Taustteave

1. EL on teinud Tuneesiaga pikka aega koostööd, sealhulgas rände valdkonnas.[1] 1998. aastal sõlmiti ELi ja Tuneesia vahel Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimisleping, mis on ELi ja Tuneesia kahepoolsete suhete üldine õigusraamistik.[2]

2. Alates 2020. aastast on Tuneesiast ja läbi Tuneesia Euroopasse (peamiselt Maltale ja Itaaliasse) reisivate ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate arv järsult suurenenud. Seda arvesse võttes kuulutasid Euroopa Komisjoni president, Itaalia ja Madalmaade peaminister koos Tuneesia presidendiga 11. juunil 2023 välja tervikliku partnerluspaketi [3] (edaspidi „ühisdeklaratsioon“).

3. 16. juulil 2023 allkirjastasid komisjon ja Tuneesia ametiasutused vastastikuse mõistmise memorandumi ELi ja Tuneesia vahelise ulatusliku (strateegilise ja ülemaailmse) partnerluspaketi kohta, [4] mis sisaldab jaotist rände ja liikuvuse kohta. Vastastikuse mõistmise memorandumi preambulis viidatakse ühisdeklaratsioonile.

4. Vastastikuse mõistmise memorandumi alusel kohustus EL eraldama Tuneesiale täiendavaid rahalisi vahendeid piirihalduse alaseks koolituseks ja tehniliseks toeks, et võidelda smugeldamisvastaste operatsioonide vastu ja tugevdada piirikontrolli. EL on Tuneesiale juba eraldanud vahendeid rände haldamiseks naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames ning aastatel 2017–2020 ELi hädaolukorra usaldusfondi Põhja-Aafrika haru raames [5].

5. Muret on väljendatud seoses vastastikuse mõistmise memorandumiga üldiselt ja eelkõige piirikontrolli algatuste toetamisega, pidades eelkõige silmas äärmiselt häirivaid teateid selle kohta, kuidas Tuneesia ametiasutused rändajatega tegelevad.

6. 13. septembril 2023 küsis Euroopa Ombudsman komisjonilt,[6] kuidas ta kavatseb tagada inimõiguste austamise vastastikuse mõistmise memorandumi alusel ette nähtud ELi vahendite kontekstis ja kuidas ta kavatseb leevendada inimõiguste rikkumise riske. Komisjon vastas 16. veebruaril 2024 [7].

7. Kuna ombudsman leidis, et komisjoni vastus ei käsitlenud kõiki tema tõstatatud küsimusi, algatas ta omaalgatusliku uurimise.

Uurimine

8. Ombudsman esitas komisjonile küsimusi [8]. Seejärel tutvus tema uurimisrühm komisjoni toimikuga ja kohtus komisjoni esindajatega, kes vastasid ombudsmani küsimustele [9].

Ombudsmanile esitatud argumendid

9. Vastuseks ombudsmani küsimusele selle kohta, kas komisjon viis enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist läbi selle inimõigustealase mõju hindamise, ütles komisjon, et enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist ei ole vaja selle mõju hindamist läbi viia. Seda seetõttu, et vastastikuse mõistmise memorandum on mittesiduv poliitiline kokkulepe, milles esitatakse arusaam ühistest eesmärkidest, sealhulgas rände valdkonnas.

10. Komisjon märkis, et tal on piisavalt teavet, millele tugineda vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamiseni viivatel läbirääkimistel. Täpsemalt oli ELi delegatsioon Tuneesias jälginud inimõiguste olukorda riigis juba pikka aega enne vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimist. Selleks korraldab ta kohapealseid teabekogumismissioone ja kohtumisi kõigi asjaomaste sidusrühmadega, mille põhjal ta esitab komisjonile korrapäraseid hinnanguid. Need hinnangud olid aluseks vastastikuse mõistmise memorandumi üle peetud läbirääkimistele ja neist juhinduti kõigi vastastikuse mõistmise memorandumi kohaste meetmete rakendamisel. ELi delegatsioon annab korrapäraselt ajakohastatud teavet kohapealse olukorra kohta.

