Juhtum käsitles Euroopa Komisjoni iga-aastase ekspordikrediidi agentuuride (riiklikud asutused, mis annavad rahalist toetust riskantsetel turgudel tegutsevatele äriühingutele) läbivaatamise asjakohasust, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna kaitsega.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni metoodikat ja menetlusi saaks parandada. Eelkõige soovitas ombudsman komisjonil alustada dialoogi liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, et parandada vormi, mida liikmesriigid kasutavad ekspordikrediidiasutusi käsitlevate aruannete koostamiseks, mida nad peavad igal aastal komisjonile esitama. Ombudsman soovitas komisjonil omalt poolt tõhustada Euroopa Parlamendile esitatavate ekspordikrediidi agentuuride iga-aastaste läbivaatamiste analüüsi ja hindamise sisu.

Komisjon teatas ombudsmanile, et konsulteerib nõukogu, parlamendi ja Euroopa välisteenistusega ning suhtleb kodanikuühiskonnaga, et rakendada ombudsmani soovitusi. Eelkõige teeb komisjon nõukogu ekspordikrediidi töörühmale ettepaneku läbivaadatud kontrollnimekirja vormi kohta, mida liikmesriigid kasutavad oma aastaaruannetes. Komisjon kaalub ka asjakohaste suuniste koostamist liikmesriikide aruandluse jaoks.

Kuna komisjoni väljakuulutatud meetmed vastavad asjakohaselt ombudsmani soovitustele, lõpetas ombudsman uurimise, kuid palus komisjonil ühe aasta jooksul selle kohta aru anda.

Juhtum käsitles ekspordikrediidi agentuuride (riiklikud asutused, mis annavad rahalist toetust riskantsetel turgudel tegutsevatele ettevõtetele) iga-aastase läbivaatamise asjakohasust Euroopa Komisjoni poolt, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna kaitsega.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni metoodikat ja menetlusi saaks parandada. Eelkõige tegi ta ettepaneku, et komisjon peaks alustama dialoogi liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, et parandada vormi, mida liikmesriigid kasutavad ekspordikrediidiasutusi käsitlevate aruannete koostamisel, mille nad peavad igal aastal komisjonile esitama. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et komisjon peaks omalt poolt tõhustama Euroopa Parlamendile esitatavate ekspordikrediidi agentuuride iga-aastaste läbivaatamiste analüüsi ja hindamise sisu.

Komisjon lükkas ombudsmani ettepanekud tagasi peamiselt seetõttu, et nende rakendamine nõuaks kehtivate õigusaktide muutmist. Ombudsman ei nõustunud komisjoni seisukohaga ja on nüüd esitanud komisjonile soovitusi samadel tingimustel nagu oma varasemates ettepanekutes.  Ombudsman usub, et komisjoni iga-aastane läbivaatamine, mille ta saadab parlamendile, peaks olema midagi enamat kui liikmesriikidelt saadud aastaaruannete sisu koondamine ning et see peaks sisaldama teadlikku ja üksikasjalikku hinnangut ekspordikrediidi agentuuride tegevusele, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna austamisega.

Juhtum puudutas ELi rahastatud uurimisprojekti GMOde riskihindamise kohta (tuntud kui GRACE). Kaebuse esitaja, Saksamaal asuv uurimisinstituut, väitis, et mitmed projektis GRACE osalevad teadlased olid huvide konflikti olukorras oma väidetavate suhete tõttu biotehnoloogiatööstusega. Ta väitis, et Euroopa Komisjon ei olnud käsitlenud kaebuse esitaja ´si muret projekti tulemuste teadusliku usaldusväärsuse ja sellega seotud teadusliku väljaande sõltumatuse pärast. Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjon ei olnud taganud projekti objektiivsust ja sõltumatust, eelkõige täielikku läbipaistvust seoses selle valikusse kaasatud ekspertidega.

