- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus juhtumi OI/1/2016 kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni suutmatust vastata ELi asutuse otsuse õigusliku läbivaatamise taotlusele
Otsus
Juhtum OI/1/2016/ZA - Alguskuupäev: {0} Kolmapäev | 11 mai 2016 - Otsuse kuupäev: {0} Neljapäev | 22 detsember 2016 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Haldusomavoli ei tuvastatud , Institutsiooni poolt lahendatud ) - Riik Prantsusmaa
Juhtum puudutas seda, et Euroopa Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja taotlusele vaadata õiguslikult läbi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti otsus lükata tema projekt tagasi ELi rahastamisest programmi „Erasmus+“ raames. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon oli kaebuse esitajale juba vastanud. Seetõttu leidis ta, et kaebuse see osa on institutsiooni poolt lahendatud. Ta analüüsis ka komisjoni vastuse sisu ning leidis, et see on kõikehõlmav ja mõistlik. Seetõttu otsustas ta, et haldusomavoli ei esine.
Kaebuse taust
1. 2014. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjon konkursikutse [1] projektide rahastamiseks programmi „Erasmus+” raames [2]. Konkurss koosnes kahest eraldi taotlusvoorust. Ettepanekud tuli esitada Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA), mis vastutab Euroopa Komisjoni nimel haridus-, koolitus-, noorte-, spordi-, audiovisuaal-, kultuuri- ja vabatahtliku tegevuse programmide rakendamise eest.
2. Kaebuse esitaja, kes esindab Serbia teaduskeskust, esitas projektiettepanekud mõlemas voorus. Ta esitas 31. märtsil 2015 ettepaneku pealkirjaga „Mõtteoskused ja loovus meelelahutuslike matemaatikamängude abil“[3] ning 30. augustil 2015 ettepaneku pealkirjaga „Tee idee – leia töö“. „Loovad noored – tulevased ärijuhid”[4]. See etteheide puudutab teist ettepanekut.
3. 11. detsembril 2015 teatas EACEA kaebuse esitajale, et tema projekti ei valitud ELi kaasrahastamiseks. Rahastamiskünniseks oli kehtestatud 78 punkti 100st, samas kui taotleja oli saanud oma projekti eest 40 punkti 100st [5]. EACEA teatas talle ka, et ta sai teises taotlusvoorus 171 taotlust, millest 23 valiti rahastamiseks välja ja üks kanti reservnimekirja. EACEA esitas kaebuse esitajale tema projektiettepaneku hindamisaruande, mis sisaldas ekspertide märkusi iga hindamiskriteeriumi ja vastavate punktide kohta ning ekspertide üldisi märkusi projektiettepaneku kohta.
4. 18. detsembril 2015 palus kaebuse esitaja Euroopa Komisjonil EACEA otsus nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 [6] artikli 22 alusel õiguslikult läbi vaadata. 2016. aasta märtsi lõpuks ei olnud kaebuse esitaja ikka veel saanud kättesaamise kinnitust ega vastust ning ta võttis 1. aprillil 2016 ombudsmaniga ühendust.
Uurimine
5. Ombudsman algatas kaebuse [7] uurimise ning tuvastas järgmise väite ja väite:
Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja taotlusele vaadata õiguslikult läbi EACEA otsus tema rahastamistaotlus tagasi lükata.
Euroopa Komisjon peaks vastama kaebuse esitaja taotlusele ja käsitlema tema muret seoses tema projekti väljajätmisega konkursikutsest.
6. Ombudsman algatas uurimise 11. mail 2016. Järgmisel päeval teatas komisjon ombudsmanile, et ta saatis kaebuse esitajale vastuse juba 8. aprillil 2016. Kaebuse esitajal paluti esitada oma märkused, mida ta tegi 23. juunil 2016. Uurimise käigus võttis ombudsman nõuetekohaselt arvesse kaebuses esitatud teavet.
