- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus juhtumi OI/1/2016 kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni suutmatust vastata ELi ameti otsuse õigusliku läbivaatamise taotlusele
Otsus
Juhtum OI/1/2016/ZA - Alguskuupäev: Kolmapäev | 11 mai 2016 - Otsuse kuupäev: Neljapäev | 22 detsember 2016 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Haldusomavoli ei tuvastatud , Institutsiooni poolt lahendatud ) - Riik Prantsusmaa
Juhtum oli seotud sellega, et Euroopa Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja taotlusele vaadata õiguslikult läbi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti otsus lükata tagasi tema projekti rahastamine ELi vahenditest programmi „Erasmus+“ raames. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon oli kaebuse esitajale juba vastanud. Seetõttu leidis ta, et institutsioon on kaebuse selle osa lahendanud. Ta uuris ka komisjoni vastuse sisu ning leidis, et see on kõikehõlmav ja mõistlik. Seetõttu otsustas ta, et haldusomavoli ei esine.
Kaebuse taust
1. Euroopa Komisjon avaldas 2014. aasta oktoobris konkursikutse [1] projektide rahastamiseks programmi „Erasmus+“ raames [2]. Konkursikutse koosnes kahest eraldi taotlusvoorust. Ettepanekud tuli esitada Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA), mis vastutab Euroopa Komisjoni nimel haridus-, koolitus-, noorte-, spordi-, audiovisuaal-, kultuuri- ja vabatahtliku tegevuse programmide rakendamise eest.
2. Kaebuse esitaja, kes esindab Serbia teaduskeskust, esitas projektiettepanekud mõlemas voorus. Ta esitas 31. märtsil 2015 ettepaneku „Mõtle oskustele ja loovusele meelelahutuslike matemaatikamängude abil“[3] ning 30. augustil 2015 ettepaneku „Tee idee – saa töökoht. Loovad noored – tulevased ärijuhid”[4]. See etteheide puudutab teist ettepanekut.
3. 11. detsembril 2015 teatas EACEA kaebuse esitajale, et tema projekti ei valitud ELi kaasrahastamiseks. Rahastamiskünniseks oli kehtestatud 78 punkti 100st, samas kui taotleja oli saanud oma projekti eest 40 punkti 100st [5]. EACEA teatas talle ka, et ta sai teises taotluste esitamise voorus 171 taotlust, millest 23 valiti rahastamiseks välja ja üks kanti reservnimekirja. EACEA esitas kaebuse esitajale tema projektiettepaneku hindamisaruande, mis sisaldas ekspertide märkusi iga hindamiskriteeriumi ja vastavate punktisummade kohta ning ekspertide üldisi märkusi projektiettepaneku kohta.
4. 18. detsembril 2015 palus kaebuse esitaja Euroopa Komisjonil EACEA otsus nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 [6] artikli 22 alusel õiguslikult läbi vaadata. 2016. aasta märtsi lõpuks ei olnud kaebuse esitaja ikka veel kättesaamiskinnitust ega vastust saanud ning ta võttis ombudsmaniga ühendust 1. aprillil 2016.
Uurimine
5. Ombudsman algatas kaebuse [7] uurimise ning tuvastas järgmise väite ja väite:
Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja taotlusele vaadata õiguslikult läbi EACEA otsus lükata tagasi tema rahastamistaotlus.
Euroopa Komisjon peaks vastama kaebuse esitaja taotlusele ja käsitlema tema muret seoses tema projekti väljajätmisega konkursikutsest.
6. Ombudsman algatas uurimise 11. mail 2016. Järgmisel päeval teatas komisjon ombudsmanile, et oli juba 8. aprillil 2016 saatnud kaebuse esitajale vastuse. Kaebuse esitajal paluti esitada oma seisukohad, mida ta tegi 23. juunil 2016. Uurimise käigus võttis ombudsman nõuetekohaselt arvesse kaebuses esitatud teavet.
