ELi ametitel on keskne roll ELi poliitika rakendamisel ning tehniliste, teaduslike ja õiguslike eksperditeadmiste pakkumisel peamistes sektorites. Igasugune arusaam, et nende riigiteenistujad järgivad erahuve, mis on vastuolus nende ülesannetega, võib õõnestada üldsuse usaldust nende töö vastu. Euroopa Ombudsman on pidevalt rõhutanud nn pöördukse efekti ohtu, mille puhul töötajad lähevad üle välistele ametikohtadele, eelkõige erasektoris. Isegi väike arv kõrge profiiliga juhtumeid võib põhjustada avalikku rahulolematust ja mainekahju, nagu on kajastatud hiljutistes uurimistes.

Samal ajal peavad ELi haldusasutused meelitama kvalifitseeritud spetsialiste tegelema selliste prioriteetidega nagu kestlikkus, digiüleminek ja julgeolek. Sellised meetmed nagu ooteajad ja tööpiirangud võivad mõjutada karjääri paindlikkust, eriti sellistes valdkondades nagu õigus, rahandus või tehnoloogia.

Seda arvesse võttes uuriti käesolevas uurimises süsteemsest seisukohast, kuidas ELi ametid käsitlevad pöördukse efekti juhtumeid. Eesmärk oli teha kindlaks head tavad ning võimalikud puudused kehtivates poliitikameetmetes ja tavades. Selleks vaatas ombudsman üksikasjalikult läbi 15 ELi asutuse kehtestatud poliitika ja vaatas läbi 54 toimikut, mis käsitlesid üheksa ELi asutuse käsitletud üksikjuhtumeid. Ombudsmani uurimisrühm kohtus viie ELi asutuse esindajatega, et selgitada lahendamata küsimusi.

Peaaegu kõik ombudsmanile dokumente esitanud ELi ametid ütlesid, et nad on võtnud kasutusele Euroopa Komisjoni lähenemisviisi erasektori ametikohtadele üleminevate töötajate õiguslike kohustuste täitmiseks kas lahkumisel või palgata puhkuse ajal. Ombudsman leidis siiski, et mõnel ELi asutusel on nende õiguslike kohustuste täitmise kohta üksikasjalikumad ja põhjalikumad suunised kui teistel. Ombudsmani tuvastatud erinevused puudutavad seda, kuidas ametid käsitlevad hilinenud või mittetäielikke teateid teenistusjärgse tegevuse kohta, kuidas ametid selliseid teateid hindavad, kehtestatud leevendusmeetmete laadi, teatatud teenistusjärgse tegevuse kohta tehtud otsuste läbipaistvust ja sellest tulenevate kohustuste järelevalvet ning seda, kuidas ametid koolitavad töötajaid nende eetikakohustuste osas.

Lisaks leidis ombudsman, et mittekoosseisuliste töötajate, st asutuste juhatuste või järelevalvenõukogude liikmete ametiajajärgset tegevust reguleerivad eeskirjad ja poliitika erinevad märkimisväärselt. Enamiku asutuste nõukogu liikmetest nimetavad ametisse riiklikud ametiasutused ja nad esindavad oma vastavaid liikmesriike, mis tähendab, et nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt riiklikke eetikanorme, mis on liikmesriigiti erinevad. Pöördukse efektist tuleneva võimaliku huvide konflikti ja mainekahju käsitlemiseks on vaid mõned käesolevas uurimises uuritud ELi ametite juhtorganid võtnud vastu poliitika, millega reguleeritakse (endiste) juhatuse liikmete ametiajajärgset tegevust.

Selleks et aidata ELi ametitel veelgi tugevdada pöördukse efekti käsitlevaid eeskirju, esitas ombudsman rea hea tava suuniseid:

• Tugev eetikaraamistik algab ennetamisest: töötajate ja juhatuse liikmete varustamine selgete suuniste, korrapärase koolituse ja pidevate teadlikkuse suurendamise algatustega, et tagada täielik arusaamine eetilistest kohustustest, on väga oluline.
• Seda toetavad kindlad standardsed töökorrad pöördukse efekti olukordade käsitlemiseks, mis pakuvad selget järkjärgulist lähenemisviisi teadetele, hindamistele ja nõuetele vastavusele.
• Eelnevalt tuleb kehtestada läbipaistvad kriteeriumid teenistusjärgsete või mandaadijärgsete rollide piiramiseks, et üksikisikud oleksid enne liitumist piirangutest täielikult teadlikud.
• Kui antakse märku üleminekust erasektorisse, peaksid ametid tegutsema kiiresti, viies läbi põhjalikud riskihindamised, tehes kindlaks võimalikud huvide konfliktid ja võttes viivitamata ettevaatusabinõusid, nagu juurdepääsuõiguste tühistamine või vajaduse korral kohustuste ümberjaotamine.
• Otsuste tegemine peaks olema õiglane, läbipaistev ja hästi dokumenteeritud, võimaldades üksikisikutel esitada märkusi kavandatud piirangute kohta, tagades samal ajal riskide tulemusliku juhtimise proportsionaalsete meetmete abil, nagu ooteajad, lobitöö keelud või vajaduse korral otsesed keelud.
• Õigeaegsetes ja põhjendatud otsustes tuleb selgelt sätestada edasikaebamise õigus.
• Lisaks põhjalikule otsuste tegemisele sõltub vastutus tugevast jõustamisest. See hõlmab lubatud tegevuste kokkuvõtete avaldamist, kehtestatud tingimuste täitmise aktiivset jälgimist ja konfidentsiaalsuskohustuste järgimist.
• Kui kahtlustatakse rikkumisi, peavad asutused viivitamata reageerima - tuvastama faktid ja võtma tõsiste juhtumite korral distsiplinaarmeetmeid -, et säilitada usaldus ja kaitsta institutsioonilist terviklikkust.

Ombudsman järeldab, et ELi asutused saavad üksteise tavadest palju õppida. Ombudsman kavatseb neid hea tava suuniseid kohaldada juhtumite suhtes, millele võidakse tulevikus tema tähelepanu juhtida.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) käsitles oma kahe endise töötaja kolimist Thorni (eraõiguslik üksus, mis töötab välja tehisintellektipõhiseid tarkvaralahendusi laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali tuvastamiseks internetis), samal ajal kui EL kaalus selles küsimuses eeskirjade vastuvõtmist. Kaebuse esitaja väljendas muret võimalike huvide konfliktide pärast kolimistega.

Ombudsman leidis, et see, kuidas Europol oli käsitlenud ühe töötaja üleviimist erasektorisse, kujutas endast haldusomavoli. Uurimise käigus väljendas Europol siiski valmisolekut oma olemasolevad protsessid läbi vaadata. Ombudsman väljendas selle üle heameelt ja palus Europolil esitada kuue kuu jooksul aruande selle kohta, kuidas läbivaatamise käigus kõrvaldatakse uurimise käigus tuvastatud puudused.

Juhtum puudutas Euroopa Investeerimispanga (EIP) endise asepresidendi (endine asepresident), kes oli ka Euroopa Investeerimisfondi (EIF) esimees, üleviimist „riikliku tugipanga“ tegevjuhiks oma päritoluliikmesriigis Itaalias.

Riiklikud tugipangad tegutsevad finantsvahendajatena EIP grupi ja väikesemahuliste projektide vahel, mis saavad kasu EIP grupi investeeringutest. Seetõttu tundis kaebuse esitaja muret, et endise asepresidendi kolimine tekitas huvide konflikti ohu.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et nädal enne seda, kui endine asepresident nimetati riikliku tugipanga tegevjuhiks, osales ta nii EIP kui ka EIFi ja Itaalia riikliku tugipanga vaheliste rahastamislepingute heakskiitmises. See toimus hoolimata asjaolust, et EIP vastavuskontrolli juht oli soovitanud tal hoiduda igasugusest asjaajamisest riikliku tugipangaga ajal, mil tema ametisse nimetamise menetlus selles pangas oli pooleli. Järelevalvejuht viitas EIP eetika- ja vastavuskomitee 2018. aasta asjakohasele otsusele.

Seda arvesse võttes oli ombudsman seisukohal, et see, kuidas EIP tegeles huvide konflikti ohuga, oli ebapiisav ja kujutas endast haldusomavoli. Selle probleemi lahendamiseks teeb ombudsman ettepaneku, et EIP tugevdaks ECC rolli seoses (endiste) EIP halduskomitee liikmete kavandatud volitustejärgse tegevusega, sealhulgas juhul, kui volitustejärgne tegevus toimub üksuses, mis on määratletud avaliku teenuse osutamise suutlikkusega üksusena. Eelkõige peaks Euroopa tarbijakeskustel olema võimalik kehtestada meetmeid tuvastatud huvide konflikti riskide maandamiseks. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et EIP avalikustaks Euroopa tarbijakeskuste otsused varsti pärast nende vastuvõtmist, et parandada järelevalvet Euroopa tarbijakeskuste poolt halduskomitee endiste liikmete ametiajajärgse tegevuse suhtes kehtestatud tingimuste täitmise üle ja nende täitmise tagamist. Ombudsman on kindel, et nende täiustustega saab EIP vältida sarnaste probleemide tekkimist tulevikus.

Kuna ELile antakse üha suuremad volitused kaitse- ja tervishoiuvaldkonnas, on üldsuse usaldus halduse vastu väga oluline. Igasugune arusaam, et avalikud teenistujad järgivad erahuve, mis on vastuolus nende avaliku tööga, on seega väga kahjulik. Euroopa Ombudsman on pikka aega tuvastanud nn pöördukse efekti kui nähtuse, mis võib kahjustada üldsuse usaldust, kui seda piisavalt ei juhita. Isegi väike arv kõrge profiiliga liigutusi võib tekitada märkimisväärset avalikku rahulolematust ja kahjustada mainet. Strateegilises uurimises vaadeldi 100 Euroopa Komisjoni pöördukse efekti toimikut, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad ja suunata ülejäänud ELi haldusasutusi tulevikus.

Ombudsmani uurimise käigus tuvastati olukorra tõeline paranemine pärast seda, kui ta oli küsimust viimati uurinud, sealhulgas suunised selle kohta, kuidas iga sammu põhjalikumalt uurida.

Sellegipoolest kiitis komisjon mõnel juhul heaks endiste kõrgemate ametnike tegevuse alustamise taotlused, hoolimata kahtlustest, kas kolimise suhtes kehtestatud tingimused leevendaksid võimalikke riske (nt huvide konfliktid ning juurdepääs teadmistele või kontaktidele administratsioonis). Ombudsman usub, et selline kolimine peaks olema lubatud ainult juhul, kui tegevuse suhtes saab kohaldada piiranguid, mis maandavad piisavalt riske ning mida on võimalik usaldusväärselt jälgida ja jõustada.

Kui sellised piirangud ja jõustamine ei ole võimalik, peaks komisjon ajutiselt keelama endistel töötajatel kavandatud töökohtadele asuda. Selle tegemata jätmine võib aja jooksul alahinnata söövitavat mõju, mida avaldab see, kui sellised ametnikud viivad oma teadmised ja võrgustikud asjaomastesse valdkondadesse erasektoris, ning sellega seotud mainekahju ELile.

Leevendusmeetmeid sisaldava tegevuse heakskiitmisel peaks komisjon uurima kõiki olemasolevaid meetmeid. Näiteks võib komisjon seada uue töökoha heakskiitmise tingimuseks, et töötaja saab uuelt tööandjalt kinnituse, et komisjoni kehtestatud piirangud avaldatakse uue tööandja veebisaidil. Komisjon peaks nõudma (endiselt) töötajalt vähemalt tõendite esitamist selle kohta, et kehtestatud piiranguid jagati uue tööandjaga.

Raskused, millega komisjon vastavuse kontrollimisel kokku puutus, ajendasid ombudsmani kordama oma soovitust, et komisjon avalikustaks õigeaegselt teabe kõigi endiste kõrgemate ametnike teenistusjärgsete tegevuste kohta, mida ta hindab. See parandaks nende otsuste avalikku kontrolli, mis on oluline järelevalve eesmärgil.

Euroopa Ombudsman on pikka aega tuvastanud nn pöördukse efekti, mille puhul riigiametnikud kolivad erasektorisse, kui nähtust, mis võib kahjustada üldsuse usaldust, kui seda nõuetekohaselt ei juhita.

Selle omaalgatusliku uurimise eesmärk oli uurida, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) tegeleb oma töötajate pöördukse efektiga.