Väide, et Euroopa Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja taotlusele vaadata EACEA otsus ja sellega seotud väide õiguslikult läbi
Kaebuse esitaja ja institutsiooni argumendid
7. Kaebuse esitaja peamine väide ja nõue Euroopa Komisjoni vastu puudutas seda, et komisjon ei vastanud EACEA otsuse õigusliku läbivaatamise taotlusele.
8. Komisjon teatas ombudsmanile, et ta vastas kaebuse esitajale 8. aprillil 2016, enne kui ombudsman uurimise algatas.
Ombudsmani hinnang
9. Pärast komisjoni vastust leiab ombudsman, et kaebuse see osa on institutsiooni poolt lahendatud.
Nõue, et komisjon peaks käsitlema kaebuse esitaja muret seoses tema projekti väljajätmisega projektikonkursist
Kaebuse esitaja ja institutsiooni argumendid
10. Komisjonile esitatud taotluses väitis kaebuse esitaja, et tema ettepanek tugines suurel määral sellele, mille ta esitas esimeses taotluste esitamise voorus. Seetõttu kahtles ta, kuidas on võimalik, et tema teise ettepaneku punktisumma on palju väiksem (40/100) kui esimese ettepaneku punktisumma (70/100)[8]. Tema arvates näitas punktide erinevus, et kriteeriume ei kohaldatud taotluste kaalumisel järjepidevalt. Kaebuse esitaja väitis ka, et ekspertide märkused näitasid professionaalsuse ja akadeemilise pädevuse puudumist.
11. Konkreetsete lepingu sõlmimise kriteeriumide kohta tegi kaebuse esitaja järgmised märkused:
i) Seoses esimese kriteeriumiga („Projekti asjakohasus“) vaidlustas kaebuse esitaja ekspertide arvamuse, et tema kavandatud projekt ei ole kooskõlas põhimeetme „Võimekuse suurendamine noortevaldkonnas“ prioriteetidega. Ta vaidlustas ka seisukoha, et tema ettepanek hõlmas noorsootööga tegelevate spetsialistide piiratud osalemist [9].
ii) Teise kriteeriumi („Projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet“) puhul ei nõustunud kaebuse esitaja ekspertide kriitikaga, et projektiettepanekus puudus piisav teave projekti noortevahetustegevuses kasutatava metoodika kohta. Ta väitis, et ainuüksi see asjaolu ei saa õigustada ettepaneku madalat punktisummat selle kriteeriumi alusel [10].
iii) Seoses kolmanda kriteeriumiga („Projektimeeskonna ja koostöökorralduse kvaliteet“) vaidlustas kaebuse esitaja kriitika, et projekt ei too otsest kasu noortesektorile. Ta leidis ka, et projekti liikmetel puudus „asjakohane noorsootöö kogemus“ kui „skandaalne avaldus“, mis põhines ebaõigel teabel [11].
iv) Neljanda kriteeriumi („Mõju ja levitamine“) kohta märkisid eksperdid, et projekti mõju rahvusvahelistes tegevustes osalejatele ja nende ürituste õpiväljunditele ei ole määratletud, mistõttu on seda raske hinnata. Kaebuse esitaja väitis, et selle põhjenduse „koostas“ EACEA, nagu ka tema kriitika, et projekt ei olnud kulutõhus. Lõpuks kordas kaebuse esitaja oma seisukohta, et eksperdid olid projekti tagasi lükanud, tuginedes suures osas kavandatud vahetustegevuse nõrkusele, mis moodustas kogu projektist vaid väga väikese osa.
12. Komisjon esitas oma vastuses [12] nii kaebuse esitaja kui ka EACEA väited ning käsitles kõiki kaebuse esitaja taotluses tõstatatud küsimusi.
13. Esiteks väitis komisjon, et tema kontroll piirdus järgmisega: kontrollida EACEA vastavust valikumenetlust reguleerivatele eeskirjadele; hinnata põhjenduste täielikkust; tagada faktide õigsus; ning kontrollida, et ei esineks ilmset hindamisviga ega võimu kuritarvitamist. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et EACEA-l on ulatuslik kaalutlusõigus seoses asjaoludega, mida tuleb toetuse andmise otsuse tegemisel arvesse võtta, ning selgitas, et tema roll ei ole teise hindamiskomitee roll [13].