Ombudsman uuris juhtumit. Ta nõustus komisjoniga, et ta ei tohiks sekkuda tema rahastatavate teadusuuringute teaduslikku tõlgendamisse ega avaldamisprotsessi. Ombudsman jõudis ka järeldusele, et ainuüksi asjaolu, et projektis osalevate teadlaste ja tööstusharu vahel on sidemed, ei tõenda huvide konflikti. Ombudsman juhtis tähelepanu sellele, et komisjon rahastab sageli projekte, mida viivad ellu kas tööstusharu või tööstusharuga tihedalt seotud rühmad. Ombudsman tegi siiski ettepaneku, et komisjon peaks kaaluma kaebuse esitajale täielikuma ja põhjalikuma selgituse saatmist selle kohta, miks ta on seisukohal, et tööstuse ja GRACE’i teadlaste vahelised sidemed ei tekita huvide konflikti.

Ombudsman leidis ka, et komisjon oli järginud kõiki õigusnorme, mis käsitlevad seitsmenda raamprogrammi raames rahastatavate projektide valimisse kaasatud eksperthindajate nimede avaldamist. Läbipaistvuse edasiseks suurendamiseks ja avaliku kontrolli hõlbustamiseks tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon peaks tulevikus avaldama eksperthindajate nimed jaotuste kaupa, mis vastaksid seitsmenda raamprogrammi teema- ja/või valdkonnakategooriatele. Ombudsman tegi ka ettepaneku avaldada hindajate huvide deklaratsioonid.

Juhtum puudutas seda, kuidas IMI käsitles väidetavat huvide konflikti Euroopa vaktsineerimiskava riske ja eeliseid käsitleva uurimisprojekti hankemenetluses.

Kaebuse esitaja, kes oli menetluses osalenud konsortsiumi liige, väitis, et IMI ei käsitlenud küsimust, kas kõik hindamiskomisjoni liikmed olid erapooletud. Kaebuse esitaja väitis, et kahel liikmel olid sidemed võitnud konsortsiumiga, mis põhjustas huvide konflikti.

Ombudsman leidis, et IMI kohaldas asjakohaseid eeskirju nõuetekohaselt, ega leidnud tõendeid kaebuse esitaja konsortsiumi ettepaneku ebaõiglase kohtlemise kohta. Seetõttu leidis ombudsman, et kaebuse selle aspektiga seoses ei esinenud haldusomavoli. Lisaks kaalus ombudsman, kas ühe ettepanekuga seotud huvide konflikti olukorras olevatel ekspertidel peaks olema lubatud konkureerivat ettepanekut hinnata. Ombudsman leidis, et kuna IMI järgitavad eeskirjad on koostanud Euroopa Komisjon, ei ole selle konkreetse kaebuse raames selle küsimuse edasine uurimine põhjendatud.

Käesolevas kaebuses on küsimus selles, et Euroopa Komisjon ei järginud erinõuniku ametisse nimetamisel väidetavalt oma eeskirju huvide konfliktide ennetamise kohta.

2015. aasta septembris kaebasid kaks valitsusvälist organisatsiooni ombudsmanile, et komisjon ei ole järginud oma eeskirju, kui ta määras komisjoni presidendi abistamiseks erinõuniku. Komisjon avaldas 18. detsembril 2014 pressiteate Edmund Stoiberi nimetamise kohta komisjoni presidendi erinõunikuks. See teadaanne tehti kolm kuud enne Stoiberi ametlikku ametisse nimetamist 4. märtsil 2015, ilma vastutuse välistamise klauslita veel täitmata haldusnõuete kohta. Kaebuse esitajad väitsid, et see enneaegne teadaanne kahjustas komisjoni suutlikkust hinnata erapooletult ja kriitiliselt, kas asjaomasel isikul oli huvide konflikt. Nad kaebasid ka selle üle, et komisjoni kinnitavas avalduses, mis on ametisse nimetamise protsessi oluline osa, ei mainitud erinõuniku ametikohti suure kindlustuskontserni Nürnbergeri juures.  

