Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 ^[1]

Sissejuhatus

1. Kõik riigiasutused vajavad selle üldsuse usaldust, keda nad teenivad. Üldsus peab uskuma, et teenitakse üldisi huve, mitte era- või isiklikke huve. Paljud kodanikud võivad tunda tõsist muret, kui kõrge riigiametnik kolib varsti või isegi kohe pärast avalikust teenistusest lahkumist erasektorisse.

2. Kui töötajad, eelkõige kõrgemad ametnikud, lahkuvad ELi avalikust teenistusest, et asuda tööle erasektoris, nimetatakse neid mõnikord pöördukse efekti läbivaks. Olenemata praktika ametialasest legitiimsusest võib avalikkus tunda, et ametnikku võib tulevaste võimalike rollide mõtisklemine sobimatult mõjutada või kuritarvitada oma endist avaliku teenistuse rolli selle rolli ebasobiva raha teenimise või muul viisil ärakasutamise kaudu, kui ta selle karjääri maha jätab.

3. Pöördukse liikumisega võib kaasneda 1) oht sattuda vastuollu ELi õigustatud huvidega või 2) oht, et konfidentsiaalset teavet võidakse avaldada või väärkasutada, või 3) oht, et endised töötajad võivad kasutada lobitöö eelise saamiseks oma lähedasi isiklikke kontakte ja sõprussuhteid endiste kolleegidega.

4. Eespool nimetatud riske tuleb analüüsida, võttes muu hulgas arvesse isiku põhiõigust teha tööd. Endiste ELi ametnike erasektoris töötamise õiguse piirangud peavad olema a) vajalikud õigustatud avaliku huvi saavutamiseks ja b) proportsionaalsed ^[2]. ELi personalieeskirjades on sätestatud eeskirjad selle ELi administratsiooni jaoks keerulise probleemi lahendamiseks. Ombudsman on varem põhjalikult uurinud, kuidas Euroopa Komisjon selle probleemiga tegeleb ^[3].

5. ELi institutsioonid peavad alati hindama pöördukse efekti juhtumeid avaliku huvi seisukohast. Kuigi kõiki selliseid kolimisi tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi, on hädavajalik, et kõrgemad ametnikud jälgiksid kolimisi põhjalikumalt, arvestades suuremaid võimalikke riske institutsiooni huvidele. Arvesse tuleb võtta ka töölepingu laadi, olenemata sellest, kas tegemist on alalise ametnikuga, kes lahkub või läheb pensionile, või ajutise või lepingulise töötajaga.

6. Uurimine käsitleb seda, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) käsitles oma tegevdirektori ^[4] üleviimist Euroopa Finantsturgude Assotsiatsiooni (AFME), mis esindab finantssektori hulgiturgu ^[5]. AFME veebisaidi kohaselt „toimib see sillana finantsturgude, poliitikute, reguleerivate asutuste ja üldsuse vahel”^[6]. Täpsemalt uuritakse uurimise käigus meetmeid, mida EBA võttis või ei võtnud pärast seda, kui teda teavitati töökoha vahetamisest. Selles uuritakse, kas on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed, et tegevdirektor ei saaks kasutada EBA teenistuses saadud teavet ja kontakte, kui ta kolis AFMEsse, ning kas on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed, et tegevdirektor ei saaks kolimisel EBAs lobitööd teha. Laiemas plaanis puudutab uurimine seda, kas EBA sõltumatust on kahjustatud ja kas EBA on tegutsenud viisil, mis säilitab üldsuse usalduse.

Selle etteheite taust

7. 17. septembril 2019 teatas EBA, et tema tegevdirektor astub 31. jaanuaril 2020 oma ametikohalt tagasi, et saada AFME tegevjuhiks. AFME liikmed on peamiselt suured rahvusvahelised pangad. AFME tegeleb muu hulgas EBAga ^[7] ja osaleb EBA sidusrühmadega peetavates konsultatsioonides.

8. EBA märkis, et ta hindas kolimisest tulenevat võimalikku huvide konflikti ja piiras sellega seoses tegevdirektori rolli EBAs kuni tema lahkumiseni 31. jaanuaril 2020. Lisaks sätestati otsuses piirangute kehtestamise kohta ^[8] rida tingimusi liikumiseks.

9. Kaebuse esitaja Change Finance ^[9] on kodanikuühiskonna rühmituste koalitsioon.
Ta võttis EBAga ühendust seoses murega, et tegevdirektori üleviimine AFMEsse põhjustaks huvide konflikti. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul EBA vastusega tema muredele, pöördus ta 27. novembril 2019 ombudsmani poole.

