FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani soovitus juhtumi 212/2016/JN kohta, mis käsitleb liikmesriikide ekspordikrediidiasutuste iga-aastast läbivaatamist Euroopa Komisjoni poolt

Juhtum käsitles ekspordikrediidi agentuuride (riiklikud asutused, mis annavad rahalist toetust riskantsetel turgudel tegutsevatele ettevõtetele) iga-aastase läbivaatamise asjakohasust Euroopa Komisjoni poolt, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna kaitsega.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni metoodikat ja menetlusi saaks parandada. Eelkõige tegi ta ettepaneku, et komisjon peaks alustama dialoogi liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, et parandada vormi, mida liikmesriigid kasutavad ekspordikrediidiasutusi käsitlevate aruannete koostamisel, mille nad peavad igal aastal komisjonile esitama. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et komisjon peaks omalt poolt tõhustama Euroopa Parlamendile esitatavate ekspordikrediidi agentuuride iga-aastaste läbivaatamiste analüüsi ja hindamise sisu.

Komisjon lükkas ombudsmani ettepanekud tagasi peamiselt seetõttu, et nende rakendamine nõuaks kehtivate õigusaktide muutmist. Ombudsman ei nõustunud komisjoni seisukohaga ja on nüüd esitanud komisjonile soovitusi samadel tingimustel nagu oma varasemates ettepanekutes.  Ombudsman usub, et komisjoni iga-aastane läbivaatamine, mille ta saadab parlamendile, peaks olema midagi enamat kui liikmesriikidelt saadud aastaaruannete sisu koondamine ning et see peaks sisaldama teadlikku ja üksikasjalikku hinnangut ekspordikrediidi agentuuride tegevusele, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna austamisega.

Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 [1]

Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja ECA Watch on rahvusvaheline valitsusväliste organisatsioonide koalitsioon, mis jälgib ekspordikrediidiasutusi – riiklikke asutusi, mis annavad rahalist toetust äriühingutele, kes tegutsevad turgudel (nt arengumaad), mida peetakse tavapärase erarahastamise jaoks liiga riskantseks, pakkudes tagatisi, laene ja kindlustust. Ekspordikrediidiasutused võivad olla eraõiguslikud, osaliselt eraõiguslikud või avalik-õiguslikud asutused. Enamikul ELi liikmesriikidel on ekspordikrediidi agentuurid.

2. Määruse 1233/2011 [2] kohaselt peavad ELi liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile aastaaruanded oma ekspordikrediidikavade kohta. Nende tegevusaruannete põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile iga-aastase ülevaate ekspordikrediidi agentuuride tegevusest. Läbivaatamise käigus hinnatakse ekspordikrediidiasutuste vastavust ELi eesmärkidele ja kohustustele, sealhulgas inimõiguste austamisele ja keskkonnakaitsele.

3.  Kaebuse esitaja vaidlustas liikmesriikide ekspordikrediidiasutuste iga-aastase läbivaatamise asjakohasuse Euroopa Komisjoni poolt. Eelkõige leidis kaebuse esitaja, et komisjonipoolne läbivaatamine ei olnud inimõiguste ja keskkonna kaitse seisukohast piisavalt põhjalik [3].

Komisjoni suutmatus tagada, et ekspordikrediidiasutused järgivad määrust 1233/2011

Ombudsmani lahendusettepanek

4. Ombudsman uuris komisjoni iga-aastast läbivaatamist ja leidis, et seda saaks mitmes aspektis parandada. Seetõttu tegi ta järgmised kolm ettepanekut:

i) Komisjon peaks pärast kodanikuühiskonna ja Euroopa välisteenistusega konsulteerimist tegema asjakohase algatuse kontrollnimekirja vormi läbivaatamiseks, et parandada aruandlusmetoodikat ja eelkõige tagada a) selgesõnaliste viidete lisamine aluslepingutesse ja põhiõiguste hartasse ning b) muude kui finantsküsimuste aruandluse metoodika kehtestamine.

ii) Pärast liikmesriikidega suhtlemist peaks komisjon koostama suunised, et abistada liikmesriike komisjonile aruannete esitamisel ning tagada, et liikmesriikide aruanded oleksid võimalikult põhjalikud ja esitatud viisil, mis hõlbustab komisjonil nende aruannete edasist analüüsi ja hindamist.

iii) Eespool esitatud alapunktile ii tuginedes peaks komisjon võtma meetmeid, et tõhustada analüüsi ja hindamist, mida ta kasutab Euroopa Parlamendile esitatavate iga-aastaste läbivaatamiste ettevalmistamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1233/2011 I lisaga.

