Kohtuasi puudutas ajakirjaniku taotlust saada üldsuse juurdepääs huvide konflikti deklaratsioonidele, mille Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtunikud ja kohtujuristid on esitanud alates 1. jaanuarist 2018. Praegu ametis olevate kontrollikoja liikmete avaldused avaldatakse kontrollikoja veebisaidil, kuid need kustutatakse pärast nende ametiaja lõppu. Euroopa Kohus keeldus andmast juurdepääsu endiste liikmete taotletud deklaratsioonidele, väites, et need kujutavad endast „kohtudokumente“, mis ei kuulu tema otsuse alla üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Kohtu haldusdokumentidele.

Ombudsman algatas selle kaebuse uurimise ja palus selgitusi selle kohta, kuidas kohus eristab kohtu- ja haldusdokumente tema valduses olevatest dokumentidest. Varsti pärast uurimise algatamist teatas kontrollikoda ombudsmanile, et ta on muutnud oma praktikat ja annab nüüd taotluse korral juurdepääsu huvide deklaratsioonidele, välja arvatud nende deklaratsioonide konfidentsiaalsed lisad. Samuti teatas kontrollikoda, et teeb taotluse korral kättesaadavaks kõik oma liikmete, kelle ametiaeg on lõppenud, varasemad deklaratsioonid.

Ombudsman tervitas kontrollikoja õigeaegset otsust suurendada läbipaistvust selles valdkonnas. Ta leidis, et kaebus on lahendatud ja lõpetas juhtumi. Samal ajal jagas ta kontrollikojaga mõningaid tähelepanekuid oma volituste kohta seoses kontrollikoja haldustegevusega üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitles menetluslikke aspekte seoses rikkumisest teataja teatega, mille kaebuse esitaja [1] esitas 2022. aastal. Rikkumisest teataja aruanne käsitles väidetavat peresuhet töölevõtva ametniku ja tööle võetud isiku vahel.

Kaebuse esitaja koges väidetavate õigusrikkujate käitumist, mis nende arvates kujutas endast sobimatut käitumist (sealhulgas ahistamist). Kaebuse esitaja taotles sellega seotud haldusuurimist.

EKP otsustas hinnata rikkumisest teataja aruannet koos väidetava sobimatu käitumise küsimusega. Samuti teatas ta kaebuse esitajale, et esitatud tõendid ei õigusta haldusuurimise algatamist. Kaebuse esitaja vaidlustas mõlemad punktid halduskaebusega, mille EKP tunnistas vastuvõetamatuks isikliku huvi puudumise tõttu (kahe küsimuse ühine käsitlemine) või vaidlustatava otsuse puudumise tõttu (haldusuurimise algatamata jätmine).

Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, vaidlustades EKP vastuvõetamatuse otsuse. Ombudsmani uurimise käigus palus kaebuse esitaja ombudsmanil lähemalt uurida rikkumisest teatajate teadete ja kaebuste käsitlemist EKPs.

Ombudsman leidis, et EKP põhjendused kaebuse esitaja halduskaebuse vastuvõetamatuks tunnistamiseks ei olnud veenvad.

Ombudsman märkis ka, et tema uurimise käigus on selles küsimuses toimunud märkimisväärsed arengud ja et sellega seotud kõrgetasemelised siseuurimised on veel pooleli. Lisaks viis EKP lõpule oma aruandlus-, uurimis- ja distsiplinaarraamistiku omaalgatusliku läbivaatamise. Neil asjaoludel järeldas ombudsman, et sel ajal ei olnud edasised uurimised õigustatud, ning lõpetas uurimise.

 

[1] Anonüümsuse huvides, sealhulgas seoses kaebuse esitaja sooga, viidatakse tekstis kaebuse esitajale kui „nad“ / „nende“ / „nad“.

 

ELi ametitel on keskne roll, kuna nad rakendavad ELi poliitikat ning pakuvad tehnilist, teaduslikku ja õigusalast oskusteavet kõigis olulistes sektorites. Igasugune arusaam, et nende avalikud teenistujad järgivad erahuve, mis on vastuolus nende kohustustega, võib õõnestada üldsuse usaldust nende töö vastu. Euroopa Ombudsman on pidevalt juhtinud tähelepanu nn pöördukse nähtuse ohtudele, mille puhul töötajad liiguvad välistele ametikohtadele, eelkõige erasektoris. Isegi väike arv kõrgetasemelisi juhtumeid võib põhjustada üldsuse rahulolematust ja mainekahju, nagu on kajastatud hiljutistes uurimistes.