10. Euroopa Parlament võttis 16. jaanuaril 2020 vastu resolutsiooni, milles ta seadis kahtluse alla EBA otsuse lubada endisel tegevdirektoril asuda tegevjuhi ametikohale ja palus EBA-l oma otsus läbi vaadata. Lisaks tehti resolutsioonis ettepanek, et Euroopa Parlamendi liikmed ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu esindajad hoiduksid kahe aasta jooksul kontaktist endise tegevdirektoriga tema uuel ametikohal, et vältida võimalikku huvide konflikti ^[10].

Uurimine

11. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kas EBA tagas, et seoses tegevdirektori üleviimisega AFMEsse ei teki huvide konflikti, ning kas on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed, et takistada tegevdirektoril kasutamast EBA teenistuses saadud teavet ja kontakte, sealhulgas selleks, et toetada AFME lobitööd EBAs.

12. Uurimise käigus sai ombudsman EBA vastuse ^[11] ombudsmani esitatud küsimustele ^[12] ja kaebuse esitaja märkused EBA vastuse kohta ^[13]. Ombudsmani uurimisrühm kontrollis ka mitut EBA dokumenti.

EBA otsus lubada endisel tegevdirektoril ühineda AFMEga

Ombudsmanile esitatud argumendid

Euroopa Pangandusjärelevalve:

13. EBA kirjeldab AFMEd kui „tööstusharu organit, mis esindab ülemaailmseid ja Euroopa panku ning muid olulisi kapitalituru osalisi. Ta pakub eksperditeadmisi ja kommentaare regulatiivsetes ja kapitaliturgudega seotud küsimustes. Näiteks on AFME korrapäraselt esitanud märkusi EBA välja töötatud tehniliste standardite (nt regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid, suunised) üle peetud avalike konsultatsioonide käigus.“

14. EBA nõustub, et „võimalik huvide konflikt tegevdirektori tegevuse ja kavandatava ametialase tegevuse vahel on väga märkimisväärne“.

15. EBA kaalus võimalust keelata tegevdirektoril tegevdirektori ametikohale asumine ^[14]. EBA järeldas siiski, et arvesse tuleb võtta tegevdirektori õigust tööle. Sellega seoses märkis ta, et tuleb kindlaks teha, kas kavandatud ametikohaga seotud huvide konflikti saab leevendada piirangute kehtestamisega.

16. EBA andis seega tegevdirektorile loa ^[15] võtta vastu tööpakkumine, võttes arvesse mitmeid piiranguid:

• Tegevdirektoril ei olnud alates 23. septembrist 2019 enam juurdepääsu EBA eriteabele;
• Ülejäänud aja EBAs ei osalenud tegevdirektor enam poliitika- ja järelevalvealases töös. Tal olid ainult organisatoorsed ülesanded;
• 31. oktoobril läks ta puhkusele, kuni tema leping EBAs lõppes 31. jaanuaril 2020;
• Oktoobri lõpust kuni ametist lahkumiseni 31. jaanuaril 2020 delegeeriti kõik tema ülesanded EBAs teistele EBA töötajatele;
• Tal on keelatud teha lobitööd ja võtta (ametialaselt) ühendust EBA töötajatega kahe aasta jooksul pärast AFMEga liitumist ^[16].
• Ta peab hoiduma AFME liikmete abistamisest ja muul viisil AFME tegevuses osalemisest teemadel, mis on otseselt seotud tema viimase kolme aasta tööga EBAs ^[17]. See kohustus kehtib 18 kuud pärast EBAst lahkumist.
• Samuti on ta kohustatud mitte kunagi ilma loata avaldama teavet, mis on saadud tema EBA teenuse osutamise ajal, välja arvatud teave, mis on juba üldsusele kättesaadav. Samuti ei tohi ta kasutada EBA teenistuses saadud konfidentsiaalset teavet poliitikas, strateegias või siseprotsessides, mis ei ole veel üldsusele kättesaadavad.

17. EBA märkis, et piirangute otsuse kohaldamise eest vastutab esmajoones endine tegevdirektor.

18. 2020. aasta veebruaris võttis EBA vastu ja teatas mitmest rakendusmeetmest, et vähendada endise tegevdirektori kaudse lobitöö ohtu ^[18]. Lisaks märkis EBA, et kavatseb esitada igal aastal aruande oma piirangute otsuse järgimise kohta ^[19].