11. Teine teabeallikas on kolmepoolsed kohtumised komisjoni, Tuneesia ametiasutuste ja Tuneesia kodanikuühiskonna vahel. Need kohtumised toimuvad enne iga ELi ja Tuneesia ametiasutuste vahelist rände, sotsiaalküsimuste ja tööhõive temaatilist allkomiteed assotsieerimislepingu raames [10] Viimane rände, sotsiaalküsimuste ja tööhõive teemaline kohtumine toimus 25. jaanuaril 2023. Komisjon kohtub korrapäraselt ka Tuneesia kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et arutada inimõigustega seotud küsimusi ning anda neile võimalus oma tegevust toetada ja jätkata.

12. ELi aastaaruanne inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas [11] sisaldab Tuneesiat käsitlevat peatükki, milles antakse teavet ka olukorra kohta Tuneesias, sealhulgas rände kohta.

13. Nagu kõigi ELi eelarvetoetust saavate või saada võivate ELi partnerriikide puhul, viis komisjon Tuneesia puhul läbi iga-aastase riskijuhtimise, mis hõlmas inimõiguste, demokraatia, õigusriigi, julgeoleku ja konfliktide hindamist.

14. Vastuseks ombudsmani küsimusele, kas komisjon kavatseb läbi viia vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamise käigus võetud meetmete korrapäraseid horisontaalseid mõjuhindamisi, ütles komisjon, et pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist käivitatud ja lepingute kaudu elluviidavaid programme ja projekte jälgitakse pidevalt inimõigustega seotud kohustuste täitmise seisukohast.

15. Toetuslepingud,[12] mille komisjon on allkirjastanud partneritega, kes rakendavad ELi rahastatavaid projekte, sisaldavad inimõiguste klausleid, milles on sätestatud, et projekte tuleb rakendada kooskõlas inimõigustealaste kohustustega.

16. Komisjon jälgib nende projektide rakendamist oma rakenduspartnerite aruannete kaudu. Need partnerid peavad esitama korrapäraselt kirjeldavaid ja finantsaruandeid ning kinnitava avalduse selle kohta, et ELi vahendeid on kulutatud kooskõlas rahalist toetust käsitleva lepinguga. Need aruanded on üks standardse järelevalveprotsessi vahenditest.

17. Komisjon kasutab tulemustele suunatud erijärelevalve tegemisel ka väliseksperte. Tulemustele suunatud järelevalve algatatakse ELi delegatsioonide poolt ning see võib muu hulgas hõlmata keskkonna- ja inimõiguste küsimusi. 2023. aastal algatas ELi delegatsioon Tuneesias mitu tulemustele suunatud järelevalve süsteemi. 2024. aastal on Tuneesia jaoks kavandatud ka tulemustele suunatud järelevalve, mis hõlmab rändeprogramme naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames.

18. Komisjon lisas, et rände valdkonnas ei rahastata otseselt Tuneesia ametiasutusi. Komisjoni „rakenduspartnerid“ on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), Rahvusvaheline Rändepoliitika Arendamise Keskus (ICMPD), ÜRO inimõiguste ülemvolinik (UNHCR) ja valitsusvälised organisatsioonid. Nad saavad ELi rahalisi vahendeid, mille eesmärk on toetada rändemeetmeid Tuneesias.

19. Kõigil Tuneesia rändevaldkonna rakenduspartneritel on tõendatud kogemused ja väga spetsiifilised tehnilised eksperditeadmised, sealhulgas järelevalve ja hindamise valdkonnas. Nad analüüsivad põhjalikult ja sageli muutuvat konteksti, milles nad Tuneesias tegutsevad, ning inimõiguste olukorda.  

20. Kõigis rakenduspartneritega sõlmitud rahalist toetust käsitlevates lepingutes sisalduvad inimõiguste klauslid võimaldavad komisjonil võtta mittevastavuse korral meetmeid ja vajaduse korral kohandada rakendamist.

21. Rahastamislepingute üldtingimustega nähakse ette võimalus peatada üldine leping ja/või maksed põhiõiguste rikkumise korral.