14. Teiseks märkis komisjon, et kaebuse esitaja esitatud kaks projektiettepanekut olid tegelikult erineva suunitlusega. Lisaks olid konkurentsitingimused kahes taotluste esitamise voorus erinevad [14]. Ta väitis, et pelk asjaolu, et kahe projektitaotluse eest saadud hinded olid erinevad, ei ole iseenesest piisav tõend selle kohta, et lepingu sõlmimise kriteeriume ei kohaldatud järjepidevalt [15]. Lisaks väitis komisjon, et ettepaneku kvaliteeti tuleks hinnata ettepaneku enda põhjal [16]. Sellest tulenevalt ei saa sarnaseks peetava toetustaotluse eelmist hindamist kasutada võrdlusmaterjalina teise projektikonkursi raames.
15. Kolmandaks nõustus komisjon EACEA väitega, et hindamisaruandes sisalduvad avaldused (jaotises „Üldmärkused“) tegid tegelikult väliseksperdid, mitte EACEA. Komisjon põhjendas seda seisukohta kaebuse esitaja konkreetsemate punktide üksikasjalikus analüüsis.
16. Pärast esialgseid märkusi käsitleti komisjoni otsuses kaebuse esitaja punkte ükshaaval:
i) Seoses esimese kriteeriumi (projekti asjakohasus) hindamisega jõudis komisjon järeldusele, et kaebuse esitaja ei esitanud usaldusväärseid argumente ja fakte, et vaidlustada hinnangut, mille kohaselt projekt ei olnud kooskõlas noortevaldkonna suutlikkuse suurendamise põhimeetme prioriteetidega. Komisjon väitis, et kaebuse esitaja piirdus väitega, et tema ettepanek on täielikult kooskõlas ELi noortestrateegiaga. Seetõttu järeldas komisjon, et kaebuse esitaja väide ei olnud põhjendatud.
ii) Mis puudutab teise hindamiskriteeriumi („Projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet“) hindamist, siis leidis komisjon, et kaebuse esitaja ettepanekus oli puudusi, kuna „puudub teave noortevahetuste käigus kasutatud metoodika kohta“, ning seetõttu ei leidnud komisjon ekspertide hinnangus ilmset viga. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et vahetustegevuse tähtsust ei tohiks alahinnata üksnes selle suhteliselt lühikese kestuse tõttu, ning rõhutas, et see tegevus moodustab ligikaudu 28 % kogutoetusest.
iii) Kolmanda hindamiskriteeriumi („Projektimeeskonna ja koostöökorralduse kvaliteet“) puhul kinnitas komisjon, et ekspertide avaldused puudutasid nii üksikuid hindamiskriteeriume kui ka ettepaneku üldist hindamist. Ta märkis, et avaldused/märkused olid järjepidevad, kuid mitte tingimata identsed, mis ei peaks olema. Mis puudutab kavandatud projektis osalejate väidetavat asjakohaste kogemuste puudumist noorsootöös, siis järeldas komisjon, et ekspertide seisukoht tundus kehtiv, nimelt et kutsekeskkoolid, mis moodustasid formaalsed haridusasutused, ei olnud otseselt noorsootööga seotud [17]. Komisjon lisas, et isegi kui asuda seisukohale, et eksperdid hindasid projekti koordinaatori ja meeskonnaliikmete kogemusi noorsootöö valdkonnas valesti, ei oleks sellel veal olnud otsustavat mõju hindamise tulemusele, kuna projekti üldine punktisumma oli nii madal [18]. Seepärast pidas komisjon seda punkti ebatõhusaks [19].