Kaebuse esitaja:

19. Kaebuse esitaja hindab seda, et EBA on lõpuks võtnud täiendavaid rakendusmeetmeid, et vähendada riski, et endine tegevdirektor osaleb AFME lobitöös.

20. Kaebuse esitaja jaoks on aga põhiprobleem endiselt lahendamata, mis seisneb selles, et ei ole võimalik leida tõhusaid meetmeid, mis kaitseksid ELi institutsioonide huve üldiselt ja eelkõige EBA huve selle teabe ja kogemuste põhjendamatu kasutamise eest, mille tegevdirektor sai ajal, mil ta oli EBA juhtivtöötaja.

21. Kaebuse esitaja väljendas muret mitme EBA täiendava rakendusmeetme pärast, juhtides tähelepanu sellele, et nende tulemuseks on AFME avaldused EBA piirangute järgimise kohta, mida EBA ei saa kontrollida.

22. Kaebuse esitaja oli mures selle pärast, kuidas EBA käsitles teatatud töökoha hindamisel õigust teha tööd ja teha vabalt valitud karjääri või aktsepteeritud tegevust. Kaebuse esitaja arvates ei takistaks EBA tegevdirektoril tööd teha, kui ta ei oleks kolimist heaks kiitnud. See oleks tal lihtsalt ühe konkreetse probleemse töö ära keelanud.

Ombudsmani hinnang, mille alusel esitati soovitus

23. Personalieeskirjade artiklis 16 sätestatud nõude eesmärk on anda EBA-le võimalus hinnata, kas tegevdirektori ametikoht on kooskõlas EBA huvidega. Artikkel 16 sisaldab võimalust keelata ametnikul ametikohale asumine, kui see on seotud ametniku tööga viimasel kolmel teenistusaastal ja võib viia „vastuoluni institutsiooni õigustatud huvidega” ^[20]. ELi kohtupraktika kohaselt on institutsioonidel selles valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus ^[21].

24. Kuna tegevdirektori keelustamine oli EBA jaoks kõige piiravam võimalus, oleks seda tulnud kasutada ainult juhul, kui muud vähem piiravad meetmed ei olnud EBA huvide kaitsmiseks piisavad.

25. Nende „huvide“ kohta märgib ombudsman, et EBA-l on huvi tagada, et ta säilitaks eriti suure sõltumatuse Euroopa pangandussektorist. Nimelt loodi EBA just selleks, et ühtlustada selle sektori järelevalvet pärast finantskriisi, mis tõi ilmsiks märkimisväärsed puudused finantsjärelevalves nii konkreetsetel juhtudel kui ka seoses finantssüsteemiga tervikuna ^[22]. Kui EBA ei suuda tagada oma rangeimat sõltumatust Euroopa pangandussektorist, ei suuda ta seda olulist tööd nõuetekohaselt teha. Kui kodanikud ei ole kindlad, et EBA võtab kõik võimalikud meetmed, et tagada oma sõltumatus Euroopa pangandussektorist, võivad nad kaotada usalduse EBA ja sellest tulenevalt ka ELi vastu.

26. Need tähelepanekud kehtivad EBA kui terviku ja kõigi selle töötajate kohta. Siiski väärib märkimist, et EBA asutamismääruses viidatakse eelkõige vajadusele tagada tegevdirektori sõltumatus. Selles on sätestatud, et ei ELi liikmesriigid, ELi institutsioonid ega asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa mõjutada tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel ^[23]. See erieeskiri kajastab EBA erilist rolli ja tegevdirektori olulist positsiooni EBAs ^[24].

27. Sellega seoses vaatas EBA läbi oma tegevdirektori taotluse ühineda AFMEga, mis on EBA tegevusest märkimisväärselt mõjutatud panku esindav üksus.

28. EBA otsustas mitte keelata tegevdirektori üleviimist AFMEsse. Pigem kiitis ta selle piirangutega heaks.

29. Ombudsman on seisukohal, et kuigi need piirangud on ulatuslikud,^[25] ei ole need piisavad, kui võtta arvesse 1) ohtu sattuda vastuollu ELi õigustatud huvidega; 2) ohtu, et konfidentsiaalset teavet võidakse avaldada või väärkasutada; või 3) ohtu, et endised töötajad võivad lobitöö tegemiseks kasutada oma lähedasi isiklikke kontakte ja sõprussuhteid endiste kolleegidega. Ombudsman on seisukohal, et kui selline üleminek AFME-le ei õigusta personalieeskirjades sätestatud võimaluse kohaldamist keelata töötajal tööpakkumine vastu võtta, siis seda ei tehtaks.