Väide, et Euroopa Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja taotlusele vaadata EACEA otsus ja sellega seotud väide õiguslikult läbi
Kaebuse esitaja ja institutsiooni argumendid
7. Kaebuse esitaja peamine väide ja nõue Euroopa Komisjoni vastu oli seotud sellega, et komisjon ei vastanud tema taotlusele vaadata EACEA otsus õiguslikult läbi.
8. Komisjon teatas ombudsmanile, et ta vastas kaebuse esitajale 8. aprillil 2016, enne kui ombudsman alustas uurimist.
Ombudsmani hinnang
9. Pärast komisjoni vastust leiab ombudsman, et see osa kaebusest on institutsiooni poolt lahendatud.
Väide, et komisjon peaks käsitlema kaebuse esitaja muret seoses tema projekti väljajätmisega projektikonkursist
Kaebuse esitaja ja institutsiooni argumendid
10. Oma taotluses komisjonile väitis kaebuse esitaja, et tema ettepanek tugines suures osas sellele, mille ta oli esitanud esimeses pakkumuste esitamise voorus. Seetõttu küsis ta, kuidas on võimalik, et tema teise ettepaneku punktisumma on palju väiksem (40/100) kui esimese ettepaneku punktisumma (70/100)[8]. Tema arvates näitas punktisummade erinevus, et kriteeriume ei kohaldatud taotluste läbivaatamisel järjepidevalt. Kaebuse esitaja väitis ka, et ekspertide märkused näitasid professionaalsuse ja akadeemilise pädevuse puudumist.
11. Konkreetsete pakkumuste hindamise kriteeriumide kohta tegi kaebuse esitaja järgmised märkused:
i) Seoses esimese kriteeriumiga („Projekti asjakohasus“) vaidlustas kaebuse esitaja ekspertide seisukohad, et tema kavandatav projekt ei ole kooskõlas põhimeetme „Suutlikkuse suurendamine noortevaldkonnas“ prioriteetidega. Samuti vaidlustas ta seisukoha, et tema ettepanek hõlmas noorsootööga tegelevate spetsialistide piiratud osalemist [9].
ii) Teise kriteeriumi („Projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet“) puhul ei nõustunud kaebuse esitaja ekspertide kriitikaga, et projektitaotluses ei olnud piisavalt teavet projekti noortevahetustegevuses kasutatava metoodika kohta. Ta väitis, et ainuüksi see asjaolu ei saa õigustada ettepaneku madalat punktisummat selle kriteeriumi alusel [10].
iii) Seoses kolmanda kriteeriumiga („Projektimeeskonna kvaliteet ja koostöökord“) vaidlustas kaebuse esitaja kriitika, et projekt ei too noortesektorile otsest kasu. Samuti leidis ta, et projektis osalejatel puuduvad „asjakohased kogemused noorsootöös” kui „skandaalne avaldus”, mis põhines ebaõigel teabel [11].
iv) Seoses neljanda kriteeriumiga („Mõju ja levitamine“) märkisid eksperdid, et „projekti mõju osalejatele rahvusvaheliste tegevuste ajal ja nende ürituste õpiväljundid ei ole kindlaks määratud“, mis raskendas hindamist. Kaebuse esitaja väitis, et selle põhjenduse koostas EACEA, nagu ka tema kriitika, et projekt ei olnud kulutõhus. Lõpuks kordas kaebuse esitaja oma seisukohta, et eksperdid olid projekti tagasi lükanud, tuginedes suures osas kavandatud vahetustegevuse nõrkusele, mis moodustas kogu projektist vaid väga väikese osa.
12. Oma vastuses [12] esitas komisjon nii kaebuse esitaja kui ka EACEA väited ning käsitles kõiki kaebuse esitaja taotluses tõstatatud küsimusi.
