Lugupeetud esimees

Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed

Tänan, et kutsusite mind sellele olulisele ja päevakajalisele arutelule. Alati on au tulla siia parlamenti. Usun kindlalt, et meie struktureeritud dialoogil ja – mis veelgi olulisem – meie ühistel jõupingutustel on konkreetne positiivne mõju Euroopa kodanike ja Euroopa Liidu vahelise lõhe kaotamisele. Tänane arutelu ja selle nõuetekohased järelmeetmed on väga hea näide.

Peaaegu täpselt aasta tagasi istusin ma selle komisjoni ees. Sel ajal olid meie uurimised selle kohta, kuidas komisjon kiireloomulisi õigusakte ette valmistas, veel pooleli ja ma võin teile vaid öelda, mida me uurisime. Täna tulen tagasi, et öelda teile, mida me leidsime, millele komisjon vastas ja mida tuleb veel teha.

See tava on oluline. Aruandekohustus ei ole üks hetk. See on vestlus, mis jätkub. Tulles siia aasta-aastalt tagasi, et anda aru meie tööst ja kuulata teie arvamust, on see, kuidas kaks samu kodanikke teenivat institutsiooni muudavad dialoogi järelmeetmeteks.

Ühel hetkel jagan Euroopa ombudsmanina oma vaatenurka paremale õigusloomele. Nagu te teate, on minu büroo saanud mitmeid kaebusi selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon valmistas ette hiljutisi seadusandlikke ettepanekuid. Oleme läbi viinud ka mitu uurimist ja teinud konkreetseid ettepanekuid komisjoni õigusloometavade parandamiseks.

Kuid enne üksikasjadesse jõudmist lubage mul lühidalt käsitleda oma institutsiooni rolli ELi otsuste tegemisel ja ELi õigusaktide ettepanekute tegemisel.

Näen oma bürood sillana kodanike ja nende ELi haldusasutuste vahel. Lühidalt öeldes oleme siin selleks, et tagada, et administratsioon kohtleb kõiki kodanikke õiglaselt ja austab kõiki nende õigusi.

Demokraatias on üheks selliseks õiguseks õigus osaleda – kaasa rääkida meid mõjutavates eeskirjades ja määrustes.

Demokraatia ei piirdu ainult valimistega. Eurooplased soovivad olla kaasatud otsustusprotsessi, eriti kui need otsused puudutavad nende elatusvahendeid, tervist, julgeolekut või väärtusi.

Üha enam ootavad inimesed mitte ainult seda, kes neid juhib, vaid ka seda, kuidas neid juhitakse.

Kuid nii nagu kodanikud liiguvad selles suunas, ähvardavad mitmed kattuvad ülemaailmsed kriisid tõmmata oma avaliku sektori asutusi teistpidi. Geopoliitilised ja majanduslikud survetegurid toovad üha enam kaasa kiirema otsustusprotsessi, suurema tsentraliseerimise ja kiiruse eelistamise protsessile.

Lubage mul öelda, et ma tunnistan survet, mida kogu institutsiooniline raamistik – komisjon, aga ka see koda ja nõukogu – avaldab, et reageerida paljudele väljakutsetele, millega EL silmitsi seisab. Minu praeguses olukorras seisavad kodanikud, ettevõtjad ja organisatsioonid silmitsi samasuguse ebakindluse ja ärevusega – see on hetk, mis nõuab kohanemist.

Kuid see üsna mõistetav instinkt kiireneda, kui maailm kiiresti muutub, võib kaasa tuua tagajärgi, kui me ei leia uut tasakaalu.

Eelkõige võib see tekitada legitiimsuse lõhe selle vahel, mida kodanikud soovivad, et nende avalik haldus teeks, ja selle vahel, mida see haldus lõpuks teeb. Ja kui seda lõhet ei kõrvaldata, ei õõnesta see mitte ainult poliitika tõhusust, vaid õõnestab ka usalduse ja kaasatuse aluseid, millel meie demokraatia põhineb.

Osa minu rollist ombudsmanina on just nimelt tagada, et ELi haldusasutused ei kaldu kõrvale õigusloome eeskirjadest, mis kaitsevad osalusdemokraatiat; tagada, et see ei hülga menetlusi ja protsesse, mis suurendavad legitiimsust ja kodanike usaldust.