30. Mis puudutab 1) üldsuse usalduse säilitamine EBA vastu on EBA ja ELi oluline huvi, mida tuleb personalieeskirjade artikli 16 kohaldamisel arvesse võtta. EBA heakskiit endise tegevdirektori üleviimisele AFMEsse on põhjustanud laialdast avalikku rahulolematust. Liikumise heakskiitmine loob mõistetava mulje, et EBA, vaatamata oma kohustusele tagada finantssektorist võimalikult suur sõltumatus, võimaldab oma kõrgematel ametnikel säilitada selle sektoriga väga tihedad sidemed.

31. Mis puudutab punkti 2, siis kuigi piirangute otsus sisaldab selgeid ja ambitsioonikaid eeskirju, ei saa EBA seda tõhusalt jälgida. Isegi kui endine tegevdirektor teeb kõik endast oleneva, ei saa teda sundida unustama talle teadaolevat konfidentsiaalset teavet, mida tuleb pidada oluliseks. Isegi kui ta püüab seda teavet mitte avaldada AFME kolleegidele, ei saa temalt oodata, et ta takistaks seda teavet vähemalt mõjutamast tema otsuseid AFME-s.

32. Mis puudutab punkti 3, siis piiravat otsust, mis läheb küll personalieeskirjades sätestatud 12-kuulisest lobitöö keelust kaugemale, peetakse selles kontekstis siiski liiga lühikeseks. Võttes arvesse kõrgeima tasandi kontakte, mida endine tegevdirektor on säilitanud EBAs ning teistes ELi institutsioonides ja asutustes,^[26] on alates 2011. aastast mõjuv põhjus arvata, et ta saaks pärast piiranguotsuse aegumist endiselt oma kontakte kasutada. Lisaks, isegi kui EBA-l ning teistel ELi institutsioonidel ja organitel oleks võimalik jälgida, et endine tegevdirektor ei tegeleks ise otsese lobitööga, ei ole võimalik kontrollida, kas ta teeb kaudselt lobitööd, aidates AFME töötajatel ja AFME liikmetel teha EBA-s lobitööd, näiteks nõustades neid lobitöö strateegia ja sisu osas.

33. Eespool toodut arvesse võttes leiab ombudsman, et EBA otsus mitte keelata oma tegevdirektoril saada finantssektori lobitöö tegevjuhiks oli haldusomavoli. Töökohavahetuse keelamine oleks käesoleval juhul olnud vajalik ja proportsionaalne meede.

34. Kuigi EBA-l oli õigus keelata tegevdirektoril asuda ametisse AFME-s, kui ta taotles 2019. aasta augustis üleviimiseks luba, ei ole tal enam seda võimalust; ta ei saa oma luba tagasi võtta, kuna tegevdirektor on seda juba teinud. Ombudsman esitab siiski allpool kaks soovitust,^[27] mille eesmärk on vältida sarnaste olukordade tekkimist.

Kuidas EBA käsitles tegevdirektori töökohavahetuse muid tagajärgi

35. Samuti on oluline selle uurimise käigus uurida, kas EBA võttis asjakohaseid meetmeid niipea, kui talle teatati, et tema tegevdirektor kavatseb asuda tööle AFMEs. Täpsemalt esitas ombudsman uurimise algatamisel EBA-le mitu küsimust, et kontrollida, kas on kehtestatud kaitsemeetmed tagamaks, et tegevdirektori ametikohale töölevõtmise protsessi käigus ei teki huvide konflikti, ning kas muud meetmed, mida lõpuks huvide konflikti vältimiseks võeti, on piisavad.

Ombudsmanile esitatud argumendid

Euroopa Pangandusjärelevalve:

36. EBA märkis, et endine tegevdirektor esitas EBA-le seoses AFME tegevjuhi vaba ametikoha täitmise menetlusega järgmise teabe:

•  Tema teada vaba ametikohta ei avaldatud.
•  Värbamisfirma, kellega AFME sõlmis lepingu uue tegevjuhi valimiseks, võttis 18. aprillil 2019 seoses vaba ametikohaga kõigepealt ühendust endise tegevdirektoriga. Ta ütles, et see kontakt oli soovimatu.
• Mais, juunis ja juulis toimus mitu intervjuud, kas isiklikult, video või telefoni teel. Nendel intervjuudel osales AFME toonane tegevjuht.
• Värbamisbüroo saatis endisele tegevdirektorile tööpakkumise 29. juulil 2019 ja töölepingu projekti 30. juulil 2019.
• Endine tegevdirektor teavitas EBA eesistujat 1. augustil oma kavatsusest tagasi astuda. Seejärel esitas ta EBA-le tagasiastumisavalduse ja palus EBA-l anda luba tema üleviimiseks AFME-sse.