13. Esiteks väitis komisjon, et tema läbivaatamine piirdus järgmisega: kontrollida EACEA vastavust valikumenetlust reguleerivatele eeskirjadele; põhjenduste täielikkuse hindamine; faktide õigsuse tagamine; ning selle kontrollimine, et ei ole tehtud ilmset hindamisviga ega kuritarvitatud võimu. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et EACEA-l on ulatuslik kaalutlusõigus seoses teguritega, mida tuleb toetuse andmise üle otsustamisel arvesse võtta, ning selgitas, et EACEA-l ei ole teise hindamiskomitee rolli [13].
14. Teiseks märkis komisjon, et kaebuse esitaja esitatud kahel projektiettepanekul oli tegelikult erinev fookus. Lisaks olid konkurentsitingimused kahes pakkumuste esitamise voorus erinevad [14]. Ta väitis, et pelk asjaolu, et kahe projektitaotluse punktisummad olid erinevad, ei ole iseenesest piisav tõend selle kohta, et toetuse andmise kriteeriume ei kohaldatud järjepidevalt [15]. Lisaks väitis komisjon, et ettepaneku kvaliteeti tuleks hinnata ettepaneku enda alusel [16]. Sellest tulenevalt ei saa sarnaseks peetava toetustaotluse eelmist hindamist kasutada võrdluse alusena teise projektikonkursi raames.
15. Kolmandaks nõustus komisjon EACEA väitega, et hindamisaruandes (punktis „Üldised märkused“) esitatud avaldused tegid tegelikult väliseksperdid, mitte EACEA. Komisjon põhjendas seda seisukohta kaebuse esitaja konkreetsemate punktide edasises üksikasjalikus analüüsis.
16. Pärast esialgseid märkusi käsitles komisjon oma otsuses kaebuse esitaja punkte ükshaaval:
i) Seoses esimese kriteeriumi (projekti asjakohasus) hindamisega järeldas komisjon, et kaebuse esitaja ei esitanud kindlaid argumente ega fakte, et vaidlustada hinnangut, mille kohaselt projekt ei olnud kooskõlas noortevaldkonna suutlikkuse suurendamise põhimeetme prioriteetidega. Komisjon väitis, et kaebuse esitaja piirdus väitega, et tema ettepanek on täielikult kooskõlas ELi noortestrateegiaga. Seetõttu järeldas komisjon, et kaebuse esitaja väide ei olnud põhjendatud.
ii) Mis puudutab teise hindamiskriteeriumi („Projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet“) hindamist, siis leidis komisjon, et kaebuse esitaja ettepanekus oli puudusi, kuna „puudub teave noortevahetuses kasutatud metoodika kohta“, ning seetõttu ei leidnud komisjon ekspertide hinnangus ilmset viga. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et vahetustegevuste tähtsust ei tohiks alahinnata üksnes nende suhteliselt lühikese kestuse tõttu, ning rõhutas, et need tegevused moodustaksid ligikaudu 28 % kogutoetusest.
iii) Seoses kolmanda hindamiskriteeriumiga („Projektimeeskonna kvaliteet ja koostöökord“) kinnitas komisjon, et ekspertide avaldused puudutasid nii individuaalseid hindamiskriteeriume kui ka ettepaneku üldist hindamist. Ta märkis, et avaldused/märkused olid järjepidevad, kuid mitte tingimata identsed, mida need ei tohiks olla. Mis puudutab kavandatud projektis osalejate väidetavat asjakohaste kogemuste puudumist noorsootöö valdkonnas, siis järeldas komisjon, et ekspertide seisukoht näis paikapidav, nimelt et kutsekeskkoolid, mis moodustasid formaalsed haridusasutused, ei olnud otseselt seotud noorsootööga [17]. Komisjon lisas, et isegi kui leitakse, et eksperdid olid valesti hinnanud projekti koordinaatori ja meeskonnaliikmete kogemusi noorsootöö valdkonnas, ei oleks sellel veal olnud otsustavat mõju hindamise tulemusele, kuna projekti üldhinnang oli nii madal [18]. Seetõttu pidas komisjon seda punkti ebatõhusaks [19].