Samal ajal peavad ELi haldusasutused meelitama ligi kvalifitseeritud spetsialiste, et tegeleda selliste prioriteetidega nagu kestlikkus, digiüleminek ja julgeolek. Sellised meetmed nagu ooteajad ja tööpiirangud võivad mõjutada karjääri paindlikkust, eriti sellistes valdkondades nagu õigus, rahandus või tehnoloogia.

Seda arvesse võttes uuriti käesolevas uurimises süsteemsest seisukohast, kuidas ELi asutused pöördukse efekti juhtumeid käsitlevad. Eesmärk oli teha kindlaks head tavad ning võimalikud puudused kehtivas poliitikas ja tavades. Selleks vaatas ombudsman üksikasjalikult läbi 15 ELi asutuse kehtestatud poliitika ja kontrollis 54 toimikut, mis käsitlesid üheksa ELi asutuse käsitletud üksikjuhtumeid. Ombudsmani uurimisrühm kohtus lahendamata küsimuste selgitamiseks viie ELi ameti esindajatega.

Peaaegu kõik ombudsmanile dokumente esitanud ELi ametid ütlesid, et nad on võtnud omaks Euroopa Komisjoni lähenemisviisi erasektori ametikohtadele üleminevate töötajate juriidiliste kohustuste täitmiseks nii töölt lahkumisel kui ka palgata puhkuse ajal. Ombudsman leidis siiski, et mõnel ELi ametil on nende õiguslike kohustuste täitmise kohta üksikasjalikumad ja põhjalikumad suunised kui teistel. Ombudsmani tuvastatud erinevused puudutavad seda, kuidas ametid käsitlevad hilinenud või mittetäielikke teateid teenistusjärgse tegevuse kohta, kuidas ametid selliseid teateid hindavad, kehtestatud leevendusmeetmete laadi, teatatud teenistusjärgse tegevuse kohta tehtud otsuste läbipaistvust ja nendest tulenevate kohustuste järelevalvet ning seda, kuidas ametid koolitavad töötajaid nende eetikakohustuste osas.

Lisaks leidis ombudsman, et mittekoosseisuliste töötajate, st asutuste juhatuste või järelevalvenõukogude liikmete ametiajajärgset tegevust reguleerivad eeskirjad ja poliitika on märkimisväärselt erinevad. Enamiku asutuste nõukogu liikmetest nimetavad ametisse riiklikud ametiasutused ja nad esindavad oma vastavaid liikmesriike, mis tähendab, et nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt riiklikke eetikanorme, mis on liikmesriigiti erinevad. Selleks et lahendada pöördukse efektist tulenevaid võimalikke huvide konflikte ja mainekahju, on vaid vähesed käesolevas uurimises uuritud ELi asutuste juhtorganid võtnud vastu poliitika, millega reguleeritakse (endiste) juhatuse liikmete ametiajajärgset tegevust.

Selleks et aidata ELi ametitel veelgi tugevdada oma eeskirju pöördukse efekti kohta, esitas ombudsman mitu hea tava suunist:

• Tugev usaldusväärsuse raamistik algab ennetamisest: oluline on varustada töötajad ja juhatuse liikmed selgete suuniste, korrapärase koolituse ja käimasolevate teadlikkuse suurendamise algatustega, et tagada eetiliste kohustuste täielik mõistmine.
• Seda toetab kindel standardne töökord pöördukse efekti olukordade käsitlemiseks, mis tagab selge ja järkjärgulise lähenemisviisi teavitamisele, hindamisele ja nõuetele vastavusele.
• Eelnevalt tuleb kehtestada läbipaistvad kriteeriumid teenistusjärgsete või mandaadijärgsete rollide piiramiseks, et üksikisikud oleksid piirangutest enne liitumist täielikult teadlikud.
• Kui antakse märku liikumisest erasektorisse, peaksid asutused tegutsema kiiresti, viies läbi põhjalikke riskihindamisi, tehes kindlaks võimalikud huvide konfliktid ja võttes viivitamata ettevaatusabinõusid, nagu juurdepääsuõiguste tühistamine või vajaduse korral kohustuste ümberjaotamine.
• Otsuste tegemine peaks olema õiglane, läbipaistev ja hästi dokumenteeritud, võimaldades üksikisikutel kommenteerida kavandatud piiranguid, tagades samal ajal, et riske juhitakse tõhusalt proportsionaalsete meetmete abil, nagu ooteajad, lobitöö keelud või vajaduse korral otsesed keelud.
• Õigeaegsed põhjendatud otsused peavad selgelt kirjeldama edasikaebamise õigust.
• Lisaks põhjalikule otsuste tegemisele sõltub vastutus tugevast jõustamisest. See hõlmab lubatud tegevuste kokkuvõtete avaldamist, kehtestatud tingimuste täitmise aktiivset jälgimist ja konfidentsiaalsuskohustuste järgimist.
• Rikkumiskahtluse korral peavad asutused viivitamata reageerima - tuvastama faktid ja võtma tõsistel juhtudel distsiplinaarmeetmeid -, et säilitada usaldus ja kaitsta institutsioonilist terviklikkust.

