Juhtum käsitles aega, mis Euroopa Komisjonil kulus Itaalia vastu esitatud rikkumiskaebuse menetlemiseks seoses Itaalia finantspolitsei (Guardia di Finanza) töötajate tööaja ja puhkuse korraga. Kaebuse esitaja esitas 2022. aastal komisjonile selles küsimuses rikkumiskaebuse. Ombudsmanile esitatud kaebuses leidis ta, et komisjon ei olnud teinud otsust tema rikkumiskaebuse kohta mõistliku aja jooksul.

Oma uurimise põhjal leidis ombudsman, et komisjon on siiani kulunud aega piisavalt põhjendanud. Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise järeldusega, et haldusomavoli ei esinenud. Võttes aga arvesse praeguseks kulunud aega, julgustas ta komisjoni käsitlema juhtumit prioriteetsena.

Juhtum puudutas Euroopa Keskpanga (EKP) töötajat, kes leidis, et tema vahetu ülemus ahistas teda. Ta kaebas selle üle 2021. aasta alguses. EKP algatas haldusuurimise ja määras samal ajal kaebuse esitaja enda kaitseks teisele töökohale EKPs.

Haldusuurimine kestis kaks ja pool aastat ning lõpetati kolm aastat pärast seda, kui kaebuse esitaja esimest korda abi palus. Haldusuurimise käigus leiti, et kaebuse esitajat oli ahistatud, ning algatati ametlikult distsiplinaarmenetlus vahetu ülemuse suhtes.

EKP haldusuurimise tulemuste järelkontrolli käigus pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole. Ta väitis, et protsessis esines põhjendamatuid viivitusi.

Ombudsmani uurimise käigus lõpetas EKP distsiplinaarmenetluse ja kaebuse esitaja pöördus lõpuks tagasi oma põhitöökohta.

Ombudsman leidis, et EKP-l esines asja käsitlemise kõigis etappides põhjendamatuid viivitusi ning et EKP ei olnud oma järelmeetmetes olulisi küsimusi käsitlenud. Seetõttu pakkus ombudsman EKP-le välja lahenduse, nimelt et EKP vabandab, maksab hüvitist ja tagab töötajatele ahistamisjuhtumi kohta sisuka sisesuhtluse.

Oma vastuses ombudsmani lahenduse ettepanekule väljendas EKP kahetsust toimunu üle. Ta korraldas ahistamisjuhtumi kohta täiendava asutusesisese teabevahetuse. Ta ei leidnud siiski, et tal on vajalikud elemendid rahalise hüvitise kaalumiseks. Ombudsman leidis, et kahju, mille põhjustas see, et EKP käsitles kaebuse esitaja ahistamisjuhtumit, ei olnud EKP vastusega lahenduse ettepanekule kahjuks heastatud. Kuna aga soovitus, milles korratakse samu punkte, ei tundu olevat kasulik, lõpetas ombudsman uurimise ettepanekutega süsteemseteks parandusteks ja palus taas EKP-l teha kaebuse esitajaga koostööd, et teha kindlaks tema haldusomavoli asjakohased finantstagajärjed.

Juhtum puudutas aega, mis Euroopa Andmekaitseinspektoril kulus, et teha otsus sama kaebuse esitaja 2023. aastal esitatud kahe kaebuse kohta, mis käsitlesid kaebuse esitaja isikuandmete töötlemist.

Ombudsmani uurimise käigus andis Euroopa Andmekaitseinspektor mõistlikke selgitusi juhtumite käsitlemise ja viivituse kohta. Euroopa andmekaitseinspektor on samuti lõpetanud tõstatatud küsimuste esialgse hindamise.

Ombudsman märkis ka, et Euroopa Andmekaitseinspektor võttis meetmeid oma mahajäämusega tegelemiseks, et vältida sarnaseid olukordi tulevikus, ning lõpetas seetõttu juhtumi järeldusega, et edasised uurimised ei ole õigustatud.