iv) Neljanda kriteeriumi („Mõju ja levitamine“) puhul leidis komisjon, et kaebuse esitaja väited ei ole põhjendatud. Ta nõustus ekspertide esialgse hinnanguga, et teave noortevahetuste kohta ei olnud piisavalt üksikasjalik. Lisaks nõustus komisjon hinnanguga, et projekti mõju noortesektorile ja osalevatele organisatsioonidele ei olnud piisavalt üksikasjalik. Ta lisas, et kaebuse esitaja ei esitanud komisjonile saadetud kirjas uusi argumente ega tõendeid. Lõpuks jäi komisjon seisukohale, et projekti kulutasuvust käsitlev avaldus kajastas erinevaid üksikute kriteeriumide alusel tehtud avaldusi ega olnud ameti koostatud avaldus.
17. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla läbivaatamise põhjalikkuse ja tõi välja järgmised kolm põhipunkti:
i) Projekti kavandamise ja hindamise kvaliteedi kriteeriumi kohta väitis ta, et ekspertide seisukohad projekti vahetustegevuses osalejate valimise kohta olid vastuolulised, mida komisjon ei olnud tuvastanud [20].
ii) Sama kriteeriumi puhul rõhutas kaebuse esitaja, et 19 punkti mahaarvamine projekti hindamisest selle kriteeriumi alusel, mis põhines üksnes ettepaneku nõrkusel seoses viiepäevase vahetustegevuse metoodikaga, ei olnud põhjendatud.
iii) Seoses kriteeriumiga „Projektimeeskonna kvaliteet ja koostöökord“ rõhutas kaebuse esitaja, et komisjon eksis, kui nõustus ekspertide seisukohaga, et projektis kavandatud osalejatel ei ole asjakohast kogemust noorsootöös [21]. Lõpuks nimetas kaebuse esitaja „äärmiselt küüniliseks“ komisjoni väidet, et sellega seotud hindamisviga ei mõjuta tulemust, kuna projekti punktisumma oli siiani alla rahastamiskünnise.
Ombudsmani hinnang
18. Ombudsman märgib, et tema roll piirdub selle hindamisega, kas komisjoni vastus oli mõistlik, ning et tema hinnangus ei tehtud ilmset viga. Ombudsmani ülesanne ei ole asendada institutsiooni hinnangut enda omaga.
19. Seoses komisjoni kontrolli ulatusega märgib ombudsman, et komisjon selgitas veenvalt, miks tema ülesanne ei olnud tegutseda teise hindamiskomisjonina, vaid kontrollida, et ei esineks ilmset hindamisviga ega võimu kuritarvitamist (komisjoni vastuse punkt 21)[22].
20. Lisaks põhjendas komisjon, miks tema läbivaatamine keskendus ainult kaebuse esitaja teisele ettepanekule, ja selgitas kohtupraktikale tuginedes, miks ei saa sisuliselt sarnaseks peetava toetustaotluse eelmine hindamine olla uue hindamise aluseks (komisjoni vastuse punkt 20)[23].
21. Seoses kaebuse esitaja märkustega üksikute kriteeriumide kohta märgib ombudsman, et komisjoni läbivaatamine oli üksikasjalik ja käsitles kaebuse esitaja argumente ükshaaval (komisjoni vastuse punktid 22–25). Komisjon põhjendas oma seisukohta põhjalikult ja tõi vajaduse korral konkreetseid näiteid oma seisukoha põhjendamiseks [24].
22. Kaebuse esitaja märkused ei lisanud uusi tõendeid, mis võiksid komisjoni vastuse vaidlustada. Seoses projekti vahetustegevuses osalejate valimise kriteeriumiga (esimene tähelepanek) mõistab ombudsman, et komisjon kritiseeris osalejate valimisel kasutatud kriteeriumi liiki, mitte vajadust viia läbi valikuprotsess kui sellist.
