ELi ametitel on keskne roll ELi poliitika rakendamisel ning tehniliste, teaduslike ja õiguslike eksperditeadmiste pakkumisel peamistes sektorites. Igasugune arusaam, et nende riigiteenistujad järgivad erahuve, mis on vastuolus nende ülesannetega, võib õõnestada üldsuse usaldust nende töö vastu. Euroopa Ombudsman on pidevalt rõhutanud nn pöördukse efekti ohtu, mille puhul töötajad lähevad üle välistele ametikohtadele, eelkõige erasektoris. Isegi väike arv kõrge profiiliga juhtumeid võib põhjustada avalikku rahulolematust ja mainekahju, nagu on kajastatud hiljutistes uurimistes.

Samal ajal peavad ELi haldusasutused meelitama kvalifitseeritud spetsialiste tegelema selliste prioriteetidega nagu kestlikkus, digiüleminek ja julgeolek. Sellised meetmed nagu ooteajad ja tööpiirangud võivad mõjutada karjääri paindlikkust, eriti sellistes valdkondades nagu õigus, rahandus või tehnoloogia.

Seda arvesse võttes uuriti käesolevas uurimises süsteemsest seisukohast, kuidas ELi ametid käsitlevad pöördukse efekti juhtumeid. Eesmärk oli teha kindlaks head tavad ning võimalikud puudused kehtivates poliitikameetmetes ja tavades. Selleks vaatas ombudsman üksikasjalikult läbi 15 ELi asutuse kehtestatud poliitika ja vaatas läbi 54 toimikut, mis käsitlesid üheksa ELi asutuse käsitletud üksikjuhtumeid. Ombudsmani uurimisrühm kohtus viie ELi asutuse esindajatega, et selgitada lahendamata küsimusi.

Peaaegu kõik ombudsmanile dokumente esitanud ELi ametid ütlesid, et nad on võtnud kasutusele Euroopa Komisjoni lähenemisviisi erasektori ametikohtadele üleminevate töötajate õiguslike kohustuste täitmiseks kas lahkumisel või palgata puhkuse ajal. Ombudsman leidis siiski, et mõnel ELi asutusel on nende õiguslike kohustuste täitmise kohta üksikasjalikumad ja põhjalikumad suunised kui teistel. Ombudsmani tuvastatud erinevused puudutavad seda, kuidas ametid käsitlevad hilinenud või mittetäielikke teateid teenistusjärgse tegevuse kohta, kuidas ametid selliseid teateid hindavad, kehtestatud leevendusmeetmete laadi, teatatud teenistusjärgse tegevuse kohta tehtud otsuste läbipaistvust ja sellest tulenevate kohustuste järelevalvet ning seda, kuidas ametid koolitavad töötajaid nende eetikakohustuste osas.

Lisaks leidis ombudsman, et mittekoosseisuliste töötajate, st asutuste juhatuste või järelevalvenõukogude liikmete ametiajajärgset tegevust reguleerivad eeskirjad ja poliitika erinevad märkimisväärselt. Enamiku asutuste nõukogu liikmetest nimetavad ametisse riiklikud ametiasutused ja nad esindavad oma vastavaid liikmesriike, mis tähendab, et nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt riiklikke eetikanorme, mis on liikmesriigiti erinevad. Pöördukse efektist tuleneva võimaliku huvide konflikti ja mainekahju käsitlemiseks on vaid mõned käesolevas uurimises uuritud ELi ametite juhtorganid võtnud vastu poliitika, millega reguleeritakse (endiste) juhatuse liikmete ametiajajärgset tegevust.