See ei tähenda, et minu büroo uurib poliitikat ennast. Me ei tee seda. Lubage mul kristallselgelt öelda: ombudsman keskendub üksnes menetlustele. Uurime poliitika ettevalmistamist, et tagada selle piisav läbipaistvus, tõenduspõhisus ja kaasavus – Euroopa projekti kolm sammast. Me ei sea kahtluse alla õigusaktide lihtsustamise kasulikkust.

Viimase paari aasta jooksul on minu büroo viinud läbi kolm märkimisväärset uurimist selle kohta, kuidas komisjon kohaldas oma parema õigusloome eeskirju selliste seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisel, mida ta pidas kiireloomuliseks.

Need uurimised olid kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt meile saadetud kaebuste tulemus. Nad väitsid, et komisjon ei ole korraldanud vajalikke avalikke konsultatsioone ja mõjuhinnanguid ettepanekute kohta, millega lihtsustatakse ettevõtjate kestlikkusalase hoolsuskohustuse eeskirju (I koondpakett), ELi ühise põllumajanduspoliitika muudatuste kohta ega uute eeskirjade kohta rändajate smugeldamise vastu võitlemiseks.

Kuna iga uurimise probleemid olid sarnased, otsustasime avaldada ühised järeldused. Nendes tuvastasime menetluslikke puudusi, mis üheskoos kujutasid endast haldusomavoli.

Nende puuduste hulka kuulus eelkõige see, et komisjon ei põhjendanud üldsusele täielikult oma seadusandlike ettepanekute kiireloomulisust ega dokumenteerinud oma põhjendusi õigusloome parema õigusloome eeskirjadest kõrvalekaldumise kohta.

Kuigi need küsimused puudutasid kõiki kolme seadusandlikku protsessi, leidsime ka igale protsessile omaseid probleeme.

Näiteks ühise põllumajanduspoliitika puhul avaldas komisjon dokumendi oma seadusandlikku ettepanekut toetavate tõenditega alles pärast seda, kui õigusakt oli juba heaks kiidetud. Vahepeal vähendas komisjon I koondpaketi puhul oma talituste vahelist konsultatsiooniaega vähem kui 24 tunnini nädalavahetusel.

Esitasime mitu soovitust ja ettepanekut, et tagada parema õigusloome eeskirjade prognoositavam, järjepidevam ja mittemeelevaldsem kohaldamine tulevikus. Näiteks soovitasime, et komisjon määratleks ametlikult mõiste „kiireloomuline“ ning dokumenteeriks ja selgitaks põhjalikult otsuseid, mida ta teeb teatavate ettepanekute vabastamiseks tavapärastest eeskirjade koostamise nõuetest.

Tahan siinkohal rõhutada, et otsus, et ettepanek on kiireloomuline, ei ole üksnes tehniline või semantiline küsimus. Nagu me nendel juhtudel nägime, kasutatakse seda eristamist üha enam selleks, et jätta kõrvale tavapärase õigusloomeprotsessi põhielemendid, nagu avalike konsultatsioonide ja mõjuhinnangute korraldamine – elemendid, mis aitavad tagada, et ELi õigusaktid on hästi informeeritud ja et ELi õigusloome on osaluspõhine.

Laialdase konsulteerimise kohustus ei ole suunis. See on aluslepingust tulenev kohustus. Isegi asutamislepingus sätestatud kiireloomuliste olukordade erand nõuab põhjendamist.

Lisaks soovitasime komisjonil kehtestada menetluse, millega tagatakse, et seadusandlike ettepanekute kiire ettevalmistamine, kui see juhtub, on endiselt kooskõlas läbipaistva, tõenduspõhise ja kaasava õigusloome põhimõtetega.

Nende põhimõtete järgimine ei ole abstraktne institutsiooniline eesmärk. See on konkreetne - ja struktuurne - nõudlus otsustajatele, eriti algatusõigust omavale institutsioonile. Euroopa Parlamenti kui Euroopa kodanike esindajat ei kutsuta üles mitte ainult otsustama tulevaste õigusaktide üle, samuti on tal õigus olla teadlik kõigist asjaoludest, mis õigustavad iga algatust.

