Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni otsust lugeda rahastamiskõlbmatuks teatavad kulud, mille hüvitamist taotles valitsusväline organisatsioon, kes osales ELi rahastatud projektis, mille eesmärk oli võidelda romade vastu suunatud rassismi vastu. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud enne kulude abikõlbmatuks tunnistamist tõendeid nõuetekohaselt uurinud.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni haldusomavoli ei esinenud.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni otsust nõuda tagasi erinevate ELi rahastatud projektide raames toetustena välja makstud summad. Otsus tehti pärast auditeid, mille tegi komisjoni nimel audiitor. Kaebuse esitaja ei nõustunud auditi järeldustega. Muu hulgas soovis kaebuse esitaja, et auditid vaataks läbi tema liikmesriigi riiklik audiitorite koda. Komisjon ei pidanud seda vajalikuks.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni haldusomavoli ei esinenud.

Käesolev omaalgatuslik uurimine põhineb Armeenia valitsusväliste organisatsioonide ühenduse kodanike kaitse liiga (CPL) esitatud kaebusel. See puudutab Armeenias asuva Euroopa Liidu delegatsiooni otsust mitte sõlmida CPLiga toetuslepingut pärast seda, kui delegatsioon avastas vea CPL-taotluse esialgses hindamises. CPL väitis, et delegatsiooni otsus ei põhinenud mõjuvatel põhjustel.

Ombudsmani uurimise käigus tunnistas Euroopa Komisjon, et delegatsiooni algselt võetud meetmed, kui ta sai aru, et hindamisprotsessis oli tehtud viga, ei olnud asjakohased. Komisjon näitas siiski ka seda, et tuvastatud viga nõudis CPL-i taotluse uuesti hindamist ja seega, et delegatsioonil ei olnud võimalik CPL-iga toetuslepingut sõlmida.

Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Juhtum puudutas seda, et Euroopa Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja taotlusele vaadata õiguslikult läbi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti otsus lükata tema projekt tagasi ELi rahastamisest programmi „Erasmus+“ raames. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon oli kaebuse esitajale juba vastanud. Seetõttu leidis ta, et kaebuse see osa on institutsiooni poolt lahendatud. Ta analüüsis ka komisjoni vastuse sisu ning leidis, et see on kõikehõlmav ja mõistlik. Seetõttu otsustas ta, et haldusomavoli ei esine.

Kohtuasja algatas kogu Euroopa Liidu õigusekspertide ühendus, kes viis ellu Euroopa Komisjoni kaasrahastatud projekti. See puudutas toetuslepingu alusel ekslikult abikõlbmatuks loetud summade väidetavat ebaõiglast tagasinõudmist pärast auditit.

Ombudsman uuris küsimust ja jõudis järeldusele, et pärast tema sekkumist on leitud lahendus. Seetõttu lõpetas ta juhtumi.

Juhtum puudutas seda, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja sõnumitele tema raskuste kohta toetusetaotluse esitamisel. Tehniliste probleemide tõttu ei saanud kaebuse esitaja komisjoni süsteemi PRIAMOS kaudu taotlust esitada. Selle asemel esitas ta oma ettepaneku e-posti teel, mis jäi vastuseta.

Ombudsman uuris küsimust ja palus komisjonil vastata. Oma repliigis vabandas komisjon, et ta ei olnud varem vastanud. Ta ütles, et ta ei saa kaebuse esitaja e-posti taotlust vastu võtta, sest süsteem on nõuetekohaselt toiminud ja komisjon ei ole suutnud tuvastada kaebuse esitaja katseid saata ettepanek PRIAMOSe kaudu enne tähtaega.

Kohtuasi käsitles kahe õigustõlketeenuse pakkumise hindamist Euroopa Kohtu poolt. Kaebuse esitaja, edutu pakkuja, väitis, et pakkumismenetlus ei vastanud hea halduse nõuetele, sest i) pakkumuste hindamine ei olnud nõuetekohaselt dokumenteeritud, ii) puudus võimalus taotleda asutusesisest halduskorras läbivaatamist ja iii) see ei taganud anonüümsust.

Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud kontrollikoja haldusomavoli. Ombudsman esitas kontrollikojale siiski kolm parandusettepanekut, nimelt: i) nõuda sisehindajatelt testide hindamislehtede allkirjastamist ja kuupäevastamist, ii) luua sisemise läbivaatamise mehhanism edutute taotlejate kaebuste käsitlemiseks ja iii) muuta pakkujate testid anonüümseks, et sisehindajad saaksid neid hindamisprotsessi käigus hinnata.