22. Vastuseks ombudsmani küsimusele, milliste kriteeriumide alusel ta otsustab rahastamise peatada, märkis komisjon, et rahalist toetust käsitlevate lepingute üldtingimustes on sätestatud, et selliseid otsuseid võib teha erandlikel asjaoludel.

23. Komisjon teatas, et tal on Liibüas rakendatavate rändega seotud programmide jaoks kolmanda osapoole järelevalvesüsteem. Samuti kavatseb EL tugevdada rändega seotud programmide järelevalvesüsteemi Tuneesias, sealhulgas seoses kahju mittetekitamise põhimõtte ja inimõiguste järgimisega.

24. Vastuseks ombudsmani küsimusele, kas komisjon kavatseb avaldada rohkem üksikasju vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamise kohta, sealhulgas projektide ja projektipartnerite kohta, ning rakendamise järelevalve kohta, ütles komisjon, et avalik teave ELi ja Tuneesia vahelise üldise koostööraamistiku kohta on kättesaadav tema Tuneesiat käsitlevatel veebilehtedel.[13] Neid on hiljuti ajakohastatud. Tuneesias asuva ELi delegatsiooni veebisaidil on ka spetsiaalne veebileht [14].

25. Komisjon on teadlik sellest, kui oluline on läbipaistev teabevahetus ELi ja Tuneesia koostöö kohta, ning töötab selle nimel, et parandada teabe kättesaadavust.

Ombudsmani hinnang

26. Ombudsmani uurimise eesmärk oli hinnata, milliseid haldusmeetmeid on komisjon võtnud, et hinnata vastastikuse mõistmise memorandumi võimalikku mõju inimõigustele ja pidevalt vastastikuse mõistmise memorandumi alusel ette nähtud ELi rahastatavate projektidega seotud inimõigustealaseid riske. Ombudsmani ülesanne ei ole hinnata vastastikuse mõistmise memorandumi enda eeliseid ega poliitilist protsessi, mis viis komisjoni vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseni [15].

27. ELi vahenditest ei tohiks toetada meetmeid, mis on vastuolus ELi põhiõiguste harta [16] ja rahvusvahelise inimõigustealase õigusega. Määruses (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, millest antakse Tuneesiale rahalisi vahendeid, on sätestatud, et rahalisi vahendeid tuleks kasutada inimõiguste ja demokratiseerimisega seotud küsimuste lahendamiseks kõigil tasanditel ning et demokraatiat ja inimõigusi tuleks kajastada ja süvalaiendada kogu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamise jooksul [17].

28. Ombudsman on varem rõhutanud, kui oluline on viia tervishoiualased mõjuhinnangud läbi enne, kui EL võtab meetmeid kolmandates riikides, eelkõige juhul, kui on oht, et meetmed mõjutavad otseselt nende inimõigusi.[18] Oma uurimise otsuses eelneva tervishoiualase mõjuhinnangu puudumise kohta seoses ELi-Türgi avaldusega [19] rõhutas ombudsman, et kõigi ELi poliitikavaldkondade ja meetmete puhul, mis mõjutavad inimesi, tuleks igas hindamises sõnaselgelt arvesse võtta nende poliitikavaldkondade ja meetmete mõju inimõigustele. See hindamine peaks ideaaljuhul toimuma enne nende meetmete algust ja poliitika vastuvõtmist ning inimõigustele avalduva mõju eelneva hindamise vormis.

29. Varasem tervisealane mõjuhinnang on oluline vahend kolmandate riikidega sõlmitud lepingutest tulenevate võimalike inimõigustega seotud probleemide kindlakstegemiseks ja leevendusmeetmete võtmiseks.[20] Varasem tervisealane mõjuhinnang aitab lahendada ka üldsuse muresid seoses ELi ja kolmandate riikide vahelise koostöö laadiga, kuna tervisealane mõjuhinnang tuleks avaldada.