5. Lahenduse pakkumisel võttis ombudsman arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

6. Vastuseks ombudsmani ettepanekutele ütles komisjon, et ta ei saa neid rakendada, sest see nõuaks määruse muutmist. Komisjoni arvates toob ombudsmani esimene ettepanek konkreetselt kaasa olulise muudatuse võrreldes määruse I lisa praeguse sõnastusega. Samal ajal kajastab praegune aruandlusprotsess seda, mida on võimalik mõistlikult saavutada ilma määrust 1233/2011 muutmata, võttes arvesse selles sisalduvaid piiratud aruandluskohustusi. Komisjon ütles, et ta on kohustatud rakendama määrust selle praegusel kujul. Sellest hoolimata väljendas komisjon valmisolekut „hõlbustada ja edendada asjakohast institutsioonidevahelist dialoogi, kui Euroopa institutsioonid seavad ühiselt ambitsioonikamad eesmärgid“.

7. Komisjon lisas, et jätkab jõupingutusi, et käsitleda koos liikmesriikidega küsimusi, mille on tõstatanud Euroopa Parlament oma 2. juuli 2013. aasta resolutsioonis (edaspidi „parlamendi resolutsioon”)[4] ja kodanikuühiskond, ning teeb kõik endast oleneva, et hõlbustada muudetud kontrollnimekirja suhtes kokkuleppele jõudmist, kui nõukogu ekspordikrediidi töörühm peaks nõustuma sellega jätkama.

8. Komisjon teatas, et ta kasutab ka OECD ühiste lähenemisviiside perioodilisi läbivaatamisi, et käsitleda nendes sisalduvate hoolsuskohustuse menetluste konkreetseid piiranguid. Lisaks jätkab komisjon jõupingutusi, et aidata liikmesriikidel tagada võimalikult põhjalik aruandlus määruse 1233/2011 raames, jätkates samal ajal arutelusid Euroopa välisteenistuse ja kodanikuühiskonnaga. Lõpetuseks ütles komisjon, et „määruse 1233/2011 läbivaatamisel on ta jätkuvalt valmis käsitlema seda küsimust terviklikumalt ja konkreetsemalt“ning et ta on valmis selles küsimuses dialoogi jätkama.

9. Seoses kontrollnimekirja vormiga ja liikmesriikide aruannete ühiste standardite väljatöötamisega [5] ütles komisjon, et kontrollnimekirja vormi ei pakkunud välja komisjon, vaid see töötati välja nõukogu ekspordikrediidi töörühmas. Määrusega 1233/2011 ei anta komisjonile ülesannet töötada välja liikmesriikide aruandluse ühised standardid. Institutsioonid nõustusid, et iga liikmesriik peab oma aruanded struktureerima. Nad võivad kasutada kontrollnimekirja vormi, viidata riigi tasandil koostatud asjakohasele aastaaruandele, mis sisaldab määruse (EL) nr 1233/2011 I lisas nõutud teavet, või kombineerida mõlemat. Liikmesriikides praegu kehtivate ekspordikrediidisüsteemide mitmekesisust on rõhutatud igas iga-aastases ülevaates. Aruandluse vormi ühiste standardite väljatöötamisel seda mitmekesisust ei arvestataks. Samuti ei oleks see kooskõlas määrusega 1233/2011, sest selle määrusega jäetakse aruandluse viis ja metoodika üksikutele ELi liikmesriikidele.

10. Seoses komisjoni hinnanguga liikmesriikide esitatud teabele [6] ütles komisjon, et määrusega 1233/2011 kohustatakse teda sõnaselgelt tuginema oma iga-aastases ülevaates teabele, mille liikmesriigid on esitanud oma iga-aastastes tegevusaruannetes. Seepärast piirdub komisjon oma hinnangus liikmesriikide esitatud teabega. Sellist teavet ei pea kontrollima (vt määruse I lisa punkti 1 esimene lause). Kuna puuduvad faktilised tõendid selle kohta, et liikmesriigi ekspordikrediidiprogrammi raames ei järgita ELi õigust, ei ole komisjonil põhjust uurimist algatada.