23. Seoses kaebuse esitaja väitega, et üksnes viiepäevase vahetustegevuse metoodika nõrkus ei õigusta 19 punkti mahaarvamist (teine tähelepanek), tuleb märkida, et iga hindamiskriteeriumi puhul kajastab punktisumma ekspertide üldisi märkusi selle kriteeriumi kohta, mitte ainult ühte üksikut punkti või kriitikat [25].
24. Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon eksis, kui nõustus ekspertide seisukohaga, et projektis osalejatel puudus noorsootöö kogemus (kolmas tähelepanek), märgib ombudsman, et komisjoni vastus oli nüansseeritud ja põhines asjaolul, et kolmest osalejast kaks olid formaalse hariduse sektorist. Koolide osalemine oli lubatud, kuid nagu väitsid nii komisjon kui ka eksperdid, olid nad selles projektis üleesindatud ja seetõttu ei olnud neil kõige paremad võimalused aidata kaasa noortesektori tugevdamise üldeesmärgi saavutamisele. Lõpuks tugines komisjoni vastav argument hageja seotud väite ebatõhususe kohta väljakujunenud kohtupraktikale [26].
25. Ombudsman järeldab, et komisjoni vastus näib olevat kõikehõlmav ja mõistlik ning ei leia seetõttu haldusomavoli.
Järeldus
Ombudsman lõpetab selle kaebuse uurimise järgmiste järeldustega [27]:
Esimese väite osas on institutsioon asja lahendanud ja teise väite osas haldusomavoli ei esinenud.
Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.
Marta Hirsch- Ziembinska
Üksus 1 – Uurimised ja IKT
Strasbourg, 22. detsember 2016
[1] EAC/A04/2014; 2. põhimeede: innovatsioonile ja heade tavade vahetamisele suunatud koostöö, meede: suutlikkuse suurendamine noortevaldkonnas
[2] Määrus (EL) nr 1288/2013
[3] Taotlus nr 565824-EPP-1-2015-1-RS-EPPKA2-CBY-WB. EACEA teatas 6. juulil 2015 hagejale, et tema projektiettepanekut ei valitud ELi kaasrahastamiseks, kuna rahastamiskünniseks kehtestati 78 punkti 100st ja hageja sai 70 punkti 100st. Esimeses voorus EACEA-le esitatud 146 toetustaotlusest valiti rahastamiseks välja 43.
[4] Taotlus nr 569424-EPP-1-2015-2-RS-EPPKA2-CBY-WB.
[5] Hindamiskriteeriumid: projekti asjakohasus 7 punkti 20st, projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet 11 punkti 30st, projektimeeskonna ja koostöökorralduse kvaliteet 12 punkti 30st ning mõju ja tulemuste levitamine 10 punkti 20st.
[6] Määrus, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. Selle artiklis 22 on sätestatud: Täitevasutuse mis tahes toimingu, millega kahjustatakse kolmandat isikut, võib suunata komisjonile selle seaduslikkuse kontrollimiseks iga isik, keda see otseselt või isiklikult puudutab, või liikmesriik. Haldusmenetlus suunatakse komisjonile ühe kuu jooksul alates päevast, mil asjaomane huvitatud isik või liikmesriik sai teada vaidlustatud aktist. Pärast huvitatud isiku või asjaomase liikmesriigi ja täitevasutuse esitatud argumentide ärakuulamist teeb komisjon otsuse haldusmenetluse kohta kahe kuu jooksul alates menetluse algatamise kuupäevast. Ilma et see piiraks komisjoni kohustust vastata kirjalikult ja põhjendada oma otsust, käsitatakse komisjoni poolt selle tähtaja jooksul vastamata jätmist menetluse kaudse tagasilükkamisena.”
[7] Kaebuse esitaja esindas Serbias asuvat teaduskeskust. Ombudsmani põhikirja artikli 2.2 kohaselt ei olnud kaebuse esitajal õigust ombudsmanile kaebust esitada. Sellistel asjaoludel hindab ombudsman siiski igal üksikjuhul eraldi, kas tal on põhjust viia uurimine läbi omal algatusel. See juhtub siis, kui ombudsman leiab, et tema sekkumine teeniks avalikke huve või heastaks haldusomavoli juhtumi.