30. Asjaolu, et vastastikuse mõistmise memorandum ei pruugi luua rahvusvahelisest või siseriiklikust õigusest tulenevaid õiguslikult siduvaid kohustusi, ei tähenda, et eelnev terviseohutuse hindamine ei ole vajalik ega soovitatav. Näiteks Tuneesia puhul sisaldab vastastikuse mõistmise memorandum poliitilisi kohustusi, mis toovad kaasa komisjoni vastutusalasse kuuluvate rändega seotud meetmete olulise rahastamise. Komisjon tunnistab, et ELi rahastatavad programmid ja projektid käivitati pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist.

31. Lisaks on vastastikuse mõistmise memorandumi rände ja liikuvuse sammas (üks viiest sambast) selgelt kavandatud selleks, et piirata ja pärssida ebaseaduslikku rännet ELi Tuneesia ametiasutuste parema rändekontrolli kaudu. Seda eesmärki ellu viivate projektide rakendamine avaldab olemuslikult mõju inimeste inimõigustele.

32. Komisjon väitis, et eelnev HRIA ei ole vajalik, kuna ta oli enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist teadlik inimõiguste olukorrast Tuneesias. Teadlikkus tulenes delegatsiooni aruannetest ja kahepoolsetest kontaktidest Tuneesia ametivõimudega Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingu raames ning kontaktidest Tuneesia kodanikuühiskonnaga.

33. Nagu komisjon ise on oma parema õigusloome suunistes [21] märkinud, tuleks kõik tema poliitikavalikud läbi vaadata, et kontrollida nende mõju põhiõigustele. See tähendaks, et eelnevalt tuleks hinnata ka mittesiduvaid kokkuleppeid. Komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel kokku lepitud mittesiduvaid leppeid käsitleva standardse töökorraga seotud dokumentides, mida ombudsmani uurimisrühm kontrollis,[22] ei ole märgitud, et mittesiduvate kokkulepete puhul ei peaks inimõiguste olukorda eelnevalt hindama.

34. Seda arvesse võttes on selge, et enne Tuneesiaga vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimist oli oluline eelnev HRIA või samaväärne tegevus, et kehtestada meetmed võimalike inimõiguste rikkumiste leevendamiseks.

35. Kuigi komisjon on korduvalt öelnud, et eelnev HRIA ei ole vajalik, viis ta enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist lõpule Tuneesia riskijuhtimise [23]. Hindamisel võeti arvesse sarnaseid kriteeriume, mida kasutati varasemates tervisealastes uuringutes [24].

36. Sellest hoolimata viidatakse vastastikuse mõistmise memorandumis üksnes üldiselt inimõiguste, inimväärikuse ja rahvusvahelise õiguse austamisele [25] ning see ei sisalda sätteid inimõiguste kaitsemeetmete kohta, nagu järelevalvemehhanismi loomine või sätted rahastamise peatamise/lõpetamise kohta inimõiguste rikkumise korral. Kuigi ombudsman peab rahustavaks, et komisjon uuris tegelikult hoolikalt ja hoolikalt mõju inimõigustele enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist, on ta endiselt veendunud, et eelistatav on eelnev HRIA, eelkõige - nagu eespool märgitud - see tehakse tavaliselt avalikuks kontrolliks kättesaadavaks. Avalikult kättesaadava teabe puudumine selle juhtumi puhul, sealhulgas komisjoni vastuses ombudsmani selleteemalisele strateegilisele algatusele, oli selgelt murettekitav. Samuti on selles kontekstis võimatu eirata äärmiselt murettekitavaid teateid inimõiguste olukorra kohta Tuneesias, eriti seoses rändajate kohtlemisega. Seetõttu on oluline komisjoni pidev valvsus.

37. Läbipaistvusega seotud puuduste kõrvaldamiseks peaks komisjon avaldama oma veebisaidil kokkuvõtte Tuneesia riskijuhtimisest. Ombudsman teeb parandusettepaneku selle probleemi lahendamiseks allpool.