11. Kontrollnimekirja vormis [7] sisalduvate viidete osas asjaomastele OECD vahenditele (eelkõige OECD soovitus ühiste lähenemisviiside kohta keskkonnale ja riiklikult toetatavale ekspordikrediidile ning OECD soovitus ühiste lähenemisviiside kohta keskkonnale ja riiklikult toetatavale ekspordikrediidile ning keskkonnaalasele ja sotsiaalsele hoolsuskohustusele) nõustus komisjon ombudsmaniga, et asjaomased OECD soovitused ei ole õiguslikult siduvad. Komisjoni arvates ei olnud nende õiguslik seisund siiski asjakohane, arvestades nende tehnilist ja faktilist kvaliteeti hoolsuskohustuse täitmise vahenditena. OECD ühistes lähenemisviisides tunnistatakse sõnaselgelt võimalust, et projekti läbivaatamisel alternatiivina Maailmapanga kaitsemeetmetele, IFC tulemusstandarditele või peamiste mitmepoolsete finantsasutuste standarditele võivad osalejad võrrelda projekte muude rahvusvaheliselt tunnustatud ja rangemate standardite, näiteks ELi standardite asjakohaste aspektidega. See säte on olnud OECD ühiste lähenemisviiside osa vähemalt 14 aastat. Komisjon peab seda heaks märgiks selle kohta, et OECD soovituste kohaldamine ei tähenda ELi standardite nõrgendamist, kui ELi standardid on ekspordikrediidi projekti puhul asjakohased ja muudest standarditest rangemad. OECD ühiseid lähenemisviise vaadatakse korrapäraselt läbi (alates 2003. aastast on olnud viis versiooni), mis tähendab, et on piisavalt võimalusi tuvastatud puuduste konstruktiivseks kõrvaldamiseks.

12. Seoses komisjoni kontaktidega Euroopa välisteenistusega aruandlusmetoodika väljatöötamise teemal [8] ütles komisjon, et tal olid määruse 1233/2011 jõustumise ajal mitteametlikud talitustevahelised kontaktid Euroopa välisteenistuse ja muude mittefinantsaruandluse ekspertidega. Ta osales ka Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni korraldatud arutelul [9]. Komisjon ütles, et sellise teabevahetuse põhjal on selge, et selliste väliste osalejate panus protsessi ei asenda kokkulepet määrusega 1233/2011 otseselt seotud institutsioonide vahel. Komisjon võttis teadmiseks parlamendi resolutsiooni, sealhulgas soovituse, et nõukogu ekspordikrediidi töörühm ja komisjon konsulteeriksid metoodika väljatöötamisel Euroopa välisteenistusega. Euroopa Komisjon on tõstatanud parlamendi resolutsiooni küsimuse mitmel korral nõukogu ekspordikrediidi töörühmas (nõukogu töörühma koosolekud 2013. aasta oktoobris ja detsembris). Mitu liikmesriiki ei olnud siiski valmis kaaluma muudatusi algselt kokkulepitud aruandlustavades. See olukord oleks selgunud mõnest ombudsmanile uurimise käigus kättesaadavaks tehtud dokumendist. Lisaks konsulteeritakse Euroopa välisteenistusega korrapäraselt Euroopa Komisjoni poolt määruse (EL) nr 1233/2011 alusel koostatavate iga-aastaste läbivaatamiste asjus.

13. Kaebuse esitaja kiitis ombudsmani ettepanekut lahenduse kohta ja vaidlustas komisjoni seisukoha. Kaebuse esitaja väitis, et määruse 1233/2011 kohaselt peab komisjon hindama ekspordikrediidiasutuste vastavust ELi eesmärkidele ja kohustustele. Sellise hindamise läbiviimiseks on komisjonil õigus küsida liikmesriikidelt teavet ja viia läbi oma uurimisi, mis võimaldavad tal saadud teavet kontrollida. Kaebuse esitaja ütles, et komisjon juba viib läbi oma uurimisi seoses ELi konkurentsiõigusest tulenevate liidu eesmärkide ja kohustustega. Kaebuse esitaja arvates ei ole põhjust, miks selliseid uurimisi ei peaks laiendama muudele valdkondadele.

