Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) käsitles kaebust, mis oli seotud alalise korpuse ametnike värbamismenetluse testitulemustega. Kaebuse esitaja ei saanud valikvastustega testiga minimaalset üldpunktisummat, et jätkata menetluse järgmist etappi. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla oma tulemused ja tundis muret, et teda on rassiliselt ja etniliselt diskrimineeritud. Kaebuse esitaja küsis küsimusi ja vastuseid, mida Frontex talle ei andnud.

Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas Frontex seda küsimust käsitles, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise ja palus Frontexil kaaluda kaebuse esitajale sellise loetelu esitamist, milles on kirjas kaebuse esitaja antud vastused ja valikvastustega testi õiged vastused. Frontex andis kaebuse esitajale sellekohast teavet.

Ombudsman leidis, et selles, kuidas Frontex arvutas kaebuse esitaja testitulemusi, puudus haldusomavoli, samuti puudusid viited diskrimineerimisele.

Arvestades, et Frontex esitas kaebuse esitajale uurimise käigus asjakohast teavet valikvastustega testi kohta, ei olnud juhtumi selle aspekti kohta edasisi uurimisi põhjendatud. Ombudsman lõpetas uurimise, soovitades Frontexil teha parandusi, et ta teavitaks kandidaate oma värbamismenetlustes mis tahes elimineeriva testi tulemustest tabeli abil, milles on märgitud igale küsimusele vastava arvu kohta antud vastus (kirja vormis) ja õige vastus (ka kirja vormis).

Juhtum puudutas Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsust testida 2025. aastal uuesti kõiki kandidaate, kui kaheksa tõlkija valikumenetluse testimisel ilmnes tehniline viga. Probleem oli seadistusveas, mis võimaldas kandidaatidel valida mitu vastust katsetel, kus võeti vastu ainult üks vastus. Ligikaudu kolmandik kandidaatidest oli valinud mitu vastust. Uuesti testimine oli kavandatud ühele päevale ja seda oli võimalik muuta ainult vääramatu jõu korral. Kaebuse esitajad pöördusid ombudsmani poole, väites, et otsus kõik kandidaadid uuesti testida oli ebaproportsionaalne ja et testi aja muutmisest keeldumine oli ebaõiglane.

Ombudsman leidis, et EPSO ja valikukomisjonid olid küsimust hoolikalt hinnanud ning et miski ei viidanud sellele, et valitud lähenemisviis ei kujutanud endast mõistlikku tasakaalu EPSO ja valikukomisjonide esitatud kahe peamise kaalutluse vahel, milleks on tehniline ja halduslik teostatavus ning kandidaatide võrdne kohtlemine. Otsus kõik kandidaadid uuesti testida oli seega proportsionaalne eesmärgiga säilitada kandidaatide võrdne kohtlemine. Ombudsman jõudis ka järeldusele, et antud tehnilises kontekstis oli EPSO-l mõistlik kohaldada oma tavapärast sõiduplaanide muutmise poliitikat.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et EPSO haldusomavoli ei esinenud.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon teavitas üldsust oma seadusandliku algatuse staatusest seoses kestlike toidusüsteemide raamistikuga, mis oli osa strateegiast „Talust taldrikule“. Pärast selle algatuse algatamist ja avalikku konsultatsiooni ei lisanud komisjon seda oma 2024. aasta tööprogrammi. Kaebuse esitaja, avalikus konsultatsioonis osalenud organisatsioon, tundis muret selle pärast, et komisjon ei teavitanud üldsust algatuse staatusest ega sellega seotud seadusandliku ettepaneku vastuvõtmisega viivitamise põhjustest.