iv) Neljanda kriteeriumi („Mõju ja levitamine“) puhul leidis komisjon samuti, et kaebuse esitaja väited ei ole põhjendatud. Ta nõustus ekspertide esialgse hinnanguga, et teave noortevahetuste kohta ei olnud piisavalt üksikasjalik. Lisaks nõustus komisjon hinnanguga, et projekti mõju noortesektorile ja osalevatele organisatsioonidele ei olnud piisavalt üksikasjalik. Ta lisas, et kaebuse esitaja ei esitanud komisjonile saadetud kirjas uusi argumente ega tõendeid. Lõpuks väitis komisjon, et projekti kulutõhusust käsitlev avaldus kajastas eri kriteeriumide alusel tehtud erinevaid avaldusi ega olnud ameti koostatud avaldus.
17. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla läbivaatamise põhjalikkuse ja tõi välja järgmised kolm põhipunkti:
i) Projekti kavandamise kvaliteedi ja hindamiskriteeriumi kohta väitis ta, et ekspertide seisukohad projekti vahetustegevuses osalejate valimise kohta olid vastuolulised, mida komisjon ei olnud kindlaks teinud [20].
ii) Sama kriteeriumiga seoses rõhutas kaebuse esitaja, et 19 punkti mahaarvamine projekti hindamisest selle kriteeriumi alusel, mis põhines üksnes ettepaneku nõrkusel seoses viiepäevase vahetustegevuse metoodikaga, ei olnud põhjendatud.
iii) Seoses projektimeeskonna kvaliteedi ja koostöökorra kriteeriumiga väitis kaebuse esitaja, et komisjon eksis, kui nõustus ekspertide seisukohaga, et projektis pakutud osalejatel ei olnud noorsootöö valdkonnas asjakohast kogemust [21]. Lõpuks kirjeldas kaebuse esitaja „äärmiselt küünilisena“ komisjoni väidet, et hindamisviga ei mõjutaks tulemust, kuna projekti punktisumma on seni jäänud alla rahastamiskünnise.
Ombudsmani hinnang
18. Ombudsman märgib, et tema roll piirdub selle hindamisega, kas komisjoni vastus oli mõistlik, ning et selle hindamisel ei tehtud ilmset viga. Ombudsmani ülesanne ei ole asendada institutsiooni hinnangut enda omaga.
19. Komisjoni kontrolli ulatuse kohta märgib ombudsman, et komisjon selgitas veenvalt, miks tema ülesanne ei olnud tegutseda teise hindamiskomisjonina, vaid kontrollida, et ei oleks tehtud ilmset hindamisviga ega võimu kuritarvitatud (komisjoni vastuse punkt 21)[22].
20. Lisaks põhjendas komisjon, miks tema läbivaatamine keskendus üksnes kaebuse esitaja teisele ettepanekule, ning selgitas kohtupraktikale tuginedes, miks sisuliselt sarnaseks peetava toetustaotluse eelmine hindamine ei saa olla uue hindamise aluseks (komisjoni vastuse punkt 20)[23].
21. Seoses kaebuse esitaja märkustega üksikute kriteeriumide kohta märgib ombudsman, et komisjoni läbivaatamine oli üksikasjalik ja käsitles kaebuse esitaja argumente ükshaaval (komisjoni vastuse punktid 22–25). Komisjon põhjendas oma seisukohta põhjalikult ja tõi vajaduse korral konkreetseid näiteid oma seisukoha põhjendamiseks [24].
22. Kaebuse esitaja tähelepanekud ei lisanud uusi tõendeid, mis võiksid komisjoni vastuse vaidlustada. Seoses projekti vahetustegevuses osalejate valimiseks kasutatud kriteeriumiga (esimene tähelepanek) mõistab ombudsman, et komisjon kritiseeris osalejate valimiseks kasutatud kriteeriumi liiki, mitte valikumenetluse läbiviimise vajadust kui sellist.