14. Kaebuse esitaja väitis veel, et asjaolu, et komisjon nõuab liikmesriikidelt teatavat teavet, ei piira liikmesriikide õigusi seoses nende riiklike ekspordiprogrammide järelevalvega. Liikmesriikidel on õigus vastata nii, nagu nad soovivad, sealhulgas taotlusele teavet mitte anda. Komisjon on siiski kohustatud otsima teavet, mis on vajalik usaldusväärse hinnangu andmiseks ja saadud vastuste uurimiseks.

15. Kaebuse esitaja väitis, et määruse 1233/2011 kohaselt peab komisjon tegema kontrollitud faktidel põhineva nõuetekohase hindamise. Vastasel juhul on reaalne oht, et komisjoni aruanded oleksid eksitavad ja kahjustaksid määruse 1233/2011 läbipaistvuse eesmärke. Ilma omapoolse hindamiseta ei saa komisjon esitada Euroopa Parlamendile iga-aastast ülevaadet.

16. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et komisjoni põhjaliku ja põhjaliku hindamise rakendamiseks ei ole vaja määrust 1233/2011 muuta. Tema arvates on komisjonil märkimisväärne võimalus teha ettepanekuid ja pidada ELi nimel läbirääkimisi asjaomases OECD töörühmas ning tal on de facto Euroopa Ülemkogu ekspordikrediidi töörühma kaaseesistuja staatus.

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

17. Ombudsman märgib, et komisjon lükkas tema lahendusettepaneku tagasi peamiselt seetõttu, et tema arvates lähevad tema kolm ettepanekut kaugemale sellest, mis on komisjonile kehtivate õigusaktidega lubatud. Komisjoni arvates oleks ombudsmani ettepanekute rakendamiseks vaja muuta määrust 1233/2011.

18. Ombudsman ei jaga seda seisukohta. Ombudsmani ülesanne on avastada ja käsitleda haldusomavoli probleeme ELi institutsioonide ja asutuste tegevuses ning ombudsman võtab oma ettepanekutes nõuetekohaselt arvesse kohaldatavaid õigusakte. Ombudsman on seisukohal, et tema ettepanekud on kooskõlas määrusega 1233/2011 selle praegusel kujul. 

19. Määruse 1233/2011 I lisa artiklis 3 nõutakse, et komisjon „koostaks liikmesriikide esitatud teabe põhjal Euroopa Parlamendile iga-aastase ülevaate“. Samas sättes on sätestatud, et komisjoni iga-aastane läbivaatamine hõlmab „hindamist selle kohta, kas [ekspordikrediidiasutused] täidavad liidu eesmärke ja kohustusi”[10]. Seega on selge, et komisjoni osalemine läheb kaugemale liikmesriikide panuste kokkuvõtmisest või koostamisest ning hõlmab ekspordikrediidi agentuuride poolt liidu eesmärkide ja kohustuste täitmise kohta esitatud teabe „hindamist“.

20. Kooskõlas õigusega heale haldusele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta [11] artikkel 41) ja hea halduse põhimõtetega peavad ELi institutsioonide hindamised olema täpsed, objektiivsed, sõltumatud, põhjalikud ja põhinema piisaval teabel. See kehtib ka komisjoni iga-aastaste ekspordikrediidiasutuste läbivaatamiste kontekstis. Vastasel juhul ei saaks hindamise esitamise õiguslikku nõuet (määruse 1233/2011 I lisa artikkel 3) tõhusalt rakendada ja see kaotaks oma eesmärgi.

21. Ombudsman märgib, et määrusega 1233/2011 ei ühtlustata kasutatavat metoodikat ega kehtestata ühtseid aruandlusstandardeid. Samuti ei ole selles sätestatud võrdlusaluseid, mille alusel hinnata, kas ekspordikrediidiasutused täidavad liidu eesmärke ja kohustusi. See ei tähenda siiski, et määrus 1233/2011 takistaks komisjoni võtmast ennetavalt asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on saada kogu asjakohane teave, mida ta vajab selleks, et põhjalikult hinnata ekspordikrediidiasutuste vastavust liidu eesmärkidele ja kohustustele. Samuti ei takista see tal võtmast asjakohaseid meetmeid asjakohaste võrdlusaluste kindlaksmääramiseks. Kogu asjakohase teabe kogumine ning kohaldatavate meetodite, võrdlusaluste ja standardite kindlaksmääramine on vajalikud eeltingimused selleks, et Euroopa Komisjon saaks sisuliselt hinnata ekspordikrediidiasutuste vastavust liidu eesmärkidele ja kohustustele.

