Kaebuse esitaja, kes on Prantsusmaa huvide esindaja, väljendas muret akrediteerimissüsteemi pärast, mida Euroopa Parlament kasutab oma ruumidele juurdepääsu hõlbustamiseks. Eelkõige pidas ta protsessi segaseks ja vaidlustas asjaolu, et mõned juhenddokumendid on kättesaadavad ainult inglise keeles.

Uurimise käigus võttis parlament kohustuse teha kõnealused dokumendid kättesaadavaks prantsuse ja saksa keeles ning selgitas, kuidas ta abistab neid, kes taotlevad akrediteerimist.

Ombudsman tervitas seda ja lõpetas uurimise, järeldades, et edasised uurimised ei ole õigustatud.

Pärast paljastusi selle kohta, et Euroopa Komisjoni (endine) peadirektor reisis Katari ja sai sellega seotud külalislahkust kolmandate isikute kulul, mis tekitas huvide konflikti probleeme, kirjutas ombudsman kõigepealt komisjonile 2023. aasta märtsis. Ta palus saada teavet selle tava ulatuse kohta ja selle kohta, kuidas komisjon kontrollib huvide konflikti puudumist, kui kolmandad isikud katavad komisjoni töötajate kulusid.

Varsti pärast seda ajakohastas komisjon oma eeskirju, mis käsitlevad kolmandate isikute osalemist tööreisidel. Ombudsman jõudis sel ajal järeldusele, et hoolika kohaldamise korral hoiaksid need eeskirjad ära kolmandate isikute osalemise töölähetustes, mis põhjustaks huvide konflikti.

Komisjoni vastusest ilmnes siiski, et kuigi komisjoni töötajate tööreiside kohta, mille eest tasusid kolmandad isikud, oli vähe näiteid, esinesid mõned neist komisjoni juhtkonna kõrgeimal tasandil.

Seda arvesse võttes algatas ombudsman enne ajakohastatud eeskirjade jõustumist omaalgatusliku uurimise, et vaadata läbi selliste juhtumite valim. Uurimise eesmärk oli teha kindlaks, kuidas komisjon hindas võimalikke huvide konflikte, mis on seotud kolmandate isikute makstud tööreisidega, ja milliseid meetmeid ta võttis tuvastatud huvide konfliktide riskide maandamiseks.

Uurimise käigus ei tuvastatud ühtegi juhtumit, mis oleks tekitanud huvide konflikti, välja arvatud eespool nimetatud paljastustega seotud (endise) komisjoni peadirektori juhtum. Uurimine näitas siiski, et küsimuste ulatus oli laiem. Arvestades, et Euroopa Pettustevastane Amet on juhtumit uurinud ja Euroopa Prokuratuur on alustanud uurimist, leidis ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud.  

Samas näitas uurimine puudusi selles, kuidas komisjon rakendas oma varasemaid töölähetusi käsitlevaid eeskirju. Eelkõige leidis ombudsman, et komisjon ei dokumenteerinud, kuidas ta oli sisuliselt hinnanud huvide konflikti ohtu seoses kolmandate isikute makstud toetustega. Komisjon ei registreerinud ka kolmandate isikute panuste väärtust. Kuna need puudused on endiselt asjakohased selles osas, kuidas komisjon ajakohastatud eeskirju kohaldab, tegi ombudsman selleks kaks parandusettepanekut.

Uurimine käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon järgib Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevas raamkonventsioonis sätestatud tubakatoodetega seotud lobitööd käsitlevaid sätteid. Eelkõige hindas ombudsman, kuidas komisjon tagab tubakatööstusega suhtlemise läbipaistvuse.

Ombudsmani varasem töö näitas, kuidas komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE) ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD) täidavad selles valdkonnas võetud kohustusi. Uurimise eesmärk oli hinnata, kuidas komisjon täidab oma kohustusi kõigis talitustes ja seoses kõigi komisjoni töötajatega.

Uurimise käigus jagas ombudsman komisjoniga oma esialgseid järeldusi. Ta märkis, et komisjoni suutmatus järgida kõigis oma talitustes järjepidevat lähenemisviisi tubakatööstuse esindajatega suhtlemise läbipaistvusega seotud kohustuste täitmisel kujutab endast haldusomavoli. See hõlmas suutmatust pidada ja teha kättesaadavaks tubakasektori huvide esindajatega peetud kohtumiste protokolle ning suutmatust tagada kõigis peadirektoraatides süsteemne hindamine selle kohta, kas on vaja korraldada võimalikke kohtumisi tubakatööstuse esindajatega.