37. EBA kinnitas, et tegevdirektor ei loobunud töölevõtmise menetluse ajal oma ülesannete täitmisest EBAs. EBA kinnitas ka, et tegevdirektor tegeles AFME värbamismenetluse käigus mõnede piirangute otsuses loetletud küsimustega. Näiteks töötas ta välja ELi mõjuhinnangu lõplike Basel III standardite kohta ja selle kohta, kuidas neid standardeid rakendatakse ^[28].

38. EBA väitis siiski, et tegevdirektori konkreetsed kohustused ja ülesanded sellel ajavahemikul ei tekitanud huvide konflikti ohtu, eelkõige seoses EBA poliitilise tööga.

Kaebuse esitaja:

39. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et ametnikel võib olla stiimul tegutseda soosivalt sidusrühmade suhtes, kes lubavad tulevikus tööd saada.

40. Kaebuse esitaja väitis, et on väga problemaatiline, et EBA tegevdirektor osales AFME värbamismenetluses ligikaudu kolm ja pool kuud enne EBA teavitamist.

41. Kaebuse esitaja oli mures ka AFME ja EBA tegevdirektori vaheliste kontaktide arvu pärast.

42. Kaebuse esitaja vaatas läbi haldusnõukogu selle ajavahemiku protokolli ja märkis, et endisel tegevdirektoril oli olnud oluline roll haldusnõukogu aruteludes, mis olid seotud AFME-le huvi pakkuvate küsimustega.

Ombudsmani hinnang, mille alusel esitati soovitus

Ajakava

43. Ombudsmani uurimine võimaldas tal kontrollida järgmist: 2019. aasta aprillis võttis värbamisfirma AFME nimel ühendust tegevdirektoriga, et teavitada teda sellest, et AFME soovib värvata uut tegevjuhti. Seejärel intervjueeris AFME tegevdirektorit, kes pakkus talle tööd 29. juulil. Tegevdirektor teatas 1. augustil 2019 EBA eesistujale, et ta kavatseb selle tööpakkumise vastu võtta ja EBA tegevdirektori ametikohalt tagasi astuda ^[29].

44. Tegevdirektor esitas 2. augustil EBA-le kirjaliku avalduse ametist lahkumise kohta. Tema tagasiastumisavaldus sisaldas ka personalieeskirjade artikli 16 kohast ametlikku teadet tema kavatsuse kohta saada AFME tegevjuhiks.

45. Tegevdirektor võttis seejärel iga-aastast puhkust kolm nädalat. Kui ta 26. augustil tööle naasis, loobus ta EBAs kõigist regulatiivsetest ja järelevalveküsimustest. Ta ei osalenud enam järelevalvenõukogu töös ega tegelenud juhatuse päevakorrapunktidega, mis olid seotud regulatiivsete ja järelevalveküsimustega. Sõnavõtud ja kogu kavandatud osalemine väljasõidukoosolekutel määrati teistele EBA töötajatele.

46. 12. septembril võttis EBA järelevalvenõukogu – riiklikud järelevalveasutused jt – vastu piirangute otsuse ja edastas selle 16. septembril tegevdirektorile. Ta märkis, et tema ülejäänud EBAs töötamise aja jooksul tegeleb tegevdirektor üksnes haldusküsimustega, sealhulgas rahanduse, inimressursside, hangete ning 2020. aasta tööprogrammi ja eelarve koostamise lõpuleviimisega.

47. Otsuses oli ka märgitud, et tegevdirektor on palgalisel puhkusel 31. oktoobrist 2019 kuni 31. jaanuarini 2020.

Analüüs

48. Huvide konflikt tekib siis, kui ametnik tegeleb küsimusega, milles tal on isiklikud huvid, eelkõige finantshuvid, mis võivad kahjustada tema sõltumatust ^[30].

49. On selge, et EBA töö mõjutab oluliselt ja otseselt AFME ja selle liikmete huve. Tegevdirektori küsitlemise ajal jätkas AFME suhtlemist EBAga, sealhulgas selle tegevdirektoriga ^[31].