22.  Ombudsmani arvates on seda küsimust reguleerivate õigusnormide puudumisel vaja tugineda hea halduse põhimõtetele. Oleks hea, kui komisjon püüaks saada asjakohast teavet näiteks suuniste kaudu liikmesriikide ametnikele, kes vastutavad asjaomase küsimustiku täitmise eest. Kasulikuks võib osutuda ka küsimustiku läbivaatamine ja selgesõnaliste viidete lisamine asjakohastele ELi eeskirjadele. [12] Komisjon on siiski valmis kaaluma, kuidas kõige paremini parandada teabe kogumise ja hindamise protsessi. Sellega seoses juhib ombudsman tähelepanu asjaolule, et tema esimeses ettepanekus viidati sellele, et komisjon teeb „asjakohase algatuse”, mis jätab komisjonile piisavalt ruumi kõige sobivama tegutsemisviisi kindlaksmääramiseks. Ombudsmani teises ettepanekus viidati konkreetselt komisjoni koostööle liikmesriikidega, mis võib tegelikult olla vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks.

23. Seoses komisjoni hindamise ulatusega tuleneb määruse 1233/2011 I lisa artiklist 3, et komisjon hindab „[ekspordikrediidiasutuste] vastavust liidu eesmärkidele ja kohustustele“. Määruses 1233/2011 ei ole „liidu eesmärke ja kohustusi“konkreetselt määratletud. Määruse 1233/2011 põhjenduses 4 on siiski märgitud: „Liikmesriigid peaksid oma riiklike ekspordikrediidisüsteemide loomisel, arendamisel ja rakendamisel ning riiklikult toetatava ekspordikrediiditegevuse üle järelevalve teostamisel järgima liidu üldsätteid välistegevuse, näiteks demokraatia tugevdamise, inimõiguste austamise, poliitikavaldkondade arengusidususe ja kliimamuutuste vastase võitluse kohta.“Määruse 1233/2011 I lisa artiklis 2 nõutakse lisaks, et liikmesriigid kirjeldaksid oma aastaaruannetes, „kuidas võetakse nende [ekspordikrediidiasutuste] riiklikult toetatavas ekspordikrediiditegevuses arvesse keskkonnariske, millega võivad kaasneda muud asjakohased riskid“.

24. Lisaks märgib ombudsman, et liidu eesmärgid ja kohustused on kõrgeimal tasandil sätestatud aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas. Aluslepingute [13] ja harta [14] kombineeritud tõlgendamisel peetakse põhiõiguste ja keskkonna kaitset selgelt liidu eesmärkideks ja kohustusteks, sealhulgas liidu välistegevuses.

25. Seega leiab ombudsman, et kuna määruse 1233/2011 I lisa artiklis 3 on sätestatud juriidiline kohustus hindamine läbi viia ja kuna selle sätte kavandatud eesmärki kahjustaks kindlasti see, kui ekspordikrediidiasutuste poolt liidu eesmärkide ja kohustuste täitmise hindamine inimõiguste ja keskkonnakaitse valdkonnas ei oleks võimalikult põhjalik,[15] peab komisjon võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ta saab liikmesriikidelt kogu asjakohase teabe ning et tema hindamine põhineb kindlatel ja objektiivsetel meetoditel, sealhulgas täpselt määratletud võrdlusalustel.

26. Ombudsman uuris põhjalikult komisjoni poolt seni koostatud iga-aastaseid läbivaatamisi ja leiab, et need ei vasta nõutavatele nõuetele. Kahjuks on 2011.–2014. aasta läbivaatamised väga leebed ning ei sisalda peaaegu üldse sõltumatut ja objektiivset analüüsi ega hinnangut selle kohta, kuidas ekspordikrediidiasutused täidavad liidu eesmärke ja kohustusi. Asjaomased punktid on väga lühikesed ega selgita komisjoni järeldust, et ekspordikrediidiasutused täitsid aruandeperioodil liidu eesmärke ja kohustusi. Iga-aastased ülevaated, mille sisu on aastate lõikes väga sarnane, jätavad mulje liiga üldistest kokkuvõtetest, mitte tegelikust vastavuse hindamisest. Kuna kohaldatud meetodit ja komisjoni järeldusteni viinud kaalutlusi ei ole läbipaistvalt selgitatud, nõustub ombudsman kaebuse esitajaga, et komisjoni järeldused näivad põhjendamatud.

27. Ombudsmani ei veena komisjoni väited, et määruse 1233/2011 praegune sõnastus takistab tal ombudsmani ettepanekuid rakendada. Kuigi määruses (EL) nr 1233/2011 ei käsitleta konkreetselt liikmesriikide aruandluse ja komisjoni hindamise üksikasju, jätab see komisjonile piisavalt ruumi võtta asjakohaseid meetmeid, et muuta iga-aastane läbivaatamisprotsess tõhusaks teabe kogumisel ja hindamisel nii inimõiguste kui ka keskkonna austamise kohta [16].

28. Komisjon märkis oma vastuses, et tal ei ole põhjust algatada uurimist, välja arvatud juhul, kui on tõendeid selle kohta, et liikmesriigi ekspordikrediidiprogrammi raames ei järgita ELi õigust. See tõstatab siiski küsimuse: kuidas selliseid tõendeid koguda, kui liikmesriikide aruanded ei ole informatiivsed?

29. Ombudsman on seisukohal, et kui komisjoni iga-aastase läbivaatamise käigus tehtud hindamine peaks viima järelduseni, et liikmesriigi ekspordikrediidiasutus ei ole täitnud liidu eesmärke ja kohustusi või et liikmesriigi ekspordikrediidiprogramm ei ole kooskõlas ELi õigusega, tuleks seda asjakohaselt kajastada Euroopa Parlamendile adresseeritud iga-aastases läbivaatamises. Aruandlusprotsessi eesmärk on suurendada ekspordikrediidiasutuste tegevuse läbipaistvust ja seega suurendada nende vastutust, sealhulgas inimõiguste ja keskkonna austamise valdkonnas. See peaks olema nii, ilma et kodanikud ja kodanikuühiskond peaksid konkreetsetel juhtudel esitama kaebusi ja tõendeid ELi õiguse rikkumise kohta. Igal juhul ei saa liidu õiguse rikkumiste uurimist võtta komisjoni kohustuse asemel hinnata iga-aastase läbivaatamise raames nõuetekohaselt ekspordikrediidiasutuste vastavust liidu eesmärkidele ja kohustustele.

30.  Komisjoni selgitus selle kohta, miks ta ei saa ombudsmani varasemate ettepanekute suhtes meetmeid võtta, ei ole veenev. Ombudsman järeldab, et kuna komisjon ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, mis võimaldaksid tal hinnata ekspordikrediidiasutuste vastavust liidu eesmärkidele ja kohustustele, eelkõige seoses inimõiguste ja keskkonna austamisega, on komisjon toime pannud haldusomavoli. Seetõttu esitab ta vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 allpool vastava soovituse.

Soovitused

Kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman Euroopa Komisjonile järgmised soovitused:

i) Komisjon peaks pärast kodanikuühiskonna ja Euroopa välisteenistusega konsulteerimist tegema asjakohase algatuse kontrollnimekirja vormi läbivaatamiseks, et parandada aruandlusmetoodikat ja eelkõige tagada a) selgesõnaliste viidete lisamine aluslepingutesse ja põhiõiguste hartasse ning b) mitterahaliste küsimuste aruandluse metoodika kehtestamine.

ii) Pärast liikmesriikidega suhtlemist peaks komisjon koostama suunised, et abistada liikmesriike komisjonile aruannete esitamisel ning tagada, et liikmesriikide aruanded oleksid võimalikult põhjalikud ja esitatud viisil, mis hõlbustab komisjonil nende aruannete edasist analüüsi ja hindamist.

iii) Eespool esitatud alapunktile ii tuginedes peaks komisjon võtma meetmeid, et tõhustada analüüsi ja hindamist, mida ta kasutab Euroopa Parlamendile esitatavate iga-aastaste läbivaatamiste ettevalmistamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1233/2011 I lisaga.

Euroopa Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovitusest. Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab Euroopa Komisjon üksikasjaliku arvamuse 23. augustiks 2018.

 

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 23. mai 2018

 

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).

[3] Euroopa Komisjon koostab ELi liikmesriikide esitatud tegevusaruannete põhjal ekspordikrediidiasutuste tegevuse iga-aastase ülevaate. Läbivaatamise käigus hinnatakse, kas ekspordikrediidiasutused täidavad ELi eesmärke ja kohustusi. Üksikasjalikum taustteave on ombudsmani lahendusettepanekus: https://www.ombudsman.europa.eu/cases/solution.faces/en/95453/html.bookmark

[4] Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta resolutsioon komisjoni esimese aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile liikmesriikide ekspordikrediidiasutuste tegevuse kohta (2012/2320(INI))

[5] Komisjon viitas ombudsmani lahendusettepaneku punktidele 21, 23 ja 24.