23. Seoses kaebuse esitaja väitega, et viiepäevase vahetustegevuse metoodika nõrkus üksi ei saa õigustada 19 punkti mahaarvamist (teine tähelepanek), tuleb märkida, et iga hindamiskriteeriumi puhul kajastab hinne ekspertide üldisi märkusi selle kriteeriumi kohta, mitte ainult ühte üksikut punkti või kriitikat [25].
24. Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon eksis, kui nõustus ekspertide arvamusega, et projektis osalejatel ei olnud noorsootöö kogemusi (kolmas tähelepanek), märgib ombudsman, et komisjoni vastus oli nüansirikas ja põhines asjaolul, et kolmest osalejast kaks olid formaalse hariduse sektorist. Koolide osalemine oli lubatud, kuid nagu väitsid nii komisjon kui ka eksperdid, olid nad selles projektis üleesindatud ja seetõttu ei saanud nad kõige paremini kaasa aidata üldisele eesmärgile tugevdada noortesektorit. Lõpuks põhines komisjoni seotud argument taotluse esitaja seotud väite ebatõhususe kohta väljakujunenud kohtupraktikal [26].
25. Ombudsman järeldab, et komisjoni vastus näib olevat kõikehõlmav ja mõistlik ning seetõttu ei tuvastata selles haldusomavoli.
Järeldus
Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman kaebuse järgmiste järeldustega [27]:
Esimese väite puhul on institutsioon küsimuse lahendanud ja teise väite puhul haldusomavoli ei esinenud.
Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.
Marta Hirsch-Ziembinska
Üksus 1 – Uurimised ja IKT
Strasbourg, 22.12.2016
[1] EAC/A04/2014; põhimeede. innovatsioonile suunatud koostöö ja heade tavade vahetamine, meede: Suutlikkuse suurendamine noortevaldkonnas
[2] Määrus (EL) nr 1288/2013
[3] Taotlus nr 565824-EPP-1-2015-1-RS-EPPKA2-CBY-WB. EACEA teatas 6. juulil 2015 hagejale, et tema projektitaotlust ei valitud välja liidu kaasrahastamiseks, kuna rahastamiskünniseks määrati 78 punkti 100st ja hageja sai 70 punkti 100st. Esimeses voorus EACEA-le laekunud 146 toetustaotlusest valiti rahastamiseks välja 43.
[4] Taotlus nr 569424-EPP-1-2015-2-RS-EPPKA2-CBY-WB.
[5] Pakkumuste hindamise kriteeriumid: projekti asjakohasus 7 punkti 20st; projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet, 11 punkti 30st; projektimeeskonna ja koostöökorralduse kvaliteet, 12 punkti 30st; ning mõju ja levitamine – 10 punkti 20st.
[6] Määrus, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. Selle artiklis 22 on sätestatud: Iga rakendusameti tegevuse, mis kahjustab kolmandat isikut, võib komisjonile suunata iga isik, keda see otseselt või isiklikult puudutab, või liikmesriik, et kontrollida selle õiguspärasust. Haldusmenetlus suunatakse komisjonile ühe kuu jooksul alates päevast, mil huvitatud isik või asjaomane liikmesriik sai vaidlustatud aktist teada. Pärast huvitatud isiku või asjaomase liikmesriigi ja täitevasutuse väidete ärakuulamist teeb komisjon haldusmenetluse kohta otsuse kahe kuu jooksul alates menetluse algatamise kuupäevast. Ilma et see piiraks komisjoni kohustust vastata kirjalikult, põhjendades oma otsust, käsitatakse komisjoni poolt selle tähtaja jooksul vastamata jätmist menetluse kaudse tagasilükkamisena.”
[7] Kaebuse esitaja esindas Serbias asuvat teaduskeskust. Ombudsmani põhikirja artikli 2.2 kohaselt ei olnud kaebuse esitajal õigust ombudsmanile kaebust esitada. Sellises olukorras hindab ombudsman siiski igal üksikjuhul eraldi, kas ta leiab, et on alust viia uurimine läbi omal algatusel. See juhtub siis, kui ombudsman leiab, et tema sekkumine teeniks avalikke huve või parandaks haldusomavoli juhtumi.