[8] Kaebuse esitaja märkis, et ta oli võtnud arvesse ekspertide märkusi oma esimese ettepaneku nõrkade kohtade kohta ja püüdis neid teises ettepanekus parandada: meeskond koosnes kolme asemel kaheksast inimesest; projekti eesmärgid keskendusid rohkem loovusele ja ettevõtlusele ning projekti mõju ja levitamisstrateegiat selgitati paremini.
[9] „Noorsootöötaja“ on mitteformaalses õppes osalev spetsialist või vabatahtlik, kes toetab noori nende isiklikus sotsiaalhariduslikus ja kutsealases arengus.
[10] Ta juhtis tähelepanu sellele, et vahetustegevus kestab vaid nädala, samas kui programm kestab 12 kuud. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et vahetused puudutasid piiratud arvu üliõpilasi.
[11] Sellega seoses viitas ta oma hiljutisele kogemusele enam kui 500 üliõpilasega vanuses 15–19 aastat eri Euroopa riikides ning oma tunnustatud akadeemilisele tööle uue ja originaalse metoodika väljatöötamisel selle kohta, kuidas tugevdada noorte loovust.
[12] C(2016) 1995 final, komisjoni 5. aprilli 2016. aasta rakendusotsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) õigusakti seaduslikkuse läbivaatamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 58/2003.
[13] Komisjon viitas Euroopa Kohtu 8. mai 2003. aasta otsusele kohtuasjas Itaalia ja SIM 2 Multimedia vs. komisjon, C-328/99 ja C-399/00, ECLI:EU:C:2003:252, punkt 39.
[14] Esimeses voorus valiti 146 toetustaotlusest välja 43 ning teises voorus valiti 171 toetustaotlusest välja 23.
[15] Komisjon märgib ka, et "selle väidetava vastuolu uurimise algatamine väljuks määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 22 lõike 1 kohase õiguspärasuse kontrolli taotluse raamidest, kuna komisjon saab kontrollida ainult taotlejat kahjustanud ameti akti seaduslikkust; ta ei saa läbi viia sellist hindamist nagu ameti kahe otsuse võrdlev uurimine".
[16] Vt mutatis mutandis kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 2012, Evropaïki Dynamiki vs. EFSA, T-457/07, ECLI:EU:T:2012:671, punkt 104, ja kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 26. veebruar 2002, Esedra vs. komisjon, T-169/00, ECLI:EU:T:2002:40, punkt 158.
[17] Komisjon viitas noorsootöötaja määratlusele programmi "Erasmus+" käsitleva määruse artikli 2 punktis 12, milles on sätestatud, et "noorsootöötaja on mitteformaalses õppes osalev kutsetöötaja või vabatahtlik, kes toetab noorte isiklikku sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut".
[18] Komisjon märkis, et "isegi kui taotlejale antaks selle kriteeriumi eest maksimaalne punktide arv, jääks tema toetustaotluse üldine punktisumma ikkagi allapoole rahastamiskünnist", st 58 punkti 100st.
[19] Üldkohtu 15. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas Evropaiki Dynamiki vs. komisjon, T-236/09, ECLI:EU:T:2012:127, punkt 120.
[20] Eksperdid leidsid, et vahetustegevuses osalejate valimise kriteeriumid ei olnud asjakohased ja olid vastuolus nn vahetusfilosoofiaga. Kaebuse esitaja väitis, et lepingu sõlmimise kriteeriumide ja projekti üksikasjaliku kirjelduse kohaselt tuleb vahetustegevuses osalejate valimisel kohaldada teatavaid kriteeriume.
[21] Kaebuse esitaja rõhutas, et projektis osalejad olid kogenud noorsootöös, hoolimata asjaolust, et kolmest partnerist kaks olid formaalsed haridusasutused. Ta väitis ka, et koolid on abikõlblikud osalevad organisatsioonid.
