Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA) käsitles väidetavaid põhiõiguste rikkumisi oma tegevuses Kreeka saarel Samosel. Kaebuse esitajad olid mures selle pärast, et viis, kuidas EUAA varjupaigatugirühmadesse lähetatud juhtumitöötajad küsitlesid haavatavaid varjupaigataotlejaid, oli vastuolus ELi õigusega, ning et EUAA ei olnud sellega tegelenud. Lisaks olid kaebuse esitajad mures selle pärast, kuidas EUAA käsitles varjupaigataotlejate teateid tagasitõrjumise kohta.

Ombudsman leidis, et kaebuse esitamise ajal ei olnud EUAA suutnud tagada, et tema varjupaigatugirühmadesse lähetatud juhtumitöötajad oleksid valmis nõuetekohaselt küsitlema haavatavaid varjupaigataotlejaid, sealhulgas seoses sellega, kuidas võtta arvesse haavatavuse näitajaid, kui need ilmnevad esimest korda varjupaigavestluse käigus. Lisaks leidis ombudsman, et EUAA ei olnud taganud haavatavatele varjupaigataotlejatele asjakohast menetlust vestluste käigus tehtud vigadest teatamiseks ega nende aruannete läbivaatamiseks EUAA poolt. Ombudsman leidis, et tegemist oli haldusomavoliga, ja esitas EUAA-le puuduste kõrvaldamiseks neli soovitust.

Ombudsman saatis need soovitused ka oma kolleegidele Euroopa ombudsmanide võrgustikust (ENO), küsides nende arvamust selle kohta, kuidas tagatakse põhiõiguste järgimine EUAA juhtumitöötajate ja riiklike varjupaigaametnike vahelises koostöös.

Lisaks tuvastas ombudsman olulisi puudusi selles, kuidas EUAA tegeles sellega, kuidas varjupaigataotlejad avalikustasid vestluste käigus saadud tagasitõrjumise kogemused. Kuna EUAA hakkas ombudsmani uurimise käigus rakendama meetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks, ei leidnud ta haldusomavoli, vaid tegi selle asemel kaks parandusettepanekut.

Kaebus käsitles Euroopa Keskpanga (EKP) keeldumist anda lapsehoolduspuhkust töötajale, kes on tööle võetud ajutise lähetuslepingu alusel, mida kasutatakse teabevahetuseks riikide keskpankadega ja mille maksimaalne kestus on kolm aastat. Kaebuse esitaja väitis, et selliste lepingutega töötajate väljajätmine lapsehoolduspuhkuselt on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 33 lõikes 2 sätestatud õigusega lapsehoolduspuhkusele.

EKP väitis, et tema eeskirjad olid põhjendatud EKPSi/IO lepingute spetsiifilise ja ajutise laadiga, vajadusega tagada tegevuse järjepidevus ning asjaoluga, et töötajad säilitasid õiguse lapsehoolduspuhkusele oma riiklikes tööhõivesüsteemides. Ta väitis, et harta artikli 33 lõige 2 ei anna tingimusteta õigust lapsehoolduspuhkusele ja et tal on kohaldatavate tingimuste kindlaksmääramisel kaalutlusõigus.

Ombudsman leidis, et EKP ei olnud tõendanud, et EKPSi/IO töötajate lapsehoolduspuhkuse saamise põhiõiguse andmisest keeldumine oli põhjendatud ja proportsionaalne või et vähem piiravaid meetmeid ei olnud võimalik võtta. Ombudsman leidis ka, et võimalus võtta vanemapuhkust hiljem siseriikliku õiguse alusel ei asenda piisavalt selle õiguse kasutamist, kui see on kõige asjakohasem väikelapse hooldamiseks.

Ombudsman järeldas, et tegemist oli haldusomavoliga, ja soovitas EKP-l vaadata läbi oma lühiajalise töötamise eeskirjad, et tagada proportsionaalne juurdepääs lapsehoolduspuhkusele, eelkõige EKPSi/IO lepingute puhul, mida uuendatakse pärast esialgset perioodi.

Juhtum puudutas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) suutmatust anda sisuline vastus halduskaebusele, mis oli seotud 2. kategooria alalise korpuse ametniku väidetava ahistamise ja õigusnormide rikkumisega.

Kaebuse esitaja esitas halduskaebuse Frontexile 2023. aasta märtsis. Frontex vastas, et vastupidiselt varasemale teabele, mille ta oli kaebuse esitajale esitanud, ei ole kaebuse esitajal õigust sellist kaebust esitada. Seetõttu ei saa ta sisulist vastust. Ombudsmani uurimise käigus teatas Frontex siiski, et annab kaebuse esitajale 2024. aasta novembriks üldise sisulise vastuse. Frontex esitas selle vastuse kaebuse esitajale alles 2025. aasta detsembris. Ombudsman leidis, et kaebuse esitajale esitatud ebajärjekindel teave ja tohutu viivitus kaebusele vastamisel kujutavad endast haldusomavoli. Ombudsman ei pidanud aga soovituse esitamist vajalikuks, kuna Frontex on nüüd kaebuse esitajale sisuliselt vastanud.

Lisaks näitas ombudsmani uurimine, et 2. kategooria ametnike jaoks puudub tõhus kaebuste esitamise ja õiguskaitsemehhanism, näiteks Frontexi ahistamisolukordades. Ombudsman jõudis järeldusele, et tegemist on süsteemse probleemiga, mis kujutab endast ka haldusomavoli.

Ombudsman soovitas Frontexi haldusnõukogul võtta 2. kategooria ametnike õigusraamistiku eelseisval läbivaatamisel kasutusele tõhus kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanism.