Uurimine käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon järgib Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevas raamkonventsioonis sätestatud tubakatoodetega seotud lobitööd käsitlevaid sätteid. Eelkõige hindas ombudsman, kuidas komisjon tagab tubakatööstusega suhtlemise läbipaistvuse.

Ombudsmani varasem töö näitas, kuidas komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE) ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD) täidavad selles valdkonnas võetud kohustusi. Uurimise eesmärk oli hinnata, kuidas komisjon täidab oma kohustusi kõigis talitustes ja seoses kõigi komisjoni töötajatega.

Uurimise käigus jagas ombudsman komisjoniga oma esialgseid järeldusi. Ta märkis, et komisjoni suutmatus järgida kõigis oma talitustes järjepidevat lähenemisviisi tubakatööstuse esindajatega suhtlemise läbipaistvusega seotud kohustuste täitmisel kujutab endast haldusomavoli. See hõlmas suutmatust pidada ja teha kättesaadavaks tubakasektori huvide esindajatega peetud kohtumiste protokolle ning suutmatust tagada kõigis peadirektoraatides süsteemne hindamine selle kohta, kas on vaja korraldada võimalikke kohtumisi tubakatööstuse esindajatega.

Oma vastuses kordas komisjon oma tavapärast lähenemisviisi lobitöö läbipaistvusele ning viitas tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi võetud lisameetmetele, mis kehtisid enne ombudsmani uurimist. Seetõttu kinnitas ombudsman oma järeldust, et komisjoni suutmatus tagada tubakatööstuse esindajatega peetavate kohtumiste läbipaistvus kõigis oma talitustes kujutab endast haldusomavoli.

Komisjon lisas siiski, et ta annab oma juhtkonnale korralduse hinnata tubakatööstusega kokkupuutumise ohtu. Ombudsman tervitas seda lubadust kui märki sellest, et tulevikus võib olukord paraneda. Ombudsman kirjutab komisjonile 2024. aasta alguses koos punktidega, mida ta nõuab tungivalt, et ta teavitaks hindamise käigus komisjoni peadirektoreid, talituste juhte ja kabinetiülemaid. Samuti palub ombudsman komisjonil esitada 30. juuniks 2024 aruande hindamise tulemuste ja selle alusel tehtud edusammude kohta.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles Madalmaade vastu esitatud rikkumiskaebust seoses Madalmaade õigusaktidega, mis käsitlevad kergeid elektrisõidukeid. Kaebuse esitaja oli mures, et komisjon ei ole talle kahe aasta jooksul ajakohastatud teavet esitanud.

Uurimise ajal lõpetas komisjon uurimise. Ombudsman leidis siiski, et komisjon ei suutnud tõendada, et ta oli juhtumit aktiivselt ja hoolikalt käsitlenud. Eelkõige ei esitanud komisjon veenvat põhjendust viivituse kohta juhtumi käsitlemisel, mis oleks juhtumi lõpetamise põhjendusi arvestades pidanud olema algusest peale selge. Ombudsman leidis, et tegemist oli haldusomavoliga. Kuna aga komisjon on pärast seda tunnistanud ja vabandanud viivituse pärast juhtumi lõpetamisel ning on samal ajal võtnud kohustuse parandada teabevahetust kaebuse esitajatega, leidis ombudsman, et soovituse esitamine ei oleks otstarbekas.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles rikkumiskaebust seoses Itaalia vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi vastavusega ELi õigusele elektroonilise side sektoris. Kaebuse esitaja väitis, et Itaalia süsteem rikub ELi vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi ja põhiõigusi.

Ombudsman leidis, et komisjon ei käsitlenud rikkumiskaebust vajaliku hoolsusega, kuna see andis kaebuse esitajale ebaselget ja ilmselt vastuolulist teavet ning näis eiravat tõendeid, mille kaebuse esitaja oma väite toetuseks esitas.

Uurimise käigus palus komisjon siiski asjaomaselt Itaalia ametiasutuselt lisateavet ja selgitas oma seisukohta selle kohta, miks ta leiab, et Itaalia vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem ei ole vastuolus vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiviga. Seda arvesse võttes lõpetas ombudsman uurimise järeldusega, et edasised uurimised ei ole põhjendatud.

Juhtum puudutas aega, mis Euroopa Komisjonil kulus Küprose ametiasutuste vastuse hindamiseks rikkumismenetluse raames seoses ELi tarbijaõiguse kohaldamisega, eelkõige seoses sellega, kas Küprosel on olemas tõhus süsteem ELi tarbijaõiguse jõustamiseks.

Ombudsman leidis, et komisjon esitas mõistlikud selgitused hindamise läbiviimiseks kulunud aja kohta, eelkõige seetõttu, et juhtum nõuab aja jooksul kohaliku haldus- ja kohtupraktika uurimist. Õiguskeskkond arenes selle aja jooksul ja komisjon pidi töötlema märkimisväärsel hulgal teavet. 

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata. Ombudsman julgustas siiski komisjoni tagama, et rikkumisjuhtumite menetlemist ei aeglustaks ebapiisav personal ega muud haldusküsimused.