Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis olid seotud ülikooli kuludega ELi rahastatud projekti raames. Kaebuse esitaja esitas oma taotluse Euroopa Komisjonile 2025. aasta juulis.

Komisjon vastas esimest korda 2025. aasta septembris. Ta tegi kindlaks kümme dokumenti, mis kuuluvad juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse ja millele ta keeldus võimaldamast üldsuse juurdepääsu tervikuna. Seda tehes väitis komisjon, et avalikustamine võib kahjustada asjaomase ülikooli ärihuve.

Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni otsuse, esitades 2025. aasta septembris kordustaotluse. Kui komisjon ei andnud sõnaselget vastust, pöördus kaebuse esitaja 2025. aasta oktoobris ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise seoses komisjoni kaudse keeldumisega anda üldsusele juurdepääs ja palus esimese sammuna komisjonil võtta võimalikult kiiresti vastu selgesõnaline vastus kaebuse esitaja kordustaotlusele. Kui ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei saadud, kontrollis ombudsmani uurimisrühm kõnealuseid dokumente koos asjaomase ülikooliga konsulteerimist käsitlevate dokumentidega.

Komisjon vastas kaebuse esitajale 2026. aasta mais, andes ulatusliku osalise juurdepääsu vaidlusalustele dokumentidele. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud oma märkustes komisjoni kinnitava otsuse kohta ülejäänud redigeerimisi. Seetõttu leidis ombudsman, et kaebus komisjoni kaudse juurdepääsu andmisest keeldumise kohta lahendati nüüd antud juurdepääsuga. Samas avaldas ombudsman kahetsust, et komisjon viivitas kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse menetlemisega, mis jätkus isegi pärast seda, kui ta oli uurimise algatanud. Ombudsman jätkab talle esitatud kaebuste põhjal viivituste tähelepanelikku jälgimist.

Juhtum puudutas uuringut, mille oli koostanud teadusasutus lepingu alusel ELi delegatsiooniga Guinea-Bissaus. Organisatsioon väljendas muret uuringu avaldamisega seotud tingimuste pärast, eelkõige selle pärast, et uuringut tuleks levitada tasuta. Organisatsioon leidis, et see tingimus takistaks tõhusalt uuringu avaldamist akadeemilise raamatuna, kuna akadeemilised kirjastajad on äriüksused, kes teenivad oma avaldatud raamatutelt kasumit.

Uurimine näitas, et uuring telliti teenuslepingu alusel, mille raames Euroopa Komisjon, kes vastutab kõnealuse kogueelarve eest, sai uuringu omanikuks. Seega peeti uuringut avalikuks hüveks ja komisjon nõudis õigustatult, et see tehtaks üldsusele tasuta kättesaadavaks.

Ombudsman leidis, et komisjonil oli mõistlik nõuda, et uuringut levitataks tasuta, kuna see koostati ELi vahendite abil ja seega ei tohiks seda turustada. Ombudsman pidas siiski kahetsusväärseks, et komisjon täpsustas avaldamise tingimusi selgelt alles pärast uuringu lõpuleviimist. Ombudsman lõpetas juhtumi uurimise, leides, et edasised uurimised ei ole õigustatud, kuid tegi ettepaneku vältida sarnaste probleemide tekkimist tulevikus.

Juhtum puudutas Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) otsust mitte anda kvaliteedimärki 2023. aasta projektikonkursi raames esitatud ELi rahastamisettepanekule Marie Sklodowska-Curie järeldoktorantuuri stipendiumi (MSCA-PF), mis on osa ELi programmist „Euroopa horisont“. REA keeldus taotlusele kvaliteedimärki andmast, kuna hageja asukoht oli Ühendkuningriigis.

Ombudsman leidis, et REA oli oma otsust põhjendanud ja tegutsenud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Seetõttu lõpetas ta uurimise haldusomavoli puudumise tuvastamisega. Ta tegi siiski REA-le parandusettepaneku, mille ta esitab kaebuse esitajale ja teistele samas olukorras olevatele Ühendkuningriigis asuvatele taotlejatele selgitava märkuse ja/või teeb avaliku avalduse, milles selgitatakse Ühendkuningriigis asuvate taotlejate konkreetset olukorda MSCA-PF 2023. aasta projektikonkurssides, eelkõige seoses kvaliteedimärgisega.