Juhtum oli seotud sellega, et komisjon lükkas tagasi ja tegi ettepaneku nõuda tagasi teatavad kulud, mis olid seotud kuuenda raamprogrammi toetuslepingu raames allhankena teostatud tegevustega. Ombudsmani uurimise põhjal otsustas komisjon mitte nõuda sisse kulusid kogusummas ligi 87 000 eurot. Komisjon selgitas, et ta oli otsustanud muuta oma esialgset otsust selle alusel, et kaebuse esitaja tegutses heas usus ja kooskõlas komisjoni enda antud nõuannetega.

Ombudsman tervitas seda uut otsust; Sellegipoolest leidis ta, et on olnud kahetsusväärne, et kaebuse esitajal oli juba mitu aastat väljavaade, et tema käes olevad rahalised vahendid on suures ulatuses tagasi saadud.

Juhtum puudutas seda, et Euroopa Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja taotlusele vaadata õiguslikult läbi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti otsus lükata tema projekt tagasi ELi rahastamisest programmi „Erasmus+“ raames. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon oli kaebuse esitajale juba vastanud. Seetõttu leidis ta, et kaebuse see osa on institutsiooni poolt lahendatud. Ta analüüsis ka komisjoni vastuse sisu ning leidis, et see on kõikehõlmav ja mõistlik. Seetõttu otsustas ta, et haldusomavoli ei esine.

Juhtum puudutas seda, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja sõnumitele tema raskuste kohta toetusetaotluse esitamisel. Tehniliste probleemide tõttu ei saanud kaebuse esitaja komisjoni süsteemi PRIAMOS kaudu taotlust esitada. Selle asemel esitas ta oma ettepaneku e-posti teel, mis jäi vastuseta.

Ombudsman uuris küsimust ja palus komisjonil vastata. Oma repliigis vabandas komisjon, et ta ei olnud varem vastanud. Ta ütles, et ta ei saa kaebuse esitaja e-posti taotlust vastu võtta, sest süsteem on nõuetekohaselt toiminud ja komisjon ei ole suutnud tuvastada kaebuse esitaja katseid saata ettepanek PRIAMOSe kaudu enne tähtaega.

Juhtum puudutas seda, kuidas IMI käsitles väidetavat huvide konflikti Euroopa vaktsineerimiskava riske ja eeliseid käsitleva uurimisprojekti hankemenetluses.

Kaebuse esitaja, kes oli menetluses osalenud konsortsiumi liige, väitis, et IMI ei käsitlenud küsimust, kas kõik hindamiskomisjoni liikmed olid erapooletud. Kaebuse esitaja väitis, et kahel liikmel olid sidemed võitnud konsortsiumiga, mis põhjustas huvide konflikti.

Ombudsman leidis, et IMI kohaldas asjakohaseid eeskirju nõuetekohaselt, ega leidnud tõendeid kaebuse esitaja konsortsiumi ettepaneku ebaõiglase kohtlemise kohta. Seetõttu leidis ombudsman, et kaebuse selle aspektiga seoses ei esinenud haldusomavoli. Lisaks kaalus ombudsman, kas ühe ettepanekuga seotud huvide konflikti olukorras olevatel ekspertidel peaks olema lubatud konkureerivat ettepanekut hinnata. Ombudsman leidis, et kuna IMI järgitavad eeskirjad on koostanud Euroopa Komisjon, ei ole selle konkreetse kaebuse raames selle küsimuse edasine uurimine põhjendatud.

Uurimine käsitleb seda, kuidas Euroopa Ravimiamet (EMA) peaks käsitlema taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis sisaldavad teavet ravimite ohutuse ja tõhususe kohta. Erilist tähelepanu pööratakse üldsuse õigusele pääseda juurde kolmele kliinilise uuringu aruandele Humira kohta, mis on laialdaselt müüdav põletikuvastane ravim.

2013. aastal otsustas EMA anda üldsusele juurdepääsu nendele aruannetele. Ravimit müüv ravimifirma (AbbVie) algatas aga EMA vastu kohtumenetluse, mis blokeeris aruannete kavandatud avaldamise. 2014. aastal, enne kohtumenetluse lõppu, sõlmisid EMA ja AbbVie kohtuvälise kokkuleppe, millega EMA annab üldsusele juurdepääsu aruannete redigeeritud versioonidele. Ombudsman võttis EMAga ühendust, et kontrollida, kas redigeerimine oli põhjendatud. Pärast seda kontrolli ei olnud ombudsman veendunud, et kõik redigeerimised olid tegelikult õigustatud. Seejärel alustas ombudsman omal algatusel ja avalikes huvides uurimist EMA lähenemisviisi kohta üldsuse juurdepääsu võimaldamisele.

Uurimise käigus selgus, et EMA oli vastuseks teistele üldsuse juurdepääsutaotlustele samade aruannete kohta avaldanud palju täielikumaid versioone. Siiski jäid mõned redigeerimised alles.

Ombudsman nõustus, et mõned neist redigeerimistest olid õigustatud (seoses vajadusega kaitsta isikuandmeid). Kuid ta ei olnud veendunud, et muud ärihuvide kaitseks tehtud redaktsioonid on õigustatud. Viimasel juhul oli ombudsman seisukohal, et avalikustamine teenib tõenäoliselt ülekaalukaid üldisi huve. Üldise tähelepanekuna märkis ombudsman, et kui dokumendis sisalduv teave mõjutab üksikisikute tervist (näiteks teave ravimi tõhususe kohta), on avalik huvi avalikustamise vastu üldiselt vastuolus mis tahes ärilise tundlikkuse väitega. Rahvatervis peaks alati ületama ärihuve.