Selleks et aidata ELi ametitel veelgi tugevdada pöördukse efekti käsitlevaid eeskirju, esitas ombudsman rea hea tava suuniseid:

• Tugev eetikaraamistik algab ennetamisest: töötajate ja juhatuse liikmete varustamine selgete suuniste, korrapärase koolituse ja pidevate teadlikkuse suurendamise algatustega, et tagada täielik arusaamine eetilistest kohustustest, on väga oluline.
• Seda toetavad kindlad standardsed töökorrad pöördukse efekti olukordade käsitlemiseks, mis pakuvad selget järkjärgulist lähenemisviisi teadetele, hindamistele ja nõuetele vastavusele.
• Eelnevalt tuleb kehtestada läbipaistvad kriteeriumid teenistusjärgsete või mandaadijärgsete rollide piiramiseks, et üksikisikud oleksid enne liitumist piirangutest täielikult teadlikud.
• Kui antakse märku üleminekust erasektorisse, peaksid ametid tegutsema kiiresti, viies läbi põhjalikud riskihindamised, tehes kindlaks võimalikud huvide konfliktid ja võttes viivitamata ettevaatusabinõusid, nagu juurdepääsuõiguste tühistamine või vajaduse korral kohustuste ümberjaotamine.
• Otsuste tegemine peaks olema õiglane, läbipaistev ja hästi dokumenteeritud, võimaldades üksikisikutel esitada märkusi kavandatud piirangute kohta, tagades samal ajal riskide tulemusliku juhtimise proportsionaalsete meetmete abil, nagu ooteajad, lobitöö keelud või vajaduse korral otsesed keelud.
• Õigeaegsetes ja põhjendatud otsustes tuleb selgelt sätestada edasikaebamise õigus.
• Lisaks põhjalikule otsuste tegemisele sõltub vastutus tugevast jõustamisest. See hõlmab lubatud tegevuste kokkuvõtete avaldamist, kehtestatud tingimuste täitmise aktiivset jälgimist ja konfidentsiaalsuskohustuste järgimist.
• Kui kahtlustatakse rikkumisi, peavad asutused viivitamata reageerima - tuvastama faktid ja võtma tõsiste juhtumite korral distsiplinaarmeetmeid -, et säilitada usaldus ja kaitsta institutsioonilist terviklikkust.

Ombudsman järeldab, et ELi asutused saavad üksteise tavadest palju õppida. Ombudsman kavatseb neid hea tava suuniseid kohaldada juhtumite suhtes, millele võidakse tulevikus tema tähelepanu juhtida.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon (ELi delegatsioon Aafrika Liidu juures) käsitles toetustaotlust, ja muret seoses võimaliku huvide konfliktiga.

Kaebuse esitaja osales projektikonkursil, mille eesmärk oli toetada üleaafrikalist valimissuutlikkust. Delegatsioon lükkas kaebuse esitaja taotluse tagasi, sest ta taotles ELi rahastamist, mis ületas konkursikutses lubatud maksimaalset protsendimäära. Kaebuse esitaja väitis, et tegemist on trükiveaga ja et delegatsioon oleks pidanud taotluse tagasilükkamise asemel küsima selgitusi. Kaebuse esitaja väitis ka, et ekspert, kes oli osalenud käesoleva projektikonkursi raames rahastatud projekti arendamises, töötas üksuse heaks, kes esitas projektikonkursi raames taotluse.

Ombudsman leidis, et komisjon oleks pidanud oma sisesuuniste põhjal pidama kaebuse esitaja viga ilmseks tehniliseks veaks, ning palus kaebuse esitajalt selgitusi ja/või parandas kaebuse esitaja vea. Samuti leidis ta, et komisjon ei hinnanud piisavalt kaebuse esitaja väiteid võimaliku huvide konflikti kohta. Need kaks puudust kujutasid endast haldusomavoli. Mõlema leiu puhul leidis ombudsman, et vastavate soovituste esitamine ei oleks asjakohane, kuna vahepeal on toetus juba antud. Ta tegi siiski kolm ettepanekut, mille eesmärk on vältida selliste probleemide tekkimist tulevikus sarnastel juhtudel.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon leevendas huvide konflikti riske, mis olid seotud endise juhi poolt erasektoris tööle võetud töökohaga. Töötaja, kes oli varem töötanud komisjoni konkurentsiosakonnas, kolis konkurentsi- ja õigusküsimuste eest vastutava kõrgema astme juhina, sealhulgas Euroopas, rahvusvahelisse [redigeeritud] äriühingusse. Enne [redigeeritud] äriühingus tööle asumist lahkus endine töötaja komisjonist ja liitus ülemaailmse advokaadibürooga. Komisjon oli andnud loa advokaadibüroosse kolimiseks pärast seda, kui endine töötaja oli talle teatanud kavatsusest sellele ametikohale asuda.

