Uurimiste otsing
Kuvatakse 1–20 kokku 44 tulemusest
Kuidas komisjon käsitles kaebust väidetava huvide konflikti kohta tööstusliku tehisintellekti erinõuniku ametisse nimetamisel
Teisipäev | 08 september 2026
Otsus selle kohta, kuidas ELi asutused pöördukse efekti juhtumitega tegelevad (strateegiline uurimine OI/5/2025/KR)
Kolmapäev | 22 aprill 2026
ELi ametitel on keskne roll, kuna nad rakendavad ELi poliitikat ning pakuvad tehnilist, teaduslikku ja õigusalast oskusteavet kõigis olulistes sektorites. Igasugune arusaam, et nende avalikud teenistujad järgivad erahuve, mis on vastuolus nende kohustustega, võib õõnestada üldsuse usaldust nende töö vastu. Euroopa Ombudsman on pidevalt juhtinud tähelepanu nn pöördukse nähtuse ohtudele, mille puhul töötajad liiguvad välistele ametikohtadele, eelkõige erasektoris. Isegi väike arv kõrgetasemelisi juhtumeid võib põhjustada üldsuse rahulolematust ja mainekahju, nagu on kajastatud hiljutistes uurimistes.
Samal ajal peavad ELi haldusasutused meelitama ligi kvalifitseeritud spetsialiste, et tegeleda selliste prioriteetidega nagu kestlikkus, digiüleminek ja julgeolek. Sellised meetmed nagu ooteajad ja tööpiirangud võivad mõjutada karjääri paindlikkust, eriti sellistes valdkondades nagu õigus, rahandus või tehnoloogia.
Seda arvesse võttes uuriti käesolevas uurimises süsteemsest seisukohast, kuidas ELi asutused pöördukse efekti juhtumeid käsitlevad. Eesmärk oli teha kindlaks head tavad ning võimalikud puudused kehtivas poliitikas ja tavades. Selleks vaatas ombudsman üksikasjalikult läbi 15 ELi asutuse kehtestatud poliitika ja kontrollis 54 toimikut, mis käsitlesid üheksa ELi asutuse käsitletud üksikjuhtumeid. Ombudsmani uurimisrühm kohtus lahendamata küsimuste selgitamiseks viie ELi ameti esindajatega.
Peaaegu kõik ombudsmanile dokumente esitanud ELi ametid ütlesid, et nad on võtnud omaks Euroopa Komisjoni lähenemisviisi erasektori ametikohtadele üleminevate töötajate juriidiliste kohustuste täitmiseks nii töölt lahkumisel kui ka palgata puhkuse ajal. Ombudsman leidis siiski, et mõnel ELi ametil on nende õiguslike kohustuste täitmise kohta üksikasjalikumad ja põhjalikumad suunised kui teistel. Ombudsmani tuvastatud erinevused puudutavad seda, kuidas ametid käsitlevad hilinenud või mittetäielikke teateid teenistusjärgse tegevuse kohta, kuidas ametid selliseid teateid hindavad, kehtestatud leevendusmeetmete laadi, teatatud teenistusjärgse tegevuse kohta tehtud otsuste läbipaistvust ja nendest tulenevate kohustuste järelevalvet ning seda, kuidas ametid koolitavad töötajaid nende eetikakohustuste osas.
Lisaks leidis ombudsman, et mittekoosseisuliste töötajate, st asutuste juhatuste või järelevalvenõukogude liikmete ametiajajärgset tegevust reguleerivad eeskirjad ja poliitika on märkimisväärselt erinevad. Enamiku asutuste nõukogu liikmetest nimetavad ametisse riiklikud ametiasutused ja nad esindavad oma vastavaid liikmesriike, mis tähendab, et nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt riiklikke eetikanorme, mis on liikmesriigiti erinevad. Selleks et lahendada pöördukse efektist tulenevaid võimalikke huvide konflikte ja mainekahju, on vaid vähesed käesolevas uurimises uuritud ELi asutuste juhtorganid võtnud vastu poliitika, millega reguleeritakse (endiste) juhatuse liikmete ametiajajärgset tegevust.
