FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Easy to read
  • Text size

You have a complaint against an EU institution or body?

Current language: 
  • Eesti keel
Source language: 
Available languages: 
The translation of this page has been generated by machine translation.
Machine translations can contain errors potentially reducing clarity and accuracy; the Ombudsman accepts no liability for any discrepancies. For the most reliable information and legal certainty, please refer to the source version in English linked above.
For more information please consult our language and translation policy.

Ombudsmani institutsioonide sõltumatuse säilitamine

Euroopa ombudsmani Teresa Anjinho põhisõnavõtt Küprosel Nikosias toimunud piirkondlikul konverentsil toimunud ümarlauaarutelul ohus olevate ombudsmani institutsioonide üle

Lugupeetud kolleegid, kallid sõbrad!

Konverentsi arutelude kuulamine on olnud tõeliselt inspireeriv ja mul on hea meel teiega nendes olulistes aruteludes ühineda.

Kohtume ajal, mil geopoliitilised murrangud, majanduslik surve ja digimuutused kujundavad meie ühiskonda ümber ja sunnivad valitsusjuhte kiiresti kohanema.

Selles vaimus olen ka oma märkusi kiiresti kohandanud – mõned neist eile hilisõhtul. Seega, kui ma mingil hetkel peatun, ei ole sellel dramaatilist mõju – ma püüan lihtsalt oma käekirja dešifreerida.

Sellised ajad tuletavad meile rohkem kui kunagi varem meelde, miks meie roll on oluline: säilitada demokraatia ja kaitsta kodanike õigusi.

Me kõik jagame lihtsat veendumust: avalikku võimu tuleb teostada õiglaselt, läbipaistvalt ja rahva teenistuses. Kuid me teame ka seda, et me saame anda sellele veendumusele tõelise tähenduse ainult siis, kui oleme täiesti sõltumatud.

Nii et täna tahan ma mõtiskleda kolme asja üle: kuidas meie sõltumatust õõnestada, kuidas me saame seda säilitada ja kuidas me saame teha koostööd – kõigis oma võrgustikes, sealhulgas Euroopa ombudsmanide võrgustikus, mida mul on õigus koordineerida –, et meie ühine hääl jääks tugevaks ja selgeks.

Alustan sellest, miks sõltumatus nii oluline on.

See annab meie tööle usaldusväärsuse ja julgustab inimesi meid usaldama. See tagab, et meie järeldused järgivad tõendeid, seadust ja hea halduse põhimõtteid, mitte nende eelistusi, keda me kontrollime.

Ja kuna me oleme elujõulise demokraatia kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi oluline osa, ei ole meie sõltumatus lihtsalt institutsiooniline küsimus. See on demokraatia enda jaoks väga oluline.

Kui turvaline see sõltumatus tegelikult on? Sõltumatust võib õõnestada mitmel viisil – ja mitte alati otsese poliitilise sekkumise kaudu.

Mõnikord on surve rahaline või tegevuslik. Kuidas säilitada sõltumatus, kui bürool on väga vähe ressursse? Kuidas täita laiendamisvolitusi ilma vajalike töötajate ja eksperditeadmisteta? Kuidas tagada järjepidevus, kui õigusjärglase määramine viibib?

Euroopa Komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes dokumenteeritakse mõned neist surveteguritest ELis: eelarvekärped, lisavahendite põhjendatud taotluste tagasilükkamine, suuremad volitused ilma vastavate vahenditeta ja viivitused uute ombudsmanide ametisse nimetamisel, kui mandaat lõpeb – ning ma tean, et paljud teist, ka väljaspool ELi, tunnistavad neid liiga hästi.

Muudel juhtudel on surve otsesem. Mõned kolleegid on sattunud inimõiguste eest seismise surve alla. Teised seisavad silmitsi valitsustega, kes ei soovi aktsepteerida kontrolli või soovitusi, mis seavad kahtluse alla väljakujunenud tavad.

On veel üks mõõde, mida me ei tohiks tähelepanuta jätta: kuidas tajutakse meie sõltumatust. Peame jääma erapooletuks, isegi kui oleme kaebuse esitajate suhtes loomulikult empaatilised. Me peame edendama positiivseid muutusi, ilma et meid tajutaks poliitiliste osalejate või aktivistidena. Me peame olema valmis kaitsma oma töö õiguspärasust, kui see avalikult kahtluse alla seatakse.