Ombudsmani uurimise käigus selgitas komisjon, et 2023. aastal vaatas ta läbi oma poliitilised prioriteedid, mis olid tingitud Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast põhjustatud majandushäiretest, põllumajandustootjate meeleavaldustest kogu ELis ja sidusrühmade laiemast murest ELi põllumajanduse pärast. 2025. aastal võttis komisjon vastu uue põllumajanduse ja toidu visiooni. Kuna selles dokumendis ei mainitud FSFSi, leidis komisjon, et sidusrühmadele oli selge, et see algatus on lõpetatud. Lisaks teatas komisjon, et ta ajakohastab praegu teavet kõigi oma poliitiliste algatuste kohta, mis on kättesaadavad komisjoni veebisaidil.

Ombudsman tervitas komisjoni võetud kohustust tagada oma poliitiliste algatuste staatuse suurem läbipaistvus ja leidis, et edasised uurimised selles küsimuses ei ole põhjendatud.

Kohtuasi puudutas aega, mis Euroopa Komisjonil kulus selle tagamiseks, et Hispaania täidaks Euroopa Liidu Kohtu otsust, mis käsitleb Hispaania siseriiklikke õigusnorme seoses riigi vastutusega ELi õiguse rikkumise eest. Kaebuse esitaja oli mures, et komisjon ei võtnud õigeaegseid ja tõhusaid meetmeid, et tagada kohtuotsuse täitmine Hispaania poolt.  

Ombudsman leidis, et komisjon oli üldiselt jälginud seda küsimust aktiivselt alates kohtuotsuse vastuvõtmisest. Kuigi komisjoni võetud meetmetest ei olnud dokumenteeritud jälgegi umbes ühe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul, võis küsimuse lahendamiseks kulunud aja osaliselt seostada olukorraga Hispaanias. Lisaks pidas ombudsman mõistlikuks komisjoni seisukohta, et kui liikmesriik näitab üles valmisolekut meetmeid võtta, võib dialoog olla kõige tõhusam viis edasiliikumiseks.

Seetõttu järeldas ombudsman, et võttes arvesse komisjoni seni astutud samme, sealhulgas hiljuti Hispaaniale saadetud ametlikku kirja, ning arvestades juhtumi asjaolusid, mis selgitavad komisjoni tegevuse ajakava, ei olnud edasised uurimised sel ajal õigustatud ja lõpetas juhtumi.

Juhtum puudutas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) korraldatud värbamismenetlust alalise korpuse ajutiste töötajate värbamiseks. Kaebuse esitaja, kes on selles menetluses kandidaat, oli saanud minimaalse üldpunktisumma, mis on nõutav elimineeriva valikvastustega testi jaoks. Frontex välistas aga tema edasise osalemise töölevõtmise menetluses, kuna ta ei olnud saanud minimaalset punktisummat valikvastustega testi igas eraldi osas. Kaebuse esitaja väitis, et tema väljajätmine töölevõtmise menetlusest oli ebaõiglane, sest seda nõuet, mida ta pidas meelevaldseks, ei olnud kandidaatidele enne valikvastustega testi teatavaks tehtud.

Ombudsman leidis, et Frontexil on kaalutlusõigus kehtestada arvutipõhise valikvastustega testi künnised värbamismenetluse hilisemas etapis, tingimusel et ta teeb seda enne kandidaatide individuaalsete töötulemuste teadasaamist. Kuna Frontex oli kehtestanud künnised enne testi toimumist, leidis ombudsman, et haldusomavoli ei esinenud.

Ombudsman tegi siiski ettepaneku, et Frontex kaaluks võimaluse korral kandidaatide teavitamist oma värbamismenetlustes enne testimist tehtava mis tahes elimineeriva testi künnistest, et suurendada läbipaistvust ja võimaldada kandidaatidel testiks paremini valmistuda.

Lisaks tuvastas ombudsman puudusi selles, kuidas Frontex pidas arvestust valikukomisjoni tehtud sisetöö üle. Ombudsman tegi seega ettepaneku, et Frontex parandaks läbipaistvuse ja vastutusega seotud põhjustel selliste andmete selguse ja kättesaadavuse standardeid.