Ombudsman järeldab, et ELi ametid saavad üksteise tavadest palju õppida. Ombudsman kavatseb kohaldada neid hea tava suuniseid juhtumite suhtes, millele võidakse tema tähelepanu tulevikus juhtida.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon (ELi delegatsioon Aafrika Liidu juures) käsitles toetustaotlust, ja muret seoses võimaliku huvide konfliktiga.

Kaebuse esitaja osales projektikonkursil, mille eesmärk oli toetada üleaafrikalist valimissuutlikkust. Delegatsioon lükkas kaebuse esitaja taotluse tagasi, sest ta taotles ELi rahastamist, mis ületas konkursikutses lubatud maksimaalset protsendimäära. Kaebuse esitaja väitis, et tegemist on trükiveaga ja et delegatsioon oleks pidanud taotluse tagasilükkamise asemel küsima selgitusi. Kaebuse esitaja väitis ka, et ekspert, kes oli osalenud käesoleva projektikonkursi raames rahastatud projekti arendamises, töötas üksuse heaks, kes esitas projektikonkursi raames taotluse.

Ombudsman leidis, et komisjon oleks pidanud oma sisesuuniste põhjal pidama kaebuse esitaja viga ilmseks tehniliseks veaks, ning palus kaebuse esitajalt selgitusi ja/või parandas kaebuse esitaja vea. Samuti leidis ta, et komisjon ei hinnanud piisavalt kaebuse esitaja väiteid võimaliku huvide konflikti kohta. Need kaks puudust kujutasid endast haldusomavoli. Mõlema leiu puhul leidis ombudsman, et vastavate soovituste esitamine ei oleks asjakohane, kuna vahepeal on toetus juba antud. Ta tegi siiski kolm ettepanekut, mille eesmärk on vältida selliste probleemide tekkimist tulevikus sarnastel juhtudel.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon leevendas huvide konflikti riske, mis olid seotud endise juhi poolt erasektoris tööle võetud töökohaga. Töötaja, kes oli varem töötanud komisjoni konkurentsiosakonnas, kolis konkurentsi- ja õigusküsimuste eest vastutava kõrgema astme juhina, sealhulgas Euroopas, rahvusvahelisse [redigeeritud] äriühingusse. Enne [redigeeritud] äriühingus tööle asumist lahkus endine töötaja komisjonist ja liitus ülemaailmse advokaadibürooga. Komisjon oli andnud loa advokaadibüroosse kolimiseks pärast seda, kui endine töötaja oli talle teatanud kavatsusest sellele ametikohale asuda.

Ombudsman leidis, et seoses õigusbüroosse kolimise lubamisega oli komisjon võtnud meetmeid, et leevendada riski, mida kujutavad endast endised töötajad, kes töötavad õigusbüroo töö seisukohast oluliste toimikute või juhtumitega. Komisjoni otsus anda õigusbüroosse kolimiseks luba sisaldas ka mitmeid piiranguid. Näiteks oli endisel töötajal keelatud töötada otseselt või kaudselt juhtumites, mis kuulusid teenistuses olles endise töötaja vastutusalasse, või nendega otseselt seotud juhtumites. Selleks et aidata endisel töötajal teha kindlaks juhtumid, mis võivad tekitada huvide konflikti probleeme igal ajal pärast teenistusest lahkumist, lisas komisjon juhtumite loetelu, mida ta ajakohastas pärast töötaja tegelikku lahkumist.

Ombudsmani uurimine kinnitas, et komisjon kasutas kindlat lähenemisviisi, et hinnata seoses endise töötaja hilisema rolliga [redigeeritud] äriühingus, kas eespool nimetatud loetellu kandmata konkurentsijuhtumid võivad siiski põhjustada huvide konflikti, kuna need on seotud juhtumitega, mille eest endine töötaja oli vastutav. Ombudsman tervitas seda lähenemisviisi.

Ombudsman lõpetas uurimise, järeldades, et selles, kuidas komisjon kõnealuse ametikohaga seotud huvide konflikti ohuga tegeles, haldusomavoli ei esinenud.