50. Samuti on selge, et kui EBA töötaja loodab asuda AFMEs ametikohale, käesoleval juhul kõrgemale ametikohale, on EBA töötaja isiklikud huvid vähemalt teataval määral kooskõlas AFME huvidega, kes võib olla tema tulevane tööandja.

51. Just seetõttu taandus tegevdirektor 26. augustil 2019 põhipuhkuselt naastes järelevalve- ja regulatiivsete küsimustega tegelemisest EBAs ning talle keelati alates 23. septembrist 2019 juurdepääs EBA eriteabele.

52. EBA sõnul ei loobunud tegevdirektor oma kohustustest ja ülesannetest ajal, mil AFME värbamismenetlus oli pooleli.

53. Ombudsman tunnistab, et töötaja jaoks on tundlik küsimus teavitada oma tööandjat kavatsusest otsida tööd mujalt. EBA võiks siiski püüda kehtestada suunised kõrgematele ametnikele, et vältida huvide konflikti tekkimise ohtu, kui otsitakse töövõimalusi väljaspool ametit.

54. EBA-l ei olnud võimalik meetmeid võtta enne, kui teda teavitati 1. augustil. EBA oleks siiski pidanud esimesel võimalusel takistama tegevdirektori juurdepääsu EBA konfidentsiaalsele teabele. Tegevdirektoril ei takistatud juurdepääsu EBA konfidentsiaalsele teabele enne 23. septembrit 2019. Tegemist oli EBA haldusomavoliga ja ombudsman esitab allpool vastava soovituse.

Haldusomavoli leiud

1. EBA otsus mitte keelata oma tegevdirektoril saada finantssektori lobitöö tegevjuhiks oli haldusomavoli. Töökohavahetuse keelamine oleks käesoleval juhul olnud vajalik ja proportsionaalne meede.

2. Haldusomavoli seisnes selles, et EBA ei tühistanud kohe oma tegevdirektori juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele.

Soovitused

Selle kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman EBA-le järgmised soovitused:

1. Tulevikus peaks EBA vajaduse korral kasutama võimalust keelata oma kõrgematel ametnikel pärast nende ametiaja lõppu teatavatele ametikohtadele asumine. Iga selline keeld peaks olema ajaliselt piiratud, näiteks kaheks aastaks.

2. Kõrgematele ametnikele selguse tagamiseks peaks EBA kehtestama kriteeriumid selle kohta, millal ta tulevikus sellise tegevuse keelab. EBA kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid tuleks kriteeriumidest teavitada, kui nad kandideerivad.

3. EBA peaks kehtestama sisemenetlused nii, et kui on teada, et tema töötaja asub teisele töökohale, katkestatakse kohe tema juurdepääs konfidentsiaalsele teabele.

Euroopa Pangandusjärelevalvet ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovitusest. Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 6 saadab EBA üksikasjaliku arvamuse 31. augustiks 2020.

 

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 7. mai 2020

 