Punkt 21 on sõnastatud järgmiselt:

„Selle taustal vaatas ombudsman läbi liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aruanded ja kontrollnimekirja vormi, mida liikmesriigid aruandluses kasutasid. Ombudsman on seisukohal, et kuigi esialgne kontrollnimekiri valmis Taani eesistumise ajal 2012. aastal, võib komisjon anda liikmesriikidele juhiseid selle täitmise kohta. See võimaldaks komisjonil kontrollnimekirja täpsustada ja anda liikmesriikidele täpsemaid juhiseid nõutava teabe kohta.“

Paragrahv 23 on sõnastatud järgmiselt:

„Ombudsman märgib, et komisjon ei ole seni kehtestanud ühiseid standardeid selle kohta, kui üksikasjalikud ja/või põhjendatud peaksid olema liikmesriikide aruanded nendes küsimustes (inimõigused ja keskkond). Sellised standardid oleksid äärmiselt olulised, arvestades märkimisväärseid erinevusi liikmesriikide kontrolli- ja hindamistavades enne ekspordikrediidi projektide heakskiitmist.”

Punkt 24 on sõnastatud järgmiselt: „Oleks soovitav, kui kontrollnimekirja vormis viidataks sõnaselgelt ELi õiguslikele kohustustele ja standarditele, mille alusel ekspordikrediidipoliitikat ja -tegevust hinnatakse. Nagu kaebuse esitaja väitis, ei ole viited asjaomastele OECD õigusaktidele sama kaalukad kui ELi õigusest tulenevad siduvad nõuded. Sellega seoses märgib ombudsman, et Hispaania ombudsmani uurimise esialgsed tulemused viitavad sellele, et riigi ametiasutused hindavad ekspordikrediidiga seotud tegevust madalamate inimõiguste ja keskkonnastandardite alusel kui need, mida nõutakse ELi õiguses.“

[6] Komisjon viitas ombudsmani lahendusettepaneku punktile 27, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Ombudsmani uurimise käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et komisjon oleks liikmesriikide esitatud teavet mingil viisil kontrollinud ja/või võrdlevalt hinnanud. Samuti puudusid tõendid selle kohta, et komisjon peaks liikmesriikidega dialoogi üksikisiku üle.

hindamis- või aruandlusmeetodite või parimate tavade levitamise alus, kasutades täielikult ära oma rolli teabekeskusena.“

[7] Komisjon viitas eespool joonealuses märkuses 5 tsiteeritud ombudsmani lahendusettepaneku punktile 24.

[8] Komisjon viitas ombudsmani lahendusettepaneku punktile 29, mille asjakohane osa oli järgmine:

„... tundub, et komisjon ei ole teinud konkreetseid algatusi, et konsulteerida Euroopa välisteenistusega aruandlusmetoodika parandamise küsimuses. Samuti näib, et komisjon ei ole konsulteerinud kodanikuühiskonnaga selle üle, kuidas läbivaatamismenetlust parandada. Sellised konsultatsioonid olid

soovitas parlament oma 2013. aasta juuli aruandes. Selles raportis nõudis parlament ka komisjonilt rangemat aruandlust ja hindamist.“

[9] Rahvusvahelise kaubanduse komisjon.

[10] Ombudsmani lisatud rõhuasetus.

[11] Harta artikli 51 lõikes 1 on sätestatud, et „[h]arta sätted on ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele [...] ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. ...“

[12] Praegu viidatakse küsimustikus üksnes OECD mittesiduvatele eeskirjadele, kuigi komisjon peab hindama ekspordikrediidiasutuste vastavust liidu eesmärkidele ja kohustustele, mis tulenevad eelkõige aluslepingutest ja hartast.

[13] Eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklid 2, 3, 6 ja 21.

[14] Harta artiklis 37 on sätestatud, et „[k]õrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt“.

[15] Ainult Euroopa Kohtul on õigus anda liidu õigusele autoriteetne tõlgendus.

[16] Ainult Euroopa Kohtul on õigus anda liidu õigusele autoriteetne tõlgendus.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!