38. Kontrollitud dokumentide [26] põhjal mõistab ombudsman, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi programmide rakendamine kujutab endast leevendusmeedet [27] Lisaks näitab kontrollitud aruannete valim, et aruandlus projektide rakendamise kohta on usaldusväärne. Komisjoni rakenduspartneritega sõlmitud rahalist toetust käsitlevate lepingute üldtingimustes on aga loetletud ainult kaks olukorda, kus lepingu võib inimõiguste rikkumise tõttu peatada [28] Ombudsman nõustub komisjoniga, et enne lepingu peatamise otsuse tegemist tuleks kaaluda kõiki tegureid. Haldusliku selguse huvides peaks komisjon siiski vastu võtma üksikasjalikud kriteeriumid, milles sätestatakse „erandlikud“ asjaolud, mis võivad viia lepingute peatamiseni. Ta teeb ettepaneku olukorra parandamiseks, et seda allpool käsitleda.

39. Iga-aastase riskijuhtimise põhjal näib, et vastastikuse mõistmise memorandumi alusel elluviidavate projektide mõju inimõigustele tuleks korrapäraselt hinnata, kui neid hakatakse rakendama [29]. See võiks aidata kindlaks teha iga projekti pikaajalise mõju inimõigustele.

40. Ombudsmani uurimisrühma tehtud kontroll näitas, et ELi delegatsioon Tuneesias esitab komisjonile korrapäraseid ja põhjalikke aruandeid vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamise kohta oma kontrollimissioonide kaudu, mis hõlmavad inimõiguste olukorda Tuneesias. Komisjon ise teostab mõningast järelevalvet oma esinduste kaudu Tuneesias. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga hõlmatud lepinguid rakendavad välisorganisatsioonid jälgivad mõnel juhul koos ELi liikmesriigi ametiasutusega ka mõju inimõigustele. Lisaks teostab ELi delegatsioon Tuneesias välishinnangutel põhinevat tulemustele suunatud järelevalvet.

41. Kuigi kõik need seiremeetmed on väärtuslikud, ei vasta need ametlikule eraldiseisvale perioodilisele HRIA-le. Suurt osa järelevalvest teostavad välised osalejad ning tulemused esitatakse eri vormides ja eri dokumentides, mis ei ole avalikud.[30] Seetõttu on avalik-õiguslikel või aruandekohustuslikel asutustel, nagu ombudsman, raske saada täielikku ülevaadet. Komisjon peaks koostama ja korrapäraselt ajakohastama dokumendi, milles vaadatakse läbi, kuidas on jälgitud vastastikuse mõistmise memorandumi iga rändega seotud projekti/programmi mõju inimõigustele. See dokument tuleks samuti avalikustada. Ombudsman teeb parandusettepaneku selle probleemi lahendamiseks allpool.

42. Inimõiguste järgimise järelevalve ei saa olla täielikult tõhus, kui ei kaasata neid, keda sellised rikkumised mõjutavad. Komisjon peaks nõudma, et tema rakenduspartnerid, kellel on lõppkokkuvõttes oluline roll Tuneesia piirihaldussuutlikkuse arendamisel, kehtestaksid kaebuste esitamise mehhanismid, mis võimaldavad üksikisikutel teatada oma inimõiguste väidetavatest rikkumistest ELi rahastatavate projektide/programmide raames. See võib aidata jälgida projektide mõju inimõigustele ja võimaldada komisjonil võtta rikkumiste suhtes järelmeetmeid. Ombudsman teeb allpool ettepaneku olukorra parandamiseks.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa Komisjon ei võtnud enne Tuneesiaga vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist vastu eraldi inimõiguste mõjuhinnangut ega viinud läbi eraldi perioodilisi hindamisi vastastikuse mõistmise memorandumi alusel rakendatud meetmete mõju kohta. Riskijuhtimine, mille komisjon viis läbi enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist, aitab seda siiski teataval määral parandada. Mitmesuguste komisjoni kirjeldatud järelevalvemeetmetega tuleks korrapäraselt hinnata vastastikuse mõistmise memorandumi alusel võetavate meetmete mõju inimõigustele.

Seetõttu leiab ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, kuid nõuab tungivalt, et komisjon võtaks allpool esitatud ettepanekute suhtes järelmeetmeid.

Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Soovitused olukorra parandamiseks

1. Enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist peaks komisjon avaldama oma veebisaidil kokkuvõtte Tuneesia riskijuhtimisest.

