Esimees Euroopa Komisjon

 

 

Lugupeetud eesistuja

Olen saanud Corporate Europe Observatorylt kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Kaebus käsitleb seda, kuidas komisjon tagab, et Euroopa standardiorganisatsioonid, kelle ülesanne on töötada tehisintellekti käsitleva õigusakti [1] rakendamiseks välja tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud standardid, teevad seda läbipaistval, kaasaval ja vastutustundlikul viisil.

22. mail 2023 esitas komisjon tehisintellekti käsitleva standardimistaotluse kahele Euroopa standardiorganisatsioonile: Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC).[2] Komisjon palus CENil ja CENELECil tagada, et harmoneeritud standardid aitaksid minimeerida tehisintellektist tulenevaid riske tervisele, ohutusele ja põhiõigustele. See tähendab, et CEN ja CENELEC peavad käsitlema mitte ainult tehnilisi, vaid ka laiemaid kaalutlusõigusel põhinevaid valikuid selle kohta, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks kavandada ja kasutada, et tagada ELis asjakohane ohutuse ja põhiõiguste kaitse tase.

Sellega seoses on kaebuse esitaja mures, et komisjon ei ole veel taganud, et CENi ja CENELECi tehisintellekti käsitlevate harmoneeritud standardite väljatöötamise protsess oleks kaasav, läbipaistev ja vastutustundlik. Kaebuse esitaja on eriti mures selle pärast, et komisjon ei ole nõudnud Euroopa Standardikomiteelt (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteelt (CENELEC) teabe avaldamist standardite väljatöötamiseks loodud ühise tehnilise komitee 21 (edaspidi „JTC 21”)[3] liikmete ja nende esindatavate huvide kohta. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu ka sellele, et koosolekute protokollid ja muud töörühma dokumendid ei ole avalikud. Lisaks väidab kaebuse esitaja, et komisjon ei ole suutnud tagada huvide tasakaalustatud esindatust standardite väljatöötamise protsessis, kus kaebuse esitaja sõnul on ülekaalus suured tehnoloogiaettevõtted.

Otsustasin algatada selle kaebuse kohta uurimise.

Kuigi komisjon on mõnele neist mureküsimustest vastanud,[4] olen seisukohal, et ta ei ole veel kõiki tõstatatud küsimusi täielikult käsitlenud. Märgin ka, et komisjon ütles oma vastuses kaebuse esitajale, et ta ei vastuta protsessi ja selle tulemuste eest, mida näib olevat raske ühitada hiljutise kohtupraktikaga.

Seetõttu palun komisjonil esitada 15. jaanuariks 2026 kirjalikus vastuses oma seisukohad selle kaebuse ja eelkõige käesoleva kirja 1. lisas loetletud küsimuste kohta. Juhime Teie tähelepanu sellele, et kavatsen Teie vastust kaebuse esitajaga jagada ja selle avaldada.

Samuti otsustasin, et on vaja kontrollida käesoleva kirja 2. lisas loetletud dokumente. Teavet või dokumente, mida komisjon peab konfidentsiaalseks, ei avaldata kaebuse esitajale ega ühelegi teisele isikule ilma komisjoni eelneva nõusolekuta. [5] Komisjonil palutakse esitada nõutud dokumendid 27. oktoobriks 2025.

Küsimuste korral võivad komisjoni töötajad võtta ühendust uurimise eest vastutava uurija Michał Krajewskiga.

Lugupidamisega, 

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 26.9.2025

 

lisa: Küsimused komisjoni rolli kohta tehisintellekti käsitlevate harmoneeritud standardite väljatöötamise jälgimisel

Taustteave

Komisjon võib paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid, et jõustada ELis turustatavate toodete suhtes ELi õigusaktides sätestatud olulised ohutusnõuded. Praktikas võib ühtlustatud standardite järgimine olla ettevõtjate jaoks ainus viis tõendada oma toodete ohutust käsitlevate ELi õigusaktide järgimist. Sel põhjusel on Euroopa Kohus hiljuti otsustanud, et kuigi harmoneeritud standardeid töötavad välja Euroopa standardiorganisatsioonid, st eraorganisatsioonid, on need standardid siiski „ELi õiguse osa”.[6] Lisaks on kohus selgitanud, et „komisjonil on Euroopa standardimissüsteemis keskne roll”.[7] Eelkõige peab komisjon Euroopa standardiorganisatsioonide tööd „üksikasjalikult jälgima”[8] ja kontrollima enne harmoneeritud standardile osutava viite avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kas see standard „vastab nõuetele, mida ta kavatseb hõlmata ja mis on sätestatud vastavates liidu ühtlustamisõigusaktides”.[9]

Harmoneeritud standarditel on tehisintellekti käsitleva õigusakti rakendamisel oluline roll. Selle õigusakti ettepanekus väljendas komisjon soovi, et EL saaks turvalise tehisintellekti valdkonnas ülemaailmseks liidriks, pakkudes „tugevat õigusraamistikku, mis põhineb inimõigustel ja põhiväärtustel“[10].