[22] Üldkohtu 10. aprilli 2014. aasta otsus Evropaiki Dynamiki vs. komisjon, T340/09, EU:T 2014:208, punkt 50: „Algul tuleb märkida, et liidu institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb arvesse võtta, kui nad otsustavad sõlmida hankelepingu hankemenetluses. Selle kaalutlusõiguse teostamise kohtulik kontroll piirdub seega menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise, faktiliste asjaolude õigsuse ning ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega (vt Esimese Astme Kohtu 10. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑211/02: Tideland Signal vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑3781, punkt 33, ja 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑465/04: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 45)”. Vt ka määruse 58/2003 artikli 22 lõige 1.
[23] Kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 2012, Evropaïki Dynamiki vs. EFSA, T-457/07, ECLI:EU:T:2012:671, punkt 104: „Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb pakkumuste kvaliteeti hinnata lähtuvalt pakkumustest endist, mitte kogemusest, mille pakkujad on hankija juures varasemate lepingute raames omandanud, või pakkujate tehnilisest või kutsealasest suutlikkusest, mida on juba valikuetapis kontrollitud ja mida ei saa pakkumuste võrdlemisel uuesti arvesse võtta (eespool punktis 80 viidatud kohtuotsus Esedra vs. komisjon, punkt 158; eespool punktis 80 viidatud kohtuotsus TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon, punkt 86; vt selle kohta analoogia alusel ka eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus Beentjes, punkt 15). Lisaks ei saa pakkujate kogemusel põhinev kriteerium põhimõtteliselt olla hindamiskriteerium rakenduseeskirjade artikli 138 tähenduses (vt analoogia alusel eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus Lianakis jt, punkt 31, ja eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, punkt 56)”.
[24] Näiteks seoses kaebuse esitaja tähelepanekuga, et eksperdid ei oleks tohtinud pidada oluliseks üksikasjaliku teabe puudumist noortevahetuste käigus kasutatava metoodika kohta, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et nii taotlusvormis kui ka projekti üksikasjalikus kirjelduses see teave puudus. Ta esitas oma seisukoha toetuseks ka finantskaalutlused, märkides, et see osa toetusest, mis oli mõeldud vahetustegevuse katmiseks, moodustas ligikaudu 28 % kogu toetusest. Seoses kaebuse esitaja seisukohaga, et EACEA väitis, et projekt ei olnud kulutõhus, ja mitte eksperdid, rõhutas komisjon, et avaldus kajastas hindamisaruande muudes osades esitatud punkte ja oli seega kooskõlas üldhinnanguga.
[25] Ekspertide märkustes viidati ka „üksikasjaliku teabe puudumisele ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, hindamise ja levitamise eri etappide kohta“, madalale kulutõhususele, ebapiisavalt põhjendatud levitamistegevusele, formaalharidusasutuste raames toimuvale tegevusele ning rahvusvahelistele üritustele, millel puuduvad selged sihid ja/või eesmärgid.
[26] See argument põhineb Üldkohtu 15. märtsi 2012. aasta otsusel Evripaiki Dynamiki vs. komisjon, T-236/09, ECLI:EU:T:2012:127, punkt 120, milles on märgitud: „Sellest järeldub, et isegi kui hindamiskomisjon oleks teinud vea hageja pakkumuse hindamisel 2. osa kohta, ei mõjuta see viga komisjoni lõplikku järeldust, et hageja pakkumus ei saanud kvaliteedi ja hinna suhte eest punkte, mis oleksid olnud piisavad, et temaga leping sõlmida. Selline viga oleks ebaoluline ega oleks seega piisav vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna käesoleva juhtumi konkreetsetel asjaoludel ei oleks see saanud tulemust otsustavalt mõjutada (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑126/99: Graphischer Maschinenbau vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑2427, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika)”.
[27] Läbivaatamismenetluse teave on ombudsmani veebilehel http://www.ombudsman.europa.eu/en/resources/otherdocument.faces/en/70669/html.bookmark.