Selleks et aidata ELi ametitel veelgi tugevdada oma eeskirju pöördukse efekti kohta, esitas ombudsman mitu hea tava suunist:
- Tugev usaldusväärsuse raamistik algab ennetamisest: oluline on varustada töötajad ja juhatuse liikmed selgete suuniste, korrapärase koolituse ja käimasolevate teadlikkuse suurendamise algatustega, et tagada eetiliste kohustuste täielik mõistmine.
- Seda toetab kindel standardne töökord pöördukse efekti olukordade käsitlemiseks, mis tagab selge ja järkjärgulise lähenemisviisi teavitamisele, hindamisele ja nõuetele vastavusele.
- Eelnevalt tuleb kehtestada läbipaistvad kriteeriumid teenistusjärgsete või mandaadijärgsete rollide piiramiseks, et üksikisikud oleksid piirangutest enne liitumist täielikult teadlikud.
- Kui antakse märku liikumisest erasektorisse, peaksid asutused tegutsema kiiresti, viies läbi põhjalikke riskihindamisi, tehes kindlaks võimalikud huvide konfliktid ja võttes viivitamata ettevaatusabinõusid, nagu juurdepääsuõiguste tühistamine või vajaduse korral kohustuste ümberjaotamine.
- Otsuste tegemine peaks olema õiglane, läbipaistev ja hästi dokumenteeritud, võimaldades üksikisikutel kommenteerida kavandatud piiranguid, tagades samal ajal, et riske juhitakse tõhusalt proportsionaalsete meetmete abil, nagu ooteajad, lobitöö keelud või vajaduse korral otsesed keelud.
- Õigeaegsed põhjendatud otsused peavad selgelt kirjeldama edasikaebamise õigust.
- Lisaks põhjalikule otsuste tegemisele sõltub vastutus tugevast jõustamisest. See hõlmab lubatud tegevuste kokkuvõtete avaldamist, kehtestatud tingimuste täitmise aktiivset jälgimist ja konfidentsiaalsuskohustuste järgimist.
- Rikkumiskahtluse korral peavad asutused viivitamata reageerima - tuvastama faktid ja võtma tõsistel juhtudel distsiplinaarmeetmeid -, et säilitada usaldus ja kaitsta institutsioonilist terviklikkust.
Ombudsman järeldab, et ELi ametid saavad üksteise tavadest palju õppida. Ombudsman kavatseb kohaldada neid hea tava suuniseid juhtumite suhtes, millele võidakse tema tähelepanu tulevikus juhtida.
Kuidas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) tegeles kahe endise töötaja üleviimisega ametikohtadele, mis on seotud internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitlusega
Teisipäev | 25 veebruar 2025
Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) käsitles kahe endise töötaja liikumist ametikohtadele, mis on seotud internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitlusega (juhtum 2091/2023/AML)
Teisipäev | 25 veebruar 2025
Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) käsitles oma kahe endise töötaja kolimist Thorni (eraõiguslik üksus, mis töötab välja tehisintellektipõhiseid tarkvaralahendusi laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali tuvastamiseks internetis), samal ajal kui EL kaalus selles küsimuses eeskirjade vastuvõtmist. Kaebuse esitaja väljendas muret võimalike huvide konfliktide pärast kolimistega.
Ombudsman leidis, et see, kuidas Europol oli käsitlenud ühe töötaja üleviimist erasektorisse, kujutas endast haldusomavoli. Uurimise käigus väljendas Europol siiski valmisolekut oma olemasolevad protsessid läbi vaadata. Ombudsman väljendas selle üle heameelt ja palus Europolil esitada kuue kuu jooksul aruande selle kohta, kuidas läbivaatamise käigus kõrvaldatakse uurimise käigus tuvastatud puudused.