Lisa: Ajakava

	Tegevdirektori tegevus	EBA tegevus
Jaanuar 2018 – 2019. aasta keskpaik	Tegevdirektor suhtles korrapäraselt AFMEga. Need kontaktid hõlmasid ülevaateid ja sõnavõtte regulatiivsetes poliitikaküsimustes ning mõningaid sotsiaalseid üritusi.
18. aprill 2019	Värbamisettevõte võttis AFME nimel ühendust tegevdirektoriga, et teatada talle, et AFME otsib uut tegevjuhti.
Mai–juuni–juuli	Värbamisbüroo ja AFME intervjueerisid tegevdirektorit.
29. juuli	AFME pakkus tegevdirektorile tööd.
1. august	Tegevdirektor teavitas EBA eesistujat suuliselt oma kavatsusest tagasi astuda. Järgmisel päeval esitas ta ametliku tagasiastumiskirja ja palus EBA-l anda luba tema üleviimiseks AFME tegevjuhiks.
3.–25. august	Tegevdirektor oli puhkusel. EBA andmetel ei tegelenud ta sel ajavahemikul aktiivselt poliitika- ja järelevalveküsimustega.	Sellel ajavahemikul hindas EBA tegevdirektori taotlust saada AFME tegevjuhiks ja koostas loa andmise otsuse eelnõu.
26. august	Tegevdirektor loobus regulatiivsetest ja järelevalveküsimustest. Ta ei osalenud enam selliste küsimustega seotud järelevalvenõukogu või juhatuse päevakorrapunktide arutamisel. Olemasolevad sõnavõtud ja kavandatud osalemine väljasõidukoosolekutel jaotati EBA töötajate vahel ümber. Tegevdirektor tegeles jätkuvalt haldusküsimustega, sealhulgas rahanduse, inimressursside, hangete ning 2020. aasta tööprogrammi ja eelarve koostamise lõpuleviimisega.
27. august – 10. september		EBA juhatus arutas otsuse eelnõu. 30. augustil algatas EBA järelevalvenõukogu kirjaliku menetluse, et võimaldada oma liikmetel esitada märkusi. Selles protsessis pooldas Euroopa Komisjon eelnõus kavandatust rangemat lähenemisviisi.
12. september		Järelevalvenõukogu võttis vastu piiravaid meetmeid käsitleva otsuse, millega kiideti teatavatel tingimustel heaks tegevdirektori üleviimine AFMEsse.
16. september	Tegevdirektor sai piirangute otsuse.
20. september		EBA teavitas oma töötajaid tegevdirektori suhtes võetud meetmetest.
september – oktoobri lõpp		EBA IT-osakond rakendas tegevdirektoriga seotud teabe kontrollimise meetmeid.
29. oktoober	Tegevdirektor võttis vastu delegeerimisotsuse. See otsus jõustus 1. novembril ja sellega delegeeriti tema ülejäänud ülesanded teistele EBA juhtidele.
1. november – 31. jaanuar 2020	Tegevdirektor on palgalisel puhkusel. Ta jäi töötajaks kuni oma lahkumiseni.
1. veebruar	Tegevdirektor alustas oma uut tööd AFME tegevjuhina. Piirangute otsuse kohaldamise eest vastutab eelkõige tegevdirektor.
3. veebruar		Haldusnõukogu leppis kokku piirangute otsuse rakendusmeetmetes.
5. veebruar		Tegevdirektori kohusetäitja teavitas töötajaid rakendusmeetmetest.
11. veebruar		EBA kirjutas AFME esimehele, teavitades AFMEd täiendavatest rakendusmeetmetest, mida ta oli võtnud, et vähendada tegevdirektoriga seotud kaudse lobitöö ohtu. Lisaks teavitati AFMEd praktilistest sammudest, mida tuleb nende meetmete kehtestamiseks järgida.
17. veebruar		AFME kirjutas EBA-le, märkides, et ta on kehtestanud siseprotokolli, mis täiendab tema huvide konfliktide vältimise poliitikat, kehtestades korra, mis toetab tingimuste tegelikku täitmist.
Enne 28. veebruari		EBA teavitas teisi ELi institutsioone, organeid ja asutusi ning mõningaid muid rahvusvahelisi organisatsioone [32] piirangute otsusega seotud rakendusmeetmetest.

 

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/GA/TXT/?uri=CELEX:31994D0262.

[2] Vt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15.

[3] https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/110608

[4] Euroopa Parlament kinnitas endise tegevdirektori esimest korda ametisse 24. märtsil 2011. Tema teine viieaastane ametiaeg tegevdirektorina pidi lõppema 2021. aastal.

[5] Hulgipangandus tähendab tegevust, mille puhul tehingu kaks poolt on pangad või muud finantsasutused.

[6] https://www.afme.eu/About-Us/How-we-work

[7] Seda tõendavad avalikud logid selle kohta, et EBA peab AFME ja tema tippjuhtide vahelisi kohtumisi, ning teave, mille EBA esitas ombudsmanile käesoleva uurimise eesmärgil.

[8] Vt https://www.asktheeu.org/en/request/7295/response/24096/attach/8/2019%2009%2012%20Otsus%2020seoses%20piirangutega%20%20osalemine%20%20tegevus%20tegevus%20ED.pdf?cookie_passthrough=1

[9] Vt https://www.changefinance.org/the-coalition/.

[10] Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konfliktide ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist (2019/2950(RSP)), vt https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0017_EN.html.

[11] Vt https://www.ombudsman.europa.eu/correspondence/127636.

[12] Vt https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/123642.

[13] Vt https://www.ombudsman.europa.eu/correspondence/127637.

[14] Personalieeskirjade artiklis 16 on sätestatud: „Kui see tegevus on seotud ametniku poolt viimase kolme teenistusaasta jooksul tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huve silmas pidades kas keelata ametnikul seda teha või anda oma heakskiidu mis tahes tingimustel, mida ta peab sobivaks...” (rõhuasetus lisatud.)

[15] Piirangute otsuse kokkuvõte on kättesaadav aadressil https://eba.europa.eu/about-us/organisation/organisation-chart/conflict-of-interest-policy.

