Kohtuasi puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon tagab, et Rumeenia täidab täielikult Euroopa Liidu Kohtu otsust, mis käsitleb ebaseaduslikku keeldumist väljastada isikutunnistusi Rumeenia kodanikele, kelle alaline elukoht on teistes liikmesriikides.

Ombudsman leidis, et küsimus näib arenevat riiklikul tasandil ning et komisjon on olukorda aktiivselt ja mõistlike ajavahemike järel jälginud.

Ombudsman lõpetas juhtumi järeldusega, et edasised uurimised ei ole praeguses etapis õigustatud. Ombudsman palus siiski komisjonil anda talle kuue kuu jooksul ajakohastatud teavet hinnangu kohta, kuidas Rumeenia on kohtuotsust täitnud, ja komisjoni võetud edasiste meetmete kohta.

Kaebuse esitaja palus Euroopa Komisjonilt üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis käsitlevad tema teabevahetust Ungari valitsusega kohtusüsteemi sõltumatuse teemal seoses komisjoni hinnanguga Ungari abikõlblikkusele ühtekuuluvusfondidest. Pärast Ungari ametiasutustega konsulteerimist keeldus komisjon võimaldamast juurdepääsu mõnele dokumendile, tuginedes kahele erandile ELi õigusaktides, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Täpsemalt väitis komisjon, et avalikustamine kahjustaks tema uurimise eesmärki seoses Ungari abikõlblikkusega ühtekuuluvusfondidest ja tema otsustusprotsessi. Kaebuse esitaja palus komisjonil oma otsus läbi vaadata (esitades kordustaotluse). Kui komisjon ettenähtud tähtaja jooksul ei vastanud, pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise seoses komisjoni kaudse keeldumisega anda üldsusele juurdepääs taotletud dokumentidele. Ombudsmani uurimise käigus võttis komisjon vastu kinnitava otsuse. Ta jäi oma otsuse juurde keelduda juurdepääsu andmisest, kuid tugines täiendavale erandile, väites, et Euroopa Parlament on vahepeal algatanud selles küsimuses kohtumenetluse ja avalikustamine võib käimasolevaid menetlusi kahjustada.

Ombudsmani kontroll näitas, et taotletud dokumendid sisaldavad Ungari enesehindamist, komisjoni poolt Ungari ametiasutustele saadetud ametlikke küsimustikke ja asjaomaste Ungari ametiasutuste ametlikke vastuseid neile küsimustele. Taotletud dokumendid on seega aluseks komisjoni otsusele, mille suhtes parlament algatas kohtumenetluse. Need ei ole koostatud konkreetse kohtumenetluse jaoks ega sisalda sisemisi õiguslikke seisukohti vaidlusküsimustes.

Ombudsman oli seisukohal, et komisjon ei ole piisavalt tõendanud, kuidas dokumentide avalikustamine võib kõnealust kohtumenetlust kahjustada. Ombudsmani ei veennud ka komisjoni argument, et avalikustamine võib tema uurimist kahjustada. Lisaks rõhutas ombudsman, kui oluline on teavitada üldsust komisjoni ja Ungari ametiasutuste tegevusest, et kaitsta ELi finantshuve ja tagada õigusriigi põhimõtte järgimine. Seetõttu leidis ombudsman, et komisjoni keeldumine anda üldsusele laialdane juurdepääs taotletud dokumentidele kujutab endast haldusomavoli, ning soovitas komisjonil oma seisukoht juurdepääsutaotluse kohta uuesti läbi vaadata.

Vastuseks kinnitas komisjon oma seisukohta, et taotletud dokumentide avalikustamine kahjustaks parlamendi algatatud kohtumenetluste rahulikkust ja uurimist seoses Ungari abikõlblikkusega ühtekuuluvusfondidest. Ombudsman leidis siiski, et komisjon ei esitanud veenvaid selgitusi selle kohta, miks neile dokumentidele ei saanud anda laiemat juurdepääsu. Seetõttu kinnitas ombudsman oma järeldust haldusomavoli kohta ja lõpetas juhtumi menetlemise.

Kohtuasi puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks põhjendatud arvamusele, mille Euroopa Komisjon saatis Belgiale rikkumismenetluse raames seoses rikkumisest teatajate kaitse direktiivi ülevõtmisega Belgia poolt.

Komisjon keeldus andmast juurdepääsu dokumendile, mis on osa käimasoleva rikkumismenetluse toimikust. Seda tehes tugines komisjon avalikustamata jätmise üldisele eeldusele, mis põhines vajadusel kaitsta käimasoleva uurimise eesmärki. Kaebuse esitaja ei olnud tulemusega rahul ja pöördus ombudsmani poole.

Kuigi ombudsman leidis, et rikkumisest teatajate piisav kaitse on hädavajalik, leidis ta vaidlusaluse dokumendi kontrollimise põhjal, et komisjon tugines dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumisel põhjendatult avalikustamata jätmise üldisele eeldusele. Seetõttu lõpetas ta juhtumi.