Oma vastuses kordas komisjon oma tavapärast lähenemisviisi lobitöö läbipaistvusele ning viitas tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi võetud lisameetmetele, mis kehtisid enne ombudsmani uurimist. Seetõttu kinnitas ombudsman oma järeldust, et komisjoni suutmatus tagada tubakatööstuse esindajatega peetavate kohtumiste läbipaistvus kõigis oma talitustes kujutab endast haldusomavoli.

Komisjon lisas siiski, et ta annab oma juhtkonnale korralduse hinnata tubakatööstusega kokkupuutumise ohtu. Ombudsman tervitas seda lubadust kui märki sellest, et tulevikus võib olukord paraneda. Ombudsman kirjutab komisjonile 2024. aasta alguses koos punktidega, mida ta nõuab tungivalt, et ta teavitaks hindamise käigus komisjoni peadirektoreid, talituste juhte ja kabinetiülemaid. Samuti palub ombudsman komisjonil esitada 30. juuniks 2024 aruande hindamise tulemuste ja selle alusel tehtud edusammude kohta.

Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis olid seotud Tony Blairi ülemaailmse juhtimise instituudi (TBI) esindajate ja Ungari voliniku kabineti kahe liikme 19. juuni 2024. aasta kohtumisega. Eelkõige oli kaebuse esitaja huvitatud sellest, kas koosolekul osales konkreetne TBI esindaja, keda kaebuse esitaja pidas varem avalikul ametikohal töötanud avaliku elu tegelaseks.

Komisjon andis kaebuse esitajale osalise juurdepääsu koosoleku aruandele ja e-kirjale, mille ta oli saanud TBI-lt enne koosolekut. Komisjon kustutas TBI esindajate nimed. Ta leidis, et kaebuse esitaja esitatud väited ei olnud sellised, mis tõendaksid konkreetset avalikes huvides olevat vajadust nende isikuandmete avaldamiseks (edaspidi „vajalikkus“). Sõltumata vajaduse puudumisest leidis komisjon, et avalikustamine kahjustaks asjaomaste isikute õigustatud huve. Tuvastatud isikuga seotud juurdepääsutaotluse kohta vastas komisjon, et ta ei saa kinnitada ega eitada, kas kõnealune isik oli koosolekul osalenud, kuna ka seda peeti isikuandmeteks.

Ombudsman leidis, et komisjonil oli mõistlik arvata, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud piisavalt argumente, mis tõendaksid vajadust edastada talle isikuandmeid avalikes huvides oleval konkreetsel eesmärgil. Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise, leides, et edasised uurimised ei ole põhjendatud. Ombudsman märkis siiski, et komisjon oleks võinud konsulteerida TBIga koosolekul nende esindajate nimede avalikustamise küsimuses, et kõrvaldada kõik alused avalikuks spekuleerimiseks, ning tegi vastava ettepaneku.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni registripidamist seoses kõrgetasemeliste kohtumistega huvide esindajatega. Tuginedes komisjoni vastustele mitmele üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlusele, tundis kaebuse esitaja, ajakirjanik, muret selle pärast, et komisjon ei dokumenteeri alati seda, mida volinikud (ja/või nende kabinettide liikmed) ja peadirektorid arutavad tööstuse või kodanikuühiskonna esindajatega, kui nad kohtuvad. Täpsemalt leidis kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud pidanud arvestust 15 koosoleku kohta.

Ombudsman palus komisjonil esitada kaebuse kohta oma märkused. Vastuseks märkis komisjon, et ta oli esitanud kaebuse esitajale dokumendid rohkem kui 100 koosoleku kohta asjaomasel ajavahemikul. Komisjon selgitas ka, et tal on protokollid või sarnased protokollid kõigi asjaomaste koosolekute kohta, välja arvatud kaks koosolekut, mida tegelikult ei toimunud. Kaebuse esitaja ei vastanud sellele teabele.

Seega leidis ombudsman, et edasised uurimised ei olnud põhjendatud, ja lõpetas juhtumi.