[16] Muudel kohustustel, nagu kohustus tegutseda ausalt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste vastuvõtmisel ning kohustus hoiduda EBAs töötamise ajal saadud teabe loata avalikustamisest, ei ole lõpptähtaega.

[17] Selliste küsimuste näited, mida EBA oma otsuses täpsustas, on järgmised: „lõplike Basel Ill standardite mõju ja rakendamine ELis; kauplemisportfelli, viivislaenude ja väärtpaberistamise põhjaliku läbivaatamisega seotud usaldatavuspoliitika; EBA stressitest; rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid usaldatavusnõuete täitmise järelevalve protsessis; ning kliendi turvaline autentimine ja API rakendamine makseteenuste direktiivi 2 alusel. Kahtluse korral võtab töötaja EBAga ühendust.“

[18] Vt EBA vastuse lk 10 ja 11:

https://www.ombudsman.europa.eu/correspondence/127636.

[19] EBA kavatseb lisada selle teabe oma aastaaruandesse personalieeskirjade artikli 16 rakendamise kohta.

[20] Personalieeskirjade artiklis 16 on sätestatud: „Ametnik on pärast teenistusest lahkumist jätkuvalt kohustatud käituma ausalt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste vastuvõtmisel. Ametnikud, kes kavatsevad töötada tasustataval või mittetasustataval kutsealal kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist, teatavad sellest oma institutsioonile, kasutades selleks spetsiaalset vormi. Kui see tegevus on seotud ametniku poolt viimase kolme teenistusaasta jooksul tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huve silmas pidades kas keelata ametnikul seda teha või anda oma nõusoleku mis tahes tingimustel, mida ta peab sobivaks [...]”.

[21] Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1549037343294&uri=CELEX:62013FJ0086.

[22] Vt EBA asutamismääruse põhjendus 1.

[23] Vt EBA asutamismääruse artikkel 52.

[24] Sarnased avaldused sisalduvad teiste ELi finantsjärelevalve asutuste, näiteks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamismäärustes, kuid mitte teiste ELi asutuste asutamismäärustes.

[25] Näiteks kehtestas EBA personalieeskirjades sätestatud 12 kuu asemel kaheaastase otsese lobitöö keelu. Sellega kehtestati 18 kuu pikkune kaudne lobitöö keeld, millega nõuti, et endine tegevdirektor hoiduks selle aja jooksul AFME liikmete abistamisest või AFME tegevuses muul viisil osalemisest teemadel, mis on otseselt seotud EBAs viimase kolme aasta jooksul tehtud tööga.

[26] Lisaks EBA tegevdirektori ametikohale töötas ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) järelevalvenõukogus.

[27] Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6.

Basel III standardid on miinimumnõuded, mida kohaldatakse rahvusvaheliselt tegutsevate pankade suhtes. Lisateabe saamiseks vt https://www.bis.org/bcbs/basel3.htm.

[29] Juhtumiga seotud sündmuste üksikasjalik ajakava on esitatud lisas.

[30] Personalieeskirjade artiklis 11a on sätestatud:

„1. Kui allpool ei ole sätestatud teisiti, ei tegele ametnik oma kohustuste täitmisel küsimustega, milles tal on otseselt või kaudselt tema sõltumatust kahjustada võivad isiklikud huvid, eelkõige perekondlikud ja finantshuvid.

2. Ametnik, kes peab oma kohustuste täitmisel tegelema eespool nimetatud küsimustega, teatab sellest viivitamata ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab kõik asjakohased meetmed ja võib eelkõige vabastada ametniku vastutusest selles küsimuses.“

[31] Näiteks osales tegevdirektor 25. mail 2019 Frankfurdis toimunud AFME üritusel. Juulis vahetasid AFME ja tegevdirektor ka e-kirju, mis käsitlesid järgmist: i. AFME seisukohavõtud, mida tegevdirektor nõustus edastama asutusesiseselt ja tegema ettepaneku võimaliku arutelu kohta AFMEga (EBA ütles siiski, et nendes küsimustes rohkem e-kirju ei saadetud), ning ii. kutse AFME aastapäeva tähistamiseks 2019. aasta septembris, mille tegevdirektor heaks kiitis.

[32] Nende hulka kuulusid Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon, finantsteenuste komitee, komisjoni finantsstabiilsuse peadirektoraat, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvenõukogu, Ühtne Kriisilahendusnõukogu, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Baseli komitee.