Pidades silmas komisjoni olulist rolli Euroopa standardimissüsteemis, nagu on rõhutatud eespool, kutsub ombudsman komisjoni üles käsitlema järgmisi küsimusi.

Küsimused komisjonile

A. Komisjoni roll tehisintellekti harmoneeritud standardite väljatöötamise protsessi ja selle tulemuste läbivaatamisel

Oma vastuses kaebuse esitajale märkis komisjon, et ta osaleb tehisintellektiga seotud standardimisprotsessis palju rohkem kui muudes standardimisprotsessides. Samal ajal märkis komisjon, et ta „ei vastuta [ESOde] toodetud sisu ega selle tootmise viisi eest“.

Ombudsman sooviks saada rohkem teavet selle kohta, kuidas komisjon on konkreetselt kaasatud standardimisprotsessi juhtimisse ja järelevalvesse ning kuidas ta vaatab läbi selle tulemused.

Seoses protsessiga:

1. Kuidas saab komisjoni väidet, et ta ei vastuta protsessi ja selle tulemuste eest, ühitada James Elliott Constructioni kohtuotsusega, milles Euroopa Kohus leidis, et komisjon peab allutama Euroopa standardiorganisatsioonide töö „üksikasjalikule järelevalvele“ja kinnitama „harmoneeritud standardite lõplike eelnõude vastavust enne nende avaldamist Euroopa Liidu Teataja C-seerias“[11]?

2. Kuidas tagab komisjon üldiselt, et tema järelevalve on eespool nimetatud otsuse tähenduses piisavalt üksikasjalik? Kas komisjon tagab, et Euroopa standardiorganisatsioonid kohaldavad komisjoni Euroopa standardimise käsiraamatut [12]? Näiteks kas komisjon on nimetanud standardimistöös vaatlejad ja nõustajad, nagu on märgitud käsiraamatus [13]? Kui jah, siis milliseid komisjoni talitusi nad esindavad ja milline on nende roll?  

Sisu osas:

3. Kuidas kavatseb komisjon tehisintellekti käsitlevate harmoneeritud standardite sisu läbi vaadata? Eelkõige, millised komisjoni talitused on kõnealusesse läbivaatamisse kaasatud, milliseid kriteeriume nad kohaldavad ja kuidas? Kas komisjonil on selle läbivaatamise tegemiseks asutusesisesed eksperditeadmised ja millist läbivaatamisstandardit kohaldatakse?

4. Kuidas kavatseb komisjon kõrvaldada Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) esitatud harmoneeritud standardites tuvastatud puudused? Eelkõige, kas komisjon kaalub oma ühtsete kirjelduste [14] väljaandmist puudulike harmoneeritud standardite asendamiseks?

5. Kas komisjon on teinud CENi ja CENELECi töö esialgsete tulemuste vahepealseid läbivaatamisi?

B. Protsessi läbipaistvus

Oma vastuses kaebuse esitajale märkis komisjon, et koosolekute protokollid ja JTC 21 osalejate nimekiri jagatakse osalejate vahel. Kuid „nii isikuandmete kaitse kui ka autoriõigusega seotud põhjustel ei saa [koosoleku protokolli] laia üldsusega jagada“.

See tõstatab küsimusi standardimisprotsessi läbipaistvuse kohta, pidades silmas protsessis osalejaid, nende esindatavaid huve ja käimasolevate arutelude sisu.

Seetõttu soovib ombudsman saada rohkem teavet järgmiste küsimuste kohta:

6. Milliseid konfidentsiaalsuseeskirju kohaldavad CEN ja CENELEC tehisintellekti käsitlevate harmoneeritud standardite väljatöötamisel?

7. Milliseid läbipaistvustavasid kohaldavad CEN ja CENELEC tehisintellekti käsitlevate harmoneeritud standardite väljatöötamisel? Palun jagage ombudsmaniga viiteid Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) avaldatud teabele kõnealuse protsessi kohta.

8. Mida arvab komisjon