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni pressiteade oli ebaõige ja eksitav. Ombudsman leidis ka, et ametisse nimetamise enneaegne väljakuulutamine ilma vastutuse välistamise klauslita tekitas huvitatud üldsuses põhjendatud kahtlusi, kas pärast väljakuulutamist on huvide konflikti küsimust erapooletult ja kriitiliselt uuritud. Ombudsman tuvastas komisjoni haldusomavoli mõlemal juhul. Ombudsman leidis ka, et komisjon ei olnud selgitanud, miks jäeti kindlustuskontserni määratud erinõuniku ametikohad kinnitavast avaldusest välja. Ta leidis, et see oli ka haldusomavoli.

Juhtum käsitles väidetavaid huvide konflikte komisjoni teaduslikus töörühmas, mis valmistab ette arvamust hambaamalgaami ja selle alternatiivide ohutuse ja toimivuse kohta. Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud käesoleval juhul haldusomavoli seoses komisjoni hinnanguga töörühma liikmete sõltumatuse ja sobivuse kohta.

Ombudsman kasutas võimalust esitada märkusi juhtumi teatavate üldisemate aspektide kohta. Ombudsman rõhutas, kui oluline on tagada, et komisjoni teaduskomiteedega koostööd tegevate ekspertide antud teaduslikud nõuanded oleksid sõltumatud ja objektiivsed. Isegi arusaam, et sellised teaduslikud nõuanded ei pruugi olla sõltumatud ja objektiivsed, võib olla väga kahjulik. Seepärast peab komisjon tagama mitte ainult selle, et sellised teaduslikud nõuanded on täiesti sõltumatud ja täiesti objektiivsed ,, vaid ka selle, et hajutatakse kõik põhjendatud kahtlused selliste nõuannete sõltumatuse ja objektiivsuse suhtes.

Seetõttu peab ombudsman oluliseks, et komisjon kehtestaks väga töökindlad menetlused, millega tagatakse, et eksperdid deklareerivad kõik oma huvid. Komisjon peaks kõiki neid huve hoolikalt hindama. Komisjon peaks need menetlused läbi viima võimalikult läbipaistvalt. Seetõttu tervitab ombudsman väga asjaolu, et komisjon koostab praegu suuniseid teaduskomiteede tegevusse kaasatud liikmete, välisekspertide ja ad hoc ekspertide huvide deklaratsioonide käsitlemise kohta, mille eesmärk on selgitada läbipaistval viisil, kuidas ekspertide huve hinnatakse. Ombudsman palus komisjonil hoida teda kursis suuniste koostamisel ja lõplike suuniste koostamisel tehtud edusammudega.

Juhtum puudutas väidetavat huvide konflikti endise voliniku poolt seoses komisjoni otsusega mitte uurida komisjonile esitatud monopolidevastast kaebust. Komisjonile esitatud monopolidevastases kaebuses väideti, et Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) on rikkunud ELi konkurentsieeskirju. Kaebuse esitaja leidis, et UEFA klubide litsentsimise ja ausa rahastamise eeskirjad on ebaseaduslikud, kuna nendes nõutakse, et kolme aasta jooksul peab jalgpalliklubi asjaomane tulu vastama vähemalt tema asjaomastele kuludele. Komisjon otsustas kaebust mitte uurida, kuna see küsimus ei olnud tema jaoks prioriteetne. Kaebuse esitaja arvates mõjutas seda otsust vastutav volinik, kellel oli huvide konflikt, kuna ta oli „assotsieerunud“ ja tugev toetaja ühes konkreetses klubis, mille jaoks FFP on kasulik. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et volinik oli rohkem kui aasta enne komisjonile kaebuse esitamist teinud koos UEFA presidendiga ühisdeklaratsiooni, milles väljendas toetust FFP-le.

Komisjon väitis, et endisel volinikul ei olnud kõnealuse jalgpalliklubiga õiguslikke, rahalisi, organisatsioonilisi ega muid sidemeid. Ta lisas, et voliniku ja UEFA presidendi ühisdeklaratsioon ei ole kaebuse esitaja kaebusega üldse seotud, kuna selles ei väljendata konkurentsi seisukohast mingeid seisukohti FFP kohta.

Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud komisjoni haldusomavoli. Seega lõpetas ta juhtumi.