Kuidas Euroopa Komisjon käsitleb konkurentsi peadirektoraadi kõrgemate ametnike pöördukse efekti kolimist äriühinguõigusega tegelevatesse äriühingutesse
Neljapäev | 26 september 2024
Kuidas Euroopa Komisjon käsitleb konkurentsi peadirektoraadi kõrgemate ametnike pöördukse efekti kolimist äriühinguõigusega tegelevatesse äriühingutesse
Reede | 17 mai 2024
Kuidas Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp käsitles endise asepresidendi üleviimist „riikliku tugipanga“ tegevjuhiks
Reede | 19 jaanuar 2024
Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp käsitles endise asepresidendi üleviimist „riikliku tugipanga“ tegevjuhiks (juhtum 611/2022/KR)
Reede | 19 jaanuar 2024
Juhtum puudutas Euroopa Investeerimispanga (EIP) endise asepresidendi (endise asepresidendi), kes oli ka Euroopa Investeerimisfondi (EIF) esimees, üleviimist oma päritoluliikmesriigi Itaalia „riikliku tugipanga“ tegevjuhiks.
Riiklikud tugipangad tegutsevad finantsvahendajatena EIP grupi ja EIP grupi investeeringutest kasu saavate väikesemahuliste projektide vahel. Seega oli kaebuse esitaja mures, et endise asepresidendi kolimine tekitas huvide konflikti ohu.
Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et mõni nädal enne endise asepresidendi nimetamist riikliku tugipanga tegevjuhiks osales ta rahastamislepingute heakskiitmises nii EIP ja EIFi kui ka Itaalia riikliku tugipanga vahel. See toimus hoolimata asjaolust, et EIP järelevalveametnik oli soovitanud tal hoiduda mis tahes äritegevusest riikliku tugipangaga ajal, mil tema ametisse nimetamise menetlus selles pangas oli käimas. Vastavuskontrolli juht viitas EIP eetika- ja vastavuskomitee 2018. aasta asjaomasele otsusele.
Seda arvesse võttes oli ombudsman seisukohal, et viis, kuidas EIP tegeles huvide konflikti riskidega, oli ebapiisav ja kujutas endast haldusomavoli. Selle probleemi lahendamiseks teeb ombudsman ettepaneku, et EIP tugevdaks Euroopa tarbijakeskuse rolli seoses EIP halduskomitee (endiste) liikmete kavandatud ametiajajärgse tegevusega, sealhulgas juhul, kui ametiajajärgne tegevus on seotud üksusega, mis on määratletud kui avalike teenuste osutaja. Eelkõige peaks Euroopa tarbijakeskustel olema võimalik kehtestada meetmeid tuvastatud huvide konfliktide ohu leevendamiseks. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et EIP avalikustaks Euroopa tarbijakeskuse otsused varsti pärast nende vastuvõtmist, et parandada Euroopa tarbijakeskuse poolt endiste halduskomitee liikmete ametiajajärgsele tegevusele kehtestatud tingimuste täitmise järelevalvet ja jõustamist. Ombudsman on veendunud, et nende täiustustega saab EIP vältida sarnaste probleemide tekkimist tulevikus.
Kuidas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) tegeles kahe endise töötaja üleviimisega ametikohtadele, mis on seotud internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitlusega
Kolmapäev | 20 detsember 2023
Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon haldab oma töötajate pöördukse efekti (OI/1/2021/KR)
Reede | 09 juuni 2023
Kuna ELile antakse üha suuremad volitused kaitse- ja tervishoiuvaldkonnas, on üldsuse usaldus halduse vastu väga oluline. Igasugune arusaam, et avalikud teenistujad järgivad erahuve, mis on vastuolus nende avaliku tööga, on seega väga kahjulik. Euroopa Ombudsman on pikka aega tuvastanud nn pöördukse efekti kui nähtuse, mis võib kahjustada üldsuse usaldust, kui seda piisavalt ei juhita. Isegi väike arv kõrge profiiliga liigutusi võib tekitada märkimisväärset avalikku rahulolematust ja kahjustada mainet. Strateegilises uurimises vaadeldi 100 Euroopa Komisjoni pöördukse efekti toimikut, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad ja suunata ülejäänud ELi haldusasutusi tulevikus.
