Ombudsman on kritiseerinud komisjoni selle eest, et ta ei olnud läbipaistev inimõigustealase teabe osas, millele ta tugines enne, kui allkirjastas Tuneesiaga lepingu, mis hõlmab ELi vahendeid piirihalduseks. Samuti kutsus ta komisjoni üles kehtestama selged kriteeriumid ELi rahastamise peatamiseks.

Komisjon ei ole avaldanud teavet riskijuhtimise kohta, millele ta tugines 2023. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi koostamisel, hoolimata üldsuse murest inimõiguste olukorra pärast Tuneesias, eelkõige seoses rändajate kohtlemisega.

Vastastikuse mõistmise memorandum sisaldab sätteid, mis on seotud ebaseadusliku rände vastase võitlusega ning ELi rahalise toetusega varustuse hankimiseks, koolituseks ja tehniliseks toeks Tuneesia piirihaldusele, ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastaste operatsioonide vastu võitlemiseks ning piirikontrolli tugevdamiseks.

Uurimise käigus leidis ombudsman, et vaatamata korduvatele väidetele, et ta ei olnud kohustatud enne lepingu allkirjastamist tegema sõnaselget inimõiguste mõjuhinnangut, oli komisjon tegelikult sarnase hindamise lõpule viinud.

Kuigi on positiivne, et komisjon oli kontrollinud inimõiguste olukorda Tuneesias, sealhulgas riigis asuva ELi delegatsiooni aruannete kaudu, oleks eelistatav olnud kokkuleppe ametlik inimõigustele avalduva mõju hindamine. Sellised ametlikud hinnangud avalikustatakse, mis võib suurendada lepingust tulenevate inimõigustega seotud probleemide vastu võetavate leevendusmeetmete tõhusust.

Ombudsman on kutsunud komisjoni üles avaldama riskijuhtimise kokkuvõtte oma veebisaidil.

Rahastamise peatamise kriteeriumid

Ombudsman rõhutas oma uurimistulemustes, et komisjonil on kohustus tagada, et ELi vahenditest ei toetata tegevust, millega rikutakse inimõigusi. Ta palus komisjonil kehtestada ja avaldada konkreetsed kriteeriumid selle kohta, millal ta peatab Tuneesia projektide ELi-poolse rahastamise inimõiguste rikkumise tõttu.

Samuti peaks komisjon julgustama Tuneesias inimõigusi jälgivaid organisatsioone looma kaebuste esitamise mehhanisme, mille kaudu üksikisikud saavad teatada oma inimõiguste väidetavatest rikkumistest rahaliste vahendite kasutamisel. Komisjon tugineb nende organisatsioonide, sealhulgas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku aruannetele, et teha kindlaks inimõiguste rikkumised.  

Märkides, et üldsusel on raske saada täielikku ülevaadet inimõiguste olukorrast, palus ombudsman komisjonil koondada teave selle järelevalve kohta ühte dokumenti, avaldada dokument ja seda korrapäraselt ajakohastada.