2. Komisjon peaks koondama ühte dokumenti teabe nende partnerite inimõiguste järelevalve tulemuste kohta, kes rakendavad Tuneesias naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames rände haldamise projekte, mis algasid pärast vastastikuse mõistmise memorandumit. Seda dokumenti tuleks korrapäraselt ajakohastada ja see tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

3. Komisjon peaks kehtestama kriteeriumid, millel põhineb lepingute peatamine inimõiguste rikkumise tõttu ELi rahastatavate projektide rakendamisel Tuneesias. Need kriteeriumid tuleks avalikustada.

4.  Komisjon peaks julgustama oma rakenduspartnereid looma kaebuste esitamise mehhanisme, et üksikisikud saaksid teatada oma inimõiguste väidetavatest rikkumistest ELi rahastatavate projektide/programmide rakendamisel Tuneesias.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 21.10.2024

 

[1] https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/european-neighbourhood-policy/countries-region/tunisia_et

[2] https://eur-lex.europa.eu/EN/legal-content/summary/euro-mediterranean-association-agreement-between-the-eu-and-tunisia.html

[3] https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/news/european-union-and-tunisia-agreed-work-together-comprehensive-partnership-package-2023-06-11_et,

https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/news/press-statement-president-von-der-leyen-italian-prime-minister-meloni-dutch-prime-minister-rutte-and-2023-06-11_en

[4] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_3887

Vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla naabruspoliitika ja laienemise volinik ning Tuneesia välis-, sisserände- ja välismaal elavate tuneeslaste minister.

[5] https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/european-neighbourhood-policy/countries-region/tunisia_et

https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/funding-and-technical-assistance/neighbourhood-development-and-international-cooperation-instrument-global-europe-ndici-global-europe_en

[6] https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/183009

[7] Vastus on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/183009

[8] Kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/opening-summary/en/184858

[9] Komisjon määras koosoleku aruande ja lisa koos kontrollitud dokumentide loeteluga konfidentsiaalseks.

[10] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/MEMO_17_1263

[11] Viimane avalikult kättesaadav versioon hõlmab 2022. aastat: https://www.eeas.europa.eu/sites/default/files/documents/2023/2022%20EU%20Annual%20Human%20Rights%20and%20Democracy%20Country%20Reports_0.pdf

[12] https://international-partnerships.ec.europa.eu/funding-and-technical-assistance/guidelines/working-partner-organisations_et

[13] https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/european-neighbourhood-policy/countries-region/tunisia_et

[14] https://www.eeas.europa.eu/delegations/tunisia_et

[15] Eelkõige ühisdeklaratsioonis sätestatud otsus sõlmida vastastikuse mõistmise memorandum ning vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise otsustusprotsessi laad, sealhulgas teiste institutsioonide roll.

[16] Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 51: https://fra.europa.eu/en/eu-charter/article/51-field-application

[17] Näiteks preambuli põhjendused 28, 40 ja 42. Rände, sundrände ja liikuvusega seoses on NDCI-GE määruse II lisa punkti 3 alapunktis i sätestatud järgmised eesmärgid: „tagada kõigi rändajate, pagulaste, sunniviisiliselt ümberasustatud isikute ja riigisiseste põgenike, sealhulgas kliimamuutuste tõttu ümberasustatud isikute inimõiguste kaitse, austamine ja järgimine, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele“.

[18] Juhtum 1409/2014/MHZ https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/64308; juhtum 1026/2020/MAS https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/57236; juhtum 1904/2021/MHZ https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/60368

[19] https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/75160

[20] Ombudsman ütles oma soovituses kohtuasjas 1409/2014/MHZ (vt joonealune märkus 18), et kui inimõigustele avalduva mõju hindamine viiakse läbi nõuetekohaselt, on see analüütiline vahend, mis tagab, et poliitika kujundamisel on arvesse võetud kõiki vajalikke tegureid ja asjaolusid. Inimõigustele avalduva mõju hindamise vahendiga tehakse kindlaks riskiallikad ja inimõigustele avalduv mõju mõjutatud sidusrühmadele asjaomase lepingu rakendamise igas etapis. Selle roll on eelkõige ennetav, sest kui tuvastatakse negatiivne mõju, tuleb läbiräägitud sätteid muuta või võtta enne lepingu sõlmimist leevendusmeetmeid.