[8] Kaebuse esitaja märkis, et ta võttis arvesse ekspertide märkusi oma esimese ettepaneku nõrkade kohtade kohta ja püüdis neid teises ettepanekus parandada: võistkond koosnes kolme asemel kaheksast inimesest; projekti eesmärgid keskendusid rohkem loovusele ja ettevõtlusele; projekti mõju ja levitamisstrateegiat selgitati paremini.
[9] Noorsootöötaja on mitteformaalses õppes osalev kutsetöötaja või vabatahtlik, kes toetab noorte isiklikku sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut.
[10] Ta märkis, et vahetustegevus kestab ainult nädal, samas kui programm kestab 12 kuud. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et vahetused puudutasid piiratud arvu üliõpilasi.
[11] Sellega seoses viitas ta oma hiljutisele kogemusele rohkem kui 500 üliõpilasega vanuses 15–19 aastat erinevates Euroopa riikides ning oma tunnustatud akadeemilisele tööle uue ja originaalse metoodika kallal, kuidas tugevdada noorte loovust.
[12] C(2016) 1995 final, komisjoni 5. aprilli 2016. aasta rakendusotsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) õigusakti seaduslikkuse kontrolli kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 58/2003.
[13] Komisjon viitas Euroopa Kohtu 8. mai 2003. aasta otsusele kohtuasjades C-328/99 ja C-399/00: Itaalia ja SIM 2 Multimedia vs. komisjon, ECLI:EU:C:2003:252, punkt 39.
[14] Esimeses voorus valiti 146 toetustaotlusest välja 43 ja teises voorus 171 toetustaotlusest 23.
[15] Komisjon märgib samuti, et "selle väidetava vastuolu uurimine läheks kaugemale määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 22 lõike 1 kohase õiguspärasuse läbivaatamise taotluse ulatusest, kuna komisjon saab kontrollida üksnes ameti sellise akti õiguspärasust, mis kahjustas taotlejat; ta ei saa läbi viia sellist hindamist nagu kahe ameti tehtud otsuse võrdlev uurimine”.
[16] Vt mutatis mutandis kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 2012, Evropaïki Dynamiki vs. EFSA, T-457/07, ECLI:EU:T:2012:671, punkt 104; ja kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 26. veebruar 2002, Esedra vs. komisjon, T-169/00, ECLI:EU:T:2002:40, punkt 158.
[17] Komisjon viitas noorsootöötaja määratlusele programmi "Erasmus+" määruse artikli 2 lõikes 12, milles on sätestatud, et "noorsootöötaja on mitteformaalses õppes osalev kutsetöötaja või vabatahtlik, kes toetab noorte isiklikku sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut".
[18] Komisjon märkis, et "isegi kui taotlejale antaks selle kriteeriumi eest maksimaalne punktide arv, jääks tema toetusetaotluse üldine punktisumma ikkagi alla rahastamiskünnise", nimelt 58 punkti 100st.
[19] Kohtuotsus, Üldkohus, 15. märts 2012, Evropaiki Dynamiki vs. komisjon, T-236/09, ECLI:EU:T:2012:127, punkt 120.
[20] Eksperdid leidsid, et vahetustegevuses osalejate valimise kriteeriumid ei olnud asjakohased ja olid vastuolus vahetuspõhimõtetega. Kaebuse esitaja väitis, et hindamiskriteeriumide ja projekti üksikasjaliku kirjelduse kohaselt tuleb vahetustegevuses osalejate valimisel kohaldada teatavaid kriteeriume.
[21] Kaebuse esitaja rõhutas, et projektis osalejad olid noorsootöös kogenud hoolimata asjaolust, et kolmest partnerist kaks olid formaalsed haridusasutused. Ta väitis ka, et koolid on toetuskõlblikud osalevad organisatsioonid.