Uurimise lõpetamisel tunnistas ombudsman, et EMA on nüüd teinud väga märkimisväärseid edusamme oma ennetava läbipaistvuspoliitikaga, mis jõustus 2015. aasta jaanuaris. Seoses aruannete mõne konkreetse osaga seadis ombudsman siiski kahtluse alla EMA jätkuva tuginemise ärihuvide kaitsele. Selleks et edendada süsteemseid täiustusi, tegi ombudsman EMA-le mitu ettepanekut oma tulevase tava kohta selles valdkonnas.

Juhtum puudutas komisjoni otsust mitte aktsepteerida teatavaid kulusid, mille partner on deklareerinud ELi rahastatavas projektis. Komisjoni otsus tähendas, et tema lõppmakset konsortsiumile vähendati summa võrra, mille see partner oli saanud eelmaksetena. Koordinaator väitis, et komisjon on kohustatud kõnealusele partnerile valesti makstud vahendid tagasi nõudma.

Ombudsman leidis, et komisjon oli probleemi õigesti lahendanud, sest ta oleks saanud algatada sissenõudmise ainult juhul, kui tal oleks olnud võlg liidu ees. Rahastamise jaotamine projektipartnerite vahel on erinevat laadi küsimus, millesse komisjon ei ole kohustatud sekkuma. Seetõttu ei tuvastanud ombudsman komisjoni haldusomavoli.

Juhtum käsitles kaebuse esitaja edutut taotlust saada stipendiumi Euroopa holokausti uurimise infrastruktuuri projekti raames, mida rahastatakse teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist. Kaebuse esitaja, kurt teadlane, kaebas komisjonile, et otsus mitte lubada teda stipendiumiprogrammi, oli diskrimineeriv ja rikkus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud komisjoni haldusomavoli. Seetõttu otsustas ta juhtumi lõpetada.

Kaebuse esitaja, Hispaania loomasöödalisandite tootja/turustaja Rubinum kaebas ombudsmanile, et EFSA oli rikkunud tema menetlusõigusi EFSA teadusliku arvamuse koostamisel, mille tulemusel komisjon keelustas põllumajandusloomade nuumamiseks kasutatava söödalisandi Toyocerin.

Ombudsman uuris küsimust ja palus kaebuse esitajal oma väiteid selgitada. Selle uurimise põhjal leidis ombudsman, et EFSA haldusomavoli selles juhtumis ei esinenud.

Kaebus käsitles komisjoni rolli seoses kuue Euroopa riigi teadusasutuste võrgustikuga CAPITA, mis soodustab riikidevahelist teaduskoostööd. CAPITA sai ELi rahalisi vahendeid, et toetada oma teadusprogrammide koordineerimist. Kaebuse esitaja väljendas muret, et CAPITA ei pruukinud rahastatavaid projekte valida läbipaistval, õiglasel ja erapooletul viisil. Ombudsman leidis, et komisjonil on kohustus tegutseda, kui ELi rahaliste vahendite saajad ei täida oma kohustusi. Käesoleval juhul leidis ombudsman siiski, et komisjon tegutses asjakohaselt, veendudes, et projektid valiti läbipaistval, õiglasel ja erapooletul viisil ning et CAPITA ei kuritarvitanud ELi rahalisi vahendeid. Seega lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum käsitleb seda, kuidas komisjon käsitles rikkumiskaebust seoses Itaalia ametiasutuste lähenemisviisiga inseneride välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamisele. Kaebus tulenes sellest, et Itaalia ametiasutused ei tunnustanud vahendaja kvalifikatsiooni, mis viis lõpliku kvalifikatsioonini. Komisjon leidis, et Itaalia ametiasutused ei järginud kaebuse esitaja juhtumi puhul asjakohaseid õigusakte. Kuna aga puudus liidu õigusega vastuolus olev järjepidev ja üldine haldustava, otsustas ta Itaalia suhtes rikkumismenetlust mitte algatada. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et Itaalia ametiasutuste keeldumine võtta arvesse komisjoni seisukohta kaebuse esitaja juhtumi kohta osutas süsteemsele probleemile, mis oleks väärinud komisjoni sekkumist, ootamata ära selliste probleemide tekkimist tulevikus. Seega tegi ta sõbraliku lahenduse ettepaneku, milles soovitas komisjonil jätkata kaebuse esitaja rikkumiskaebuse uurimist. Kuna oma vastuses ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule i) märkis komisjon sõnaselgelt, et riiklike ametiasutuste otsus kaebuse esitaja juhtumi kohta oli vale, ja ii) võttis endale kohustuse jätkata juhtumi käsitlemist, kui talle teatatakse muudest sarnastest juhtumitest, järeldas ombudsman, et haldusomavoli ei esinenud, ja lõpetas juhtumi menetlemise.

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) haldab mitut Euroopa Komisjoni jaoks ette nähtud ELi programmi, sealhulgas osa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“, COSME programmist, programmist LIFE ja EMKFist [1].