Kaebuse esitaja on IT-ettevõtja, kes osales komisjoni hankemenetluses. Komisjon palus kõigil pakkujatel täita kaks juhtumiuuringut, et ta saaks hinnata nende tehnilist suutlikkust.

Kaebuse esitaja vaidlustas asjaolu, et üks juhtumiuuringutest oli väga sarnane hiljuti ühe ELi ameti korraldatud hankega. Ta väitis, et see andis hanke võitnud äriühingutele komisjoni hankes konkurentsieelise. Kaebuse esitaja vaidlustas ka komisjoni otsuse mitte avalikustada nende isikute nimesid, kes hindasid komisjonile esitatud ettepanekuid.

Pärast uurimist jõudis ombudsman järeldusele, et komisjoni kavandatud pakkumismenetlus ei andnud edukale pakkujale konkurentsieelist. Hindajate nimede avalikustamise osas soovitab ombudsman komisjonil kaaluda selliste nimede avaldamist tulevikus.

Kohtuasi puudutas Marie Skłodowska-Curie stipendiumi taotluse tagasilükkamist põhjusel, et stipendiumi taotleja oli praktikal konkreetses eraettevõttes.

Ombudsman uuris küsimust ja soovitas, et kui Teadusuuringute Rakendusamet tuvastab ELi rahastatud projekti teadlaste valimise menetluses võimalikke rikkumisi, peaks ta olukorra parandamiseks viima läbi asjakohase ja õigeaegse uurimise.

Ombudsman on nüüd rahul, et Teadusuuringute Rakendusamet on tema soovitused heaks kiitnud. Seetõttu lõpetas ta juhtumi menetlemise.

Juhtum puudutas seda, kuidas IMI käsitles väidetavat huvide konflikti Euroopa vaktsineerimiskava riske ja eeliseid käsitleva uurimisprojekti hankemenetluses.

Kaebuse esitaja, kes oli menetluses osalenud konsortsiumi liige, väitis, et IMI ei käsitlenud küsimust, kas kõik hindamiskomisjoni liikmed olid erapooletud. Kaebuse esitaja väitis, et kahel liikmel olid sidemed võitnud konsortsiumiga, mis põhjustas huvide konflikti.

Ombudsman leidis, et IMI kohaldas asjakohaseid eeskirju nõuetekohaselt, ega leidnud tõendeid kaebuse esitaja konsortsiumi ettepaneku ebaõiglase kohtlemise kohta. Seetõttu leidis ombudsman, et kaebuse selle aspektiga seoses ei esinenud haldusomavoli. Lisaks kaalus ombudsman, kas ühe ettepanekuga seotud huvide konflikti olukorras olevatel ekspertidel peaks olema lubatud konkureerivat ettepanekut hinnata. Ombudsman leidis, et kuna IMI järgitavad eeskirjad on koostanud Euroopa Komisjon, ei ole selle konkreetse kaebuse raames selle küsimuse edasine uurimine põhjendatud.

Euroopa Komisjon rahastab Euroopa teadusprogramme teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide kaudu. Kaebus käsitleb väidetavaid eeskirjade eiramisi projektitaotluse hindamisel, mille esitas konsortsium, kes taotles sellist rahastamist programmi energeetikaosa raames.

2013. aasta veebruaris teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema projektiettepanek lükati tagasi. Seejärel esitas kaebuse esitaja komisjonile kahju hüvitamise taotluse. Kuna ta ei olnud rahul selle edasikaebemenetluse tulemustega, heitis ta ombudsmanile ette, et komisjon tegi tema ettepaneku hindamisel vea. Ta heitis komisjoni ametnikule ette ka seda, et ta avalikustas avalikul foorumil valikumenetluse tulemused kaks nädalat enne ametlike tulemuste teatavakstegemist. Uurimise käigus väitis kaebuse esitaja, et ühel sõltumatutest eksperthindajatest oli huvide konflikt.

Ombudsman ei tuvastanud kaebuse esitaja ettepaneku hindamisel haldusomavoli. Ombudsman leidis siiski, et valikumenetluse tulemuste enneaegne avalikustamine komisjoni poolt kujutas endast haldusomavoli.

Lisaks leidis ombudsman, et komisjon ei suutnud hallata ega käsitleda huvide konflikti ilmnemist ühe oma eksperdist hindaja puhul. See ebaõnnestumine kujutas endast haldusomavoli. Komisjoni menetluste parandamiseks märkis ombudsman, et komisjon peaks tagama, et ta saab kohe alguses kogu vajaliku teabe asjaomaste huvide kohta ning et ta peaks käsitlema kõiki ilmnevaid huvide konflikti juhtumeid.