[22] Kohtuotsus, Üldkohus, 10. aprill 2014, Evropaiki Dynamiki vs. komisjon, T340/09, ECLI:EU:T 2014:208, punkt 50: „Esiteks tuleb märkida, et liidu institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb arvesse võtta, kui otsustatakse sõlmida hankeleping hankemenetluses. Kohtulik kontroll selle kaalutlusõiguse teostamise üle piirdub seega menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise, faktiliste asjaolude paikapidavuse ning ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega (vt Üldkohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T‐211/02: Tideland Signal vs. komisjon, EKL 2002, lk II‐3781, punkt 33, ja 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‐465/04: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 45)”. Vt ka määruse 58/2003 artikli 22 lõige 1.
[23] Kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 2012, Evropaïki Dynamiki vs. EFSA, T-457/07, ECLI:EU:T:2012:671, punkt 104: „Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb pakkumuste kvaliteeti hinnata pakkumuste endi põhjal, mitte kogemuste põhjal, mille pakkujad on hankija juures varasemate lepingute raames omandanud, ega pakkujate tehnilise või kutsealase suutlikkuse põhjal, mida kontrolliti juba valikuetapis ja mida ei saa pakkumuste võrdlemisel uuesti arvesse võtta (eespool punktis 80 viidatud kohtuotsus Esedra vs. komisjon, punkt 158; eespool punktis 80 viidatud kohtuotsus TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon, punkt 86; vt selle kohta analoogia alusel ka eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus Beentjes (punkt 15). Lisaks ei saa pakkujate kogemusel põhinev kriteerium põhimõtteliselt olla pakkumuste hindamise kriteerium rakenduseeskirjade artikli 138 tähenduses (vt analoogia alusel eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus Lianakis jt, punkt 31, ja eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, punkt 56)”.
[24] Näiteks seoses kaebuse esitaja tähelepanekuga, et eksperdid ei oleks tohtinud pidada oluliseks üksikasjaliku teabe puudumist noortevahetuses kasutatava metoodika kohta, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et nii taotlusvormil kui ka projekti üksikasjalikus kirjelduses see teave puudus. Ta esitas oma seisukoha toetuseks ka finantskaalutlused, märkides, et toetuse osa, mis oli ette nähtud vahetustegevuseks, moodustas ligikaudu 28 % kogutoetusest. Seoses kaebuse esitaja seisukohaga, et projekt ei olnud kulutasuv EACEA, mitte eksperdid, rõhutas komisjon, et avaldus kajastas hindamisaruande muudes osades esitatud punkte ja oli seega kooskõlas üldise hinnanguga.
[25] Ekspertide märkustes viidati ka sellele, et „puudub üksikasjalik teave ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, hindamise ja levitamise eri etappide kohta“; vähene kulutasuvus, levitamistegevus ei ole piisavalt põhjendatud; formaalharidusasutuste raames toimuv tegevus; rahvusvahelised sündmused, millel puuduvad selged sihid ja/või eesmärgid.
[26] See argument põhineb Üldkohtu 15. märtsi 2012. aasta otsusel kohtuasjas Evripaiki Dynamiki vs. komisjon, T-236/09, ECLI:EU:T:2012:127, punkt 120, milles on sätestatud: „Sellest järeldub, et isegi kui hindamiskomisjon oleks teinud vea hageja pakkumuse hindamisel 2. osa kohta, ei mõjutaks see viga komisjoni lõppjäreldust, et hageja pakkumus ei saanud kvaliteedi ja hinna suhte osas punktisummat, mis oleks olnud piisav edukaks tunnistamiseks. Selline viga oleks ebaoluline ega oleks seega piisav, et õigustada vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna juhtumi konkreetsetel asjaoludel ei oleks see saanud tulemust otsustavalt mõjutada (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T‐126/99: Graphischer Maschinenbau vs. komisjon, EKL 2002, lk II‐2427, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika)”.
[27] Teavet läbivaatamismenetluse kohta võib leida ombudsmani veebisaidilt: http://www.ombudsman.europa.eu/en/resources/otherdocument.faces/en/70669/html.bookmark