Arvestades EKP rolli hinnastabiilsuse tagamisel ning finantseerimis- ja krediidiasutuste järelevalves, võivad (endiste) EKP töötajate mis tahes üleviimised eraõiguslikesse finantseerimis- või krediidiasutustesse, eelkõige EKP järelevalve alla kuuluvatesse asutustesse, põhjustada huvide konflikti ja maineriske ning tekitada üldsuses rahulolematust.

Ombudsmani uurimise käigus hinnati ühte konkreetset juhtumit, mis tekitas üldsuses muret, ning vaadati läbi ka 26 juhtumit, kus töötajad esitasid taotluse alustada ametialast tegevust kas palgata puhkusel olles või pärast EKPs töö lõpetamist. Kõigis läbivaadatud toimikutes peale ühe kolisid EKP töötajad erasektorisse, sealhulgas EKP järelevalve alla kuuluvatesse üksustesse ja pankadesse.

Ombudsman jõudis järeldusele, et EKP peaks kohaldama jõulisemat lähenemisviisi seoses oma (endise) keskastme ja kõrgema astme töötajate pöördukse efektiga üleminekuga erasektori töökohtadele, eelkõige finantssektoris.

Selleks et käsitleda puudusi, mis tekkisid üksikjuhtumil ja üldisemalt selles, kuidas EKP seda probleemi lahendab, esitas ombudsman mitu soovitust selle kohta, kuidas EKP saaks oma eeskirju tugevdada, sealhulgas EKP eetikaraamistiku käimasoleva läbivaatamise kontekstis.

Eelkõige peaks EKP laiendama nende töötajate ringi, kelle suhtes kohaldatakse rangemaid teavitamis- ja/või järelemõtlemisaja nõudeid, või valima üldise miinimumnõude kõigile töötajatele, kes sarnanevad ELi personalieeskirjade sätetega, mis käsitlevad teenistusjärgset kutsetegevust.

Samuti peaks EKP pikendama kuuelt kuult ühele aastale keeldu, mille kohaselt EKP endised kõrgemad töötajad ei tohi teha lobitööd oma endiste kolleegidega.

EKP peaks veelgi parandama oma järelevalvet selle üle, kas (endised) töötajad täidavad EKP kehtestatud eetikakohustusi ja -tingimusi, näiteks avalikustades endiste kõrgemate töötajate töösuhtejärgse tegevuse lubamise tingimused, et väidetavatest rikkumistest oleks võimalik teada anda.

Ombudsman tegi lisaks ettepaneku, et kui EKP leiab, et töötaja taotlus alustada tasustamata puhkuse ajal kutsetegevust kujutab endast ohtu, mida ei ole võimalik piirangutega piisavalt maandada, või kui piiranguid ei ole võimalik tõhusalt jälgida või jõustada, ei tohiks ta sellist taotlust rahuldada.

 

Kohtuasi puudutas Euroopa Investeerimispanga otsust kiita heaks endise asepresidendi ja selle halduskomitee liikme (edaspidi „endine asepresident“) taotlus saada EIP-lt laenu saanud Hispaania energiaettevõtja tegevjuhtkonda mittekuuluvaks juhatuse liikmeks.

Kaebuse esitajad, kaks Euroopa Parlamendi liiget, väljendasid muret, et kolimine tekitas huvide konflikti ohu. EIP väitis, et endine asepresident ei olnud kaasatud EIP ja äriühingu vaheliste rahastamislepingute läbirääkimisse ja rakendamisse.

Ombudsman leidis, et EIP ei hallanud kolimise heakskiitmisel nõuetekohaselt huvide konflikti riski, mis väidetavalt tulenes endise asepresidendi taotlusest. Võttes aga arvesse, et EIP on vahepeal parandanud asjaomaseid eetikanorme, et neid küsimusi lahendada, otsustas ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud.

Ombudsman tegi siiski parandusettepanekuid, et tugevdada seda, kuidas EIP hindab oma järelevalvekomitee liikmete pöördukse efekti liikumist erasektorisse ning kuidas ta tagab nõuete täitmise, kui tema eetika- ja vastavuskomitee annab liikumiseks loa, kuid kohaldab tingimusi üksikisiku ja tema tegevuse suhtes.