[21] Parema õigusloome suunised: https://commission.europa.eu/document/download/de79fb8e-4cc1-45a0-ac34-72f73a5147ca_et?filename=BRT-2023-peatükk%203-Identifying%20impacts%20in%20evaluations%20fitness%20checks%20ja%20impact%20assessments.pdf (lehekülg 244-250)

[22] Komisjon märkis, et need dokumendid on konfidentsiaalsed.

[23] Komisjon märkis, et need dokumendid on konfidentsiaalsed.

[24] Euroopa Ombudsmani otsus juhtumi 1409/2014/MHZ kohta, punkt 25: https://www.ombudsman.europa.eu/nl/decision/en/64308

HRIA metoodika kohta vt: „The European Commission’s Guidelines on the analysis of human rights impacts in impact assessments for trade-related policy initiatives“ (Euroopa Komisjoni suunised inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõjuhinnangutes), aadressil https://circabc.europa.eu/ui/group/7fc51410-46a1-4871-8979-20cce8df0896/library/991d8e1d-dbaa-49d6-8582-bb3aab2cab48/details; Euroopa Komisjoni talituste töödokumenti „Tegevussuunised põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangutes“ aadressil https://commission.europa.eu/system/files/2017-09/opperational-guidance-fundamental-rights-in-impact-assessments_en.pdf

Inimõigustealase hoolsuskohustuse poliitika, mis käsitleb ÜRO toetust ÜRO-välistele julgeolekujõududele – suunis: https://unsdg.un.org/sites/default/files/Inter-Agency-HRDDP-Guidance-Note-2015.pdf

[25] „See lähenemisviis põhineb inimõiguste austamisel ja hõlmab võitlust inimsmugeldajate ja inimkaubitsejate kuritegelike võrgustike vastu (...) Mõlemad lepinguosalised lepivad kokku (...) kooskõlas rahvusvahelise õigusega.“

[26] Ombudsmani uurimisrühm kontrollis selle uurimise käigus suurt hulka komisjoni dokumente. Komisjon märkis, et kõik need dokumendid on konfidentsiaalsed. Kontroll hõlmas naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi projekte, mis olid vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise ajal pooleli. Kontrollimise ajal puudusid aruanded pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist sõlmitud lepingute rakendamise kohta.

[27] Näiteks projekt Tuneesia rannikuvalve koolitamiseks, mis hõlmab inimõiguste komponenti.

[28] Toetuslepingute üldtingimuste artikkel 11: Hankija võib organisatsioonile teatada ka lepingu täitmise peatamisest, kui seda nõuavad erandlikud asjaolud, eelkõige: a) kui on vastu võetud asjakohane ELi otsus, milles tuvastatakse inimõiguste rikkumine; või b) sellistel juhtudel nagu kriis, millega kaasneb ELi poliitika muutmine.“(rõhuasetus lisatud)

[29] Oma otsuses kaebusi 506-509-674-784-927-1381/2016/MHZ käsitleva ühisuurimise kohta rõhutas ombudsman, et põhiõiguste mõjuhinnangutel on oluline roll ka pärast seda, kui asjaomane meede on juba alanud.(https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/75160
Ombudsman tegi sarnased järeldused oma otsuses omaalgatusliku uurimise OI/3/2022/MHZ kohta (https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/170792 (punkt 51).

[30] Tuneesiat käsitlev komisjoni veebisait sisaldab üksnes teabelehte ELi toetuse kohta rände haldamisele Tuneesias, milles ei viidata pärast vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimist antud ELi toetusele. https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/document/download/5fd60eeb-7748-4f29-bda6-de875be53317_en0

Näib, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi dokumendihoidlas ei ole ühtegi hiljutist dokumenti projektide kohta Tuneesias naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames. https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/about-us/documents-repository_et Tuneesiat käsitlevas
peatükis ei mainita ELi aastaaruandes inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas (vt joonealune märkus 11) komisjoni partnereid, kes rakendavad ELi rahastatavaid programme/projekte.