Ombudsman Anjinho uurimise käigus tuvastati haldusomavoli seoses sellega, kuidas Euroopa Komisjon käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks tekstisõnumile, mille Prantsusmaa president saatis Euroopa Komisjoni presidendile seoses ELi ja Mercosuri kaubanduslepinguga.

Vastuseks ajakirjaniku esitatud juurdepääsutaotlusele märkis komisjon, et sõnum kustutati automaatselt, kuna presidendi telefonis oli aktiveeritud funktsioon „kadunud sõnumid“.

Uurides, kuidas komisjon käsitles küsimust pärast ajakirjaniku kaebuse saamist, ei suudetud ombudsmani uurimise käigus kindlaks teha, kas tekstsõnum kustutati enne või pärast üldsuse juurdepääsu taotluse esitamist.

Samuti ei olnud võimalik kindlaks teha, kas komisjon otsis teksti taotluse saamise ajal või tegi ta seda alles aasta hiljem, kui ta taotlusele vastas. Ombudsman märkis, et asjaolu, et neid asjakohaseid tähtaegu ei olnud võimalik kindlaks määrata, oli iseenesest probleem.

Uurimise käigus saadud teave näitas siiski, et komisjoni presidendi kabinet (isiklik kabinet) ei käsitlenud juurdepääsutaotlust 15 kuu jooksul.

Küsimuste lahendamiseks, mis tekkisid seoses selle taotluse käsitlemisega komisjoni poolt, soovitas ombudsman komisjonil läbi vaadata ja parandada seda, kuidas ta käsitleb üldsuse juurdepääsu taotlusi, kui kaasatud on presidendi või mis tahes voliniku kabinet. Viivituste vältimiseks tuleks aktiivselt ja tähelepanelikult jälgida ka selliste taotluste menetlemise edenemist.

Samuti palus ombudsman komisjonil säilitada mõistliku aja jooksul kõik riigipeade või valitsusjuhtide ja volinike ning ministrite ja volinike vahelised tekstisõnumid, et võimaldada juurdepääsutaotluste kaudu avalikku kontrolli.

Lisaks peaks komisjon tagama, et kui dokumentidele juurdepääsu taotlus on kätte saadud, säilitatakse kõnealust dokumenti seni, kuni juurdepääsutaotlus on täielikult täidetud. See võimaldaks sõltumatul asutusel, nagu Euroopa Ombudsman või Euroopa Liidu Kohus, kontrollida, kas juurdepääsu andmisest keeldumine on põhjendatud.

Taustteave

Kaebuse esitaja taotles 2024. aasta jaanuaris üldsuse juurdepääsu tekstisõnumile. Komisjon ei võtnud taotluse suhtes meetmeid enne, kui kaebuse esitaja esitas 2025. aasta juulis uue taotluse (kordustaotluse).  

Kontrollitud dokumentidest nähtus, et peasekretariaat ei saatnud meeldetuletust ega võtnud edasisi meetmeid, et jälgida, kuidas komisjoni presidendi kabinetirühm taotluse suhtes järelmeetmeid võttis.

Viidates kohtupraktikale ja ELi dokumentidele juurdepääsu käsitlevale seadusele (määrus 1049/2001), ei nõustunud ombudsman komisjoni põhjendusega, et ta võib jätta juurdepääsutaotluse „aegumata“, kuna kaebuse esitaja ei olnud pärast esialgse taotluse tähtaja möödumist kohe järeltaotlust esitanud.

Ombudsmani uurimisrühm tutvus komisjoni toimikuga üldsuse juurdepääsu taotluse kohta ja kohtus uurimise raames komisjoni esindajatega.