Ombudsman leidis, et seoses õigusbüroosse kolimise lubamisega oli komisjon võtnud meetmeid, et leevendada riski, mida kujutavad endast endised töötajad, kes töötavad õigusbüroo töö seisukohast oluliste toimikute või juhtumitega. Komisjoni otsus anda õigusbüroosse kolimiseks luba sisaldas ka mitmeid piiranguid. Näiteks oli endisel töötajal keelatud töötada otseselt või kaudselt juhtumites, mis kuulusid teenistuses olles endise töötaja vastutusalasse, või nendega otseselt seotud juhtumites. Selleks et aidata endisel töötajal teha kindlaks juhtumid, mis võivad tekitada huvide konflikti probleeme igal ajal pärast teenistusest lahkumist, lisas komisjon juhtumite loetelu, mida ta ajakohastas pärast töötaja tegelikku lahkumist.

Ombudsmani uurimine kinnitas, et komisjon kasutas kindlat lähenemisviisi, et hinnata seoses endise töötaja hilisema rolliga [redigeeritud] äriühingus, kas eespool nimetatud loetellu kandmata konkurentsijuhtumid võivad siiski põhjustada huvide konflikti, kuna need on seotud juhtumitega, mille eest endine töötaja oli vastutav. Ombudsman tervitas seda lähenemisviisi.

Ombudsman lõpetas uurimise, järeldades, et selles, kuidas komisjon kõnealuse ametikohaga seotud huvide konflikti ohuga tegeles, haldusomavoli ei esinenud.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni eksperdirühmade süsteemi, millel on oluline roll komisjoni otsuste tegemisel. Ombudsmani varasema uurimise raames võttis komisjon vastu uued eeskirjad nende eksperdirühmade kohta. Selles järeluurimises hindas ombudsman, kuidas komisjon neid eeskirju kohaldas, eelkõige seoses eksperdirühmade koosseisu ja arutelude läbipaistvusega.

Uurimine näitas, et komisjon on kehtestanud eksperdirühma eeskirjade rakendamise sisesuunised ja pakub asjaomastele töötajatele koolitust. Komisjon on loonud ka spetsiaalse sisekoordinaatorite võrgustiku, et jälgida ja edendada eksperdirühma eeskirjade nõuetekohast rakendamist, mida ombudsman tervitas.

Ombudsman tegi siiski kindlaks mitu valdkonda, kus komisjon saaks eksperdirühmade läbipaistvust veelgi parandada. Esiteks peaks komisjon avalikustama oma sisesuunised, et selgitada, mida üldsus võib komisjoni rakendamiselt oodata. Teiseks, kui teatavaid eksperdirühma dokumente ennetavalt ei avalikustata, peaks komisjon loetlema need dokumendid asjaomase eksperdirühma koosoleku protokollis, et üldsus saaks vajaduse korral juurdepääsu taotleda. Kolmandaks peaks komisjon kehtestama tähtajad dokumentide avaldamiseks enne ja pärast eksperdirühma koosolekuid. Lisaks peaks komisjon parandama eksperdirühmade jaoks oluliste dokumendiregistrite otsingufunktsioone.

Ombudsman jõudis järeldusele, et edasised uurimised ei olnud põhjendatud, ja lõpetas uurimise.