Ombudsmani uurimise käigus tuvastati olukorra tõeline paranemine pärast seda, kui ta oli küsimust viimati uurinud, sealhulgas suunised selle kohta, kuidas iga sammu põhjalikumalt uurida.
Sellegipoolest kiitis komisjon mõnel juhul heaks endiste kõrgemate ametnike tegevuse alustamise taotlused, hoolimata kahtlustest, kas kolimise suhtes kehtestatud tingimused leevendaksid võimalikke riske (nt huvide konfliktid ning juurdepääs teadmistele või kontaktidele administratsioonis). Ombudsman usub, et selline kolimine peaks olema lubatud ainult juhul, kui tegevuse suhtes saab kohaldada piiranguid, mis maandavad piisavalt riske ning mida on võimalik usaldusväärselt jälgida ja jõustada.
Kui sellised piirangud ja jõustamine ei ole võimalik, peaks komisjon ajutiselt keelama endistel töötajatel kavandatud töökohtadele asuda. Selle tegemata jätmine võib aja jooksul alahinnata söövitavat mõju, mida avaldab see, kui sellised ametnikud viivad oma teadmised ja võrgustikud asjaomastesse valdkondadesse erasektoris, ning sellega seotud mainekahju ELile.
Leevendusmeetmeid sisaldava tegevuse heakskiitmisel peaks komisjon uurima kõiki olemasolevaid meetmeid. Näiteks võib komisjon seada uue töökoha heakskiitmise tingimuseks, et töötaja saab uuelt tööandjalt kinnituse, et komisjoni kehtestatud piirangud avaldatakse uue tööandja veebisaidil. Komisjon peaks nõudma (endiselt) töötajalt vähemalt tõendite esitamist selle kohta, et kehtestatud piiranguid jagati uue tööandjaga.
Raskused, millega komisjon vastavuse kontrollimisel kokku puutus, ajendasid ombudsmani kordama oma soovitust, et komisjon avalikustaks õigeaegselt teabe kõigi endiste kõrgemate ametnike teenistusjärgsete tegevuste kohta, mida ta hindab. See parandaks nende otsuste avalikku kontrolli, mis on oluline järelevalve eesmärgil.
Kuidas Euroopa Investeerimispank (EIP) käsitles endise asepresidendi üleviimist EIP laene saanud energiaettevõttesse
Neljapäev | 19 jaanuar 2023
Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Investeerimispank (EIP) käsitles endise asepresidendi kolimist energiaettevõttesse, mis oli saanud EIP laene (1016/2021/KR)
Neljapäev | 19 jaanuar 2023
Kohtuasi puudutas Euroopa Investeerimispanga otsust kiita heaks endise asepresidendi ja selle halduskomitee liikme (edaspidi „endine asepresident“) taotlus saada Euroopa Investeerimispangalt laenu saanud Hispaania energiaettevõtja tegevjuhtkonda mittekuuluvaks juhatuse liikmeks.
Kaebuse esitajad, kaks Euroopa Parlamendi liiget, väljendasid muret, et kolimine tekitas huvide konflikti ohu. EIP väitis, et endine asepresident ei olnud kaasatud EIP ja äriühingu vaheliste rahastamislepingute üle peetavatesse läbirääkimistesse ja nende lepingute rakendamisse.