Need survetegurid võivad esineda erinevates vormides, sõltuvalt meie riiklikest oludest ja institutsionaalsest korraldusest. Kuid need näitavad ühist haavatavust ja seega ka ühist põhjust.

Mida me siis teha saame?

Alustuseks vajame tugevaid institutsioonilisi kaitsemeetmeid: selgeid õiguslikke tagatisi, läbipaistvaid ametisse nimetamise menetlusi, kindlaid volitusi, piisavaid ja prognoositavaid ressursse ning volitusi, mis on vajalikud meie töö tõhusaks tegemiseks.

Kuid õiguslikest tagatistest üksi ei piisa.

Sõltumatus on ka see, mida me ehitame ja demonstreerime iga päev oma töö kvaliteedi ja usaldusväärsuse kaudu.

See nõuab, et me oleksime oma uurimistes ranged, oma põhjendustes järjepidevad, menetlustes läbipaistvad ja suhetes riigiasutustega õiglased. See nõuab, et selgitaksime oma järeldusi selgelt, sealhulgas siis, kui need on rasked või ebapopulaarsed.

Samuti peame vastutama. Sõltumatus ei tähenda kontrollimatut olemist. Vastupidi, avatus meie meetodite, otsuste ja tulemuste suhtes tugevdab meie legitiimsust.

Kuid on veel üks punkt, mida tahan rõhutada: ükski ombudsman ei peaks oma sõltumatust üksi kaitsma. Piirkondlikult AOMi kaudu, ülemaailmselt IOI kaudu, kogu ELis ENO kaudu. Igal meie võrgustikul on oma ajalugu, oma geograafia ja oma tugevad küljed. Ükski neist ei asenda teisi; koos moodustavad nad solidaarsusvõrgustiku, mida ükski institutsioon üksi ei suudaks kududa.

Kiidan heaks otsuse lisada selle konverentsi päevakorda meie institutsioonide vaheline koostöö ja solidaarsus ning tänan AOMi, kes on samuti meie võõrustaja, selle eest, et ta kehastas seda vaimu nii ustavalt kogu Vahemere piirkonnas. Piirkond, kus kohtuvad nii paljud meie väljakutsed.

Lubage mul rääkida võrgust, mida ma tunnen seestpoolt. Ma teen seda mitte selleks, et hoida seda eeskujuna, vaid selleks, et jagada ühte kogemust paljude vahel – lootuses, et see vastab teie omale ja et teie oma võib rikastada meie oma.

ENO koordinaatorina – ülesande üle olen väga uhke – lubage mul avaldada austust sellele, mida oleme viimase kolme aastakümne jooksul üles ehitanud.

Paar nädalat tagasi avaldasime tänu võrgustiku esinduste panusele kogu ELis aruande, millega tähistasime oma 30. aastapäeva.

See näitab, et vaatamata meie erinevale suurusele ja volitustele on ELi õigus ühine joon, mis meid seob.

Oleme loonud eksperditeadmiste, kogemuste ja ühiste väärtuste kogukonna. Usun, et Euroopa ombudsmanide võrgustikus peaksime nüüd seda kogukonda rohkem kasutama. Ma näen vähemalt kolme viisi, kuidas seda teha, ja ma kahtlustan, et paljud teist, isegi teistes võrgustikes, esitavad samu küsimusi.

Esiteks peaksime muutma Euroopa ombudsmanide võrgustiku tugevamaks institutsioonilise sõltumatuse kaitsmise foorumiks.

Tuginedes novembris Brüsselis toimunud Euroopa ombudsmanide võrgustiku konverentsil toimunud mõttevahetustele, võiks välja töötada süstemaatilisema lähenemisviisi vastastikusele toetusele: varajane dialoog, kui üks meie institutsioonidest satub surve alla; ruum kogemuste jagamiseks, tekkivate ohtude kindlakstegemiseks ja aruteluks selle üle, kuidas kõige paremini reageerida; ning teabevahetus ametisse nimetamise menetluste, eelarvekorra, õiguslike tagatiste ja põhjendamatu sekkumise praktiliste probleemide üle.

