebuse esitaja leidis, et EMSA ei suutnud teda esimesel võimalusel tööle ennistada pärast seda, kui ta taotles 2022. aastal tööle naasmist, ning väitis, et seetõttu tuleks tema staaž ja palgajärk ümber arvutada nii, nagu oleks ta alates sellest kuupäevast tööle ennistatud.

Ombudsman leidis, et EMSA oli hinnanud kaebuse esitaja sobivust kõigile asjaomastele vabadele töökohtadele, mis tekkisid asjaomasel perioodil, ning oli hinnanud kaebuse esitajat kohaldatavates eeskirjades nõutud eelisjärjekorras. Ombudsman ei leidnud tõendeid ilmse vea kohta EMSA hinnangus, mille kohaselt need vabad töökohad ei sobinud kaebuse esitajale, ning seega ei olnud alust järeldada, et tema tööle ennistamine viibis põhjendamatult. Uurimise käigus rõhutati siiski selge teabe, korrapäraste järelmeetmete ja usaldusväärsete dokumentide tähtsust juhtudel, kui isiklikel põhjustel võetud puhkusele ennistamine viibib.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata. Samal ajal tegi ombudsman parandusettepaneku, et EMSA peaks tagama, et töötajaid, kes taotlevad isiklikel põhjustel pikemat puhkust kui kuus kuud, teavitatakse selgelt tööle ennistamise edasilükkamise võimalikest riskidest ning et tööle ennistamist ootavad töötajad saavad korrapäraselt ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas nende profiile vabade töökohtade alusel hinnatakse.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) käsitles välistöövõtja kaudu tööle võetud töötaja kaebust, milles väideti, et nende järelevalvaja on teda psühholoogiliselt ahistanud.

Ombudsman leidis, et EUSPA võttis väiteid tõsiselt, algatas haldusuurimise, küsitles asjaomaseid isikuid ja tunnistajaid ning jõudis uurimise järel järeldusele. Seega järgis EUSPA kehtivat menetlusraamistikku. Ombudsman ei leidnud ühtegi viidet ilmsele hindamisveale ega seega ka haldusomavolile ahistamiskaebuse käsitlemisel EUSPA poolt.

Ombudsman tegi siiski EUSPA-le ettepaneku töötada välja paremad kommunikatsioonimeetodid seda liiki ahistamiskaebuste jaoks, tagamaks, et isikud, kelle suhtes ei kohaldata ELi personalieeskirjades sätestatud menetluslikke tagatisi, saavad kogu menetluse jooksul selget ja järjepidevat teavet, sealhulgas nõuetekohaseid põhjendusi menetluse lõpetamisel.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) käsitles välistöövõtja kaudu tööle võetud töötaja kaebust, milles väideti, et nende järelevalvaja on teda psühholoogiliselt ahistanud.

Ombudsman leidis, et EUSPA võttis väiteid tõsiselt, algatas haldusuurimise, küsitles asjaomaseid isikuid ja tunnistajaid ning jõudis uurimise järel järeldusele. Seega järgis EUSPA kehtivat menetlusraamistikku. Ombudsman ei leidnud ühtegi viidet ilmsele hindamisveale ega seega ka haldusomavolile ahistamiskaebuse käsitlemisel EUSPA poolt.

Ombudsman tegi siiski EUSPA-le ettepaneku töötada välja paremad kommunikatsioonimeetodid seda liiki ahistamiskaebuste jaoks, tagamaks, et isikud, kelle suhtes ei kohaldata ELi personalieeskirjades sätestatud menetluslikke tagatisi, saavad kogu menetluse jooksul selget ja järjepidevat teavet, sealhulgas nõuetekohaseid põhjendusi menetluse lõpetamisel.