Ombudsman leidis, et EIP ei hallanud kolimist heaks kiites nõuetekohaselt huvide konflikti ohtu, mille endise asepresidendi taotlus väidetavalt tekitas. Võttes aga arvesse, et EIP on vahepeal teinud asjaomastes eetikanormides parandusi nende küsimuste lahendamiseks, otsustas ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud.
Ombudsman tegi siiski parandusettepanekuid, et tugevdada seda, kuidas EIP hindab oma järelevalvekomitee liikmete pöördukse efekti erasektoris ning kuidas ta tagab nõuete täitmise, kui eetika- ja vastavuskomitee annab liikumiseks loa, kuid kohaldab üksikisiku ja tema tegevuse suhtes tingimusi.
Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitleb nn pöördukse juhtumeid (OI/1/2022/KR)
Reede | 28 oktoober 2022
Euroopa Ombudsman on pikka aega määratlenud nn pöördukse efekti, mille puhul riigiametnikud kolivad erasektorisse, nähtusena, mis võib kahjustada üldsuse usaldust, kui seda nõuetekohaselt ei hallata.
Omaalgatusliku uurimise eesmärk oli uurida, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitleb oma töötajate pöördukse efekti.
Arvestades EKP rolli hinnastabiilsuse tagamisel ning finantseerimis- ja krediidiasutuste järelevalves, võivad (endiste) EKP töötajate mis tahes käigud eraõiguslikesse finantseerimis- või krediidiasutustesse, eelkõige nendesse, mis kuuluvad EKP järelevalve alla, põhjustada huvide konflikti ja maineriske ning tekitada üldsuses rahulolematust.
Ombudsmani uurimise käigus hinnati üht konkreetset juhtumit, mis oli tekitanud üldsuse muret, ning vaadati läbi ka 26 juhtumit, kus töötajad olid taotlenud töötamist kas palgata puhkusel olles või pärast EKPga töötamise lõpetamist. Kõigis läbivaadatud toimikutes peale ühe asusid EKP töötajad tööle erasektorisse, sealhulgas EKP järelevalve alla kuuluvatesse üksustesse ja pankadesse.
Ombudsman järeldas, et EKP peaks kohaldama jõulisemat lähenemisviisi seoses oma (endise) keskastme ja kõrgema astme töötajate pöördukse efektiga erasektori töökohtadele, eelkõige finantssektoris.
Konkreetsel juhul ja üldisemalt EKP selle probleemi lahendamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks esitas ombudsman mitu soovitust selle kohta, kuidas EKP saaks oma eeskirju tugevdada, sealhulgas EKP eetikaraamistiku käimasoleva läbivaatamise kontekstis.
Eelkõige peaks EKP laiendama nende töötajate ringi, kelle suhtes kohaldatakse rangemaid teavitamis- ja/või järelemõtlemisnõudeid, või valima kõigile töötajatele üldise miinimumnõude, mis sarnaneb ELi personalieeskirjade sätetega, mis käsitlevad teenistusjärgset ametialast tegevust.
Samuti peaks EKP pikendama kuuelt kuult ühele aastale keeldu, mille kohaselt ei tohi EKP endised kõrgemad ametnikud teha lobitööd oma endiste kolleegidega.
EKP peaks veelgi parandama järelevalvet selle üle, kas (endised) töötajad täidavad EKP kehtestatud eetikakohustusi ja -tingimusi, näiteks avalikustades endiste kõrgemate töötajate töösuhtejärgse tegevuse lubamise tingimused, et oleks võimalik väidetavatest rikkumistest teada anda.
Lisaks tegi ombudsman ettepaneku, et kui EKP leiab, et töötaja taotlus alustada palgata puhkuse ajal kutsetegevust tekitab riske, mida ei saa piirangutega piisavalt maandada, või kui piiranguid ei saa tõhusalt jälgida või jõustada, ei tohiks ta sellist taotlust rahuldada.
Kuidas Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp käsitles endise asepresidendi üleviimist „riikliku tugipanga“ tegevjuhiks
Reede | 24 juuni 2022