See on oluline ka teie raporti keskmes olevate põhimõtete seisukohast. Liikmesriikide parlamentidel on kaheksa nädalat aega, et hinnata, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele. Nad saavad seda teha ainult neile esitatud tõendite alusel. Kui mõjuhinnang jäetakse vahele ja toetav analüüs saabub mitu kuud hiljem, nõrgeneb see kontroll enne selle algust. Hea menetlus ei ole subsidiaarsusest ja proportsionaalsusest eraldiseisev; see on nende eeltingimus.

Komisjoni vastus meie leidudele oli üldiselt konstruktiivne, kuid mitte väga konkreetne. Meetmeid, mida ta kavatses võtta, kirjeldati üldiselt ja sageli ei olnud need piisavalt üksikasjalikud.

Nagu teate, avaldas komisjon ka teatise selle kohta, kuidas ta kavatseb oma parema õigusloome eeskirju reformida. Lõplike järelduste tegemisel vaatasime läbi ka selle dokumendi. Leidsime, et ka see ei sisalda piisavalt teavet selle kohta, kas kiireloomulistes olukordades järgitakse hea õigusloome põhimõtteid ning kas komisjon rakendab täielikult meie soovitusi ja ettepanekuid.

Näiteks üks parameetreid, millele komisjon on kiireloomuliste meetmete vajaduse hindamisel viidanud, on poliitiline kontekst. Meie arvates on see liiga ebamäärane. Samuti tekitab see võimaluse, et üksnes poliitiliste eesmärkide poole püüdlemine võib õigustada kiireloomuliste menetluste kasutamist. See omakorda suurendab ohtu, et kiireloomuline ELi õigusloome muutub pigem normiks kui erandiks.

Komisjon on võtnud avalikult kohustuse parandada parema õigusloome suuniste rakendamist ning on märkinud, et kahes lihtsustamist käsitlevas koondettepanekus, mis esitati pärast meie uurimist ja komisjoni teatist, juba kohaldatakse neid uusi põhimõtteid, sealhulgas mõjuhinnangut ja õiguskontrollikomitee hinnangut.

Üldiselt ei ole komisjoni reageerimise üldise laadi tõttu praegu võimalik kindlaks teha, kas tulevased kiireloomulised seadusandlikud ettepanekud tulenevad piisavalt läbipaistvast, kaasavast ja tõenditel põhinevast protsessist.

Seetõttu kavatsen jätkuvalt jälgida, kuidas komisjon tegeleb kiireloomulise õigusloomega ja kuidas ta järgib oma parema õigusloome eeskirju.

Lisaks kiireloomulisele õigusloomele saab minu büroo jätkuvalt kaebusi komisjoni otsustamismenetluste kohta. Hiljuti algatasin uurimise, et uurida, kuidas Euroopa Komisjon tagab, et tema tegeliku olukorra kontrollimise teemalistel kohtumistel sidusrühmadega järgitakse läbipaistvusnõudeid. See uurimine on käimas ja ma ei saa praegu meie järeldusi ette näha, kuid see näitab, et osalusdemokraatia on tänapäeval väga aktuaalne.  

Lubage mul teha üks konkreetne ettepanek: et teie raportis kutsutakse komisjoni üles andma parlamendile aru selle kohta, kuidas ta on neid soovitusi pärast parema õigusloome eeskirjade läbivaatamist rakendanud.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Lubage mul lõpetada ühe viimase mõttega.

Tänapäeva maailm on üks kiiretest muutustest ja murrangutest.

Sellised ajad ei saa aidata, vaid panevad proovile meie traditsiooniliste valitsemisviiside – avatud, arutleva ja kaasava õigusloome – piirid. Järjest kasvab kiusatus leida otseteid ja lõigata nurki; vana struktuuri kiireks lappimiseks, mitte uute vundamentide ehitamiseks.

Tunnistan, et peame kohanema. Kuid me peame leidma selleks viise, mis ei sea ohtu meie väärtusi ega meie pühendumust osalusdemokraatiale. Peame kodanikele näitama, et ELi õigusloome võib olla samal ajal paindlik ja kaasav. Meie loodavad seadused on paremad mitte reeglitest hoolimata, vaid tänu neile. Ja meie liit on tugevam.

Loodan järgmisel aastal tagasi pöörduda, kui läbivaadatud parema õigusloome eeskirju on praktikas kohaldatud, ja öelda teile, kas võetud kohustusi on järgitud.

Tänan teid. Ootan huviga kõiki küsimusi, mis teil võivad tekkida.