Ja kui see on asjakohane, võiksime pakkuda kollektiivset toetust, kui liikmesinstitutsiooni sõltumatus on kahtluse alla seatud – avalduste, asjaomaste Euroopa organitega peetava dialoogi või muude solidaarsuse vormide kaudu.

Sooviksin, et arvaksime, et ENO on omamoodi varajase hoiatamise ja vastastikuse toetamise süsteem.

Teiseks võiksime praktiliseks koostööks süstemaatilisemalt kasutada ka Euroopa konkurentsivõrgustikku.

Me juba saavutame tulemusi.

Sel aastal algatasime kaks uut ühisuurimist. Üks käsitleb ELi toiduohutuse hoiatussüsteemi ja teine Sloveenia ombudsmani juhtimisel ELi kliimaõigusele pühendatud süsteemi.

Siiski on rohkem võimalusi uurida uurimismeetodite, oskusteabe ja koolituse jagamist, arendada teabevahetust meie töötajate vahel; ning selliste küsimuste väljaselgitamine, mille puhul kooskõlastatud töö võib anda paremaid tulemusi kui üksikmeetmed.

Ka see tugevdab sõltumatust. Mida rohkem eksperditeadmisi jagame, seda tugevamaks muutuvad meie institutsioonid ja mida paremini suudame kontrollida piiriüleselt tegutsevaid haldusasutusi.

Kolmandaks peaksime kujundama tugevama kollektiivse hääle.

On olemas Euroopa ja rahvusvahelised institutsioonid, sealhulgas Veneetsia komisjon, kellel on oluline roll ombudsmani institutsioonide sõltumatuse kaitsmisel.

Peaksime neid suhteid paremini ära kasutama ja rääkima ühel häälel, kui kaalul on ühised põhimõtted – vajaduse korral ka kooskõlas IOI või AOMiga.

Euroopa ombudsmanide võrgustik võib muuta nähtavamaks ka üksikute liikmete ees seisvad probleemid ning kaasata nad demokraatiat ja õigusriiki käsitlevasse Euroopa arutellu.

See ei tähenda, et me kõik peaksime rääkima täpselt ühtemoodi. Meie tugevus peitub just meie mitmekesisuses. Kuid sõltumatuse fundamentaalsest tähtsusest rääkides peaksime suutma koos seista.

Lihtsamalt öeldes on aeg mõelda strateegilisemalt meie võrgustikele: kogukonnale, mis suudab tugevdada iga meie institutsiooni, võimendada meie mõju ja pakkuda kaitsekilpi igale raskustes olevale büroole.

Ükski neist ei kuulu ainult ühte võrku. Surve, millega me silmitsi seisame, ei tunne piire ja meie solidaarsus ei tohiks seda ka teha. Tervitan soojalt tihedamat teabevahetust ENO, AOMi ja meie partnerite vahel väljaspool Euroopat, et me õpiksime üksteiselt, mitte paralleelselt.

Nii et olgu see üleskutse kõigile siin esindatud võrgustikele ja meile kõigile, kes seda üleskutset jagame.

Ma olen juba varem öelnud, et ombudsmanid on oma südames optimistid. Vastasel juhul ei saaks me oma tööd teha. Me usume ühiskonda, kus inimesed võivad eeldada, et võimu kasutatakse õiglaselt, nende kaebusi võetakse tõsiselt ja institutsioone võetakse vastutusele.

Meie sõltumatus teenib seda veendumust. Kui me seda tugevdame, tugevdame demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust. Kui teeme piiriülest koostööd ja toetame üksteist, muudame õiguste kaitse järjepidevamaks ja tõhusamaks.

Me vajame üksteist rohkem kui kunagi varem, et võimendada oma rolli demokraatliku valitsemistava kaitsmisel, kaitsta sõltumatust, mis teeb meie töö võimalikuks, ning saada jõudu meie kollektiivsest vastupanuvõimest – siin Vahemere piirkonnas, kogu Euroopas ja mujal.

Küpros on koduks oliivipuudele, mis on seisnud sajandeid põua, tormide ja muutuvate aegade tõttu. Sügavad juured, patsiendi tugevus ja rahu sümbol: sobiv kirjeldus selle kohta, milline peaks olema ombudsmani institutsioon.

Tänan teid.

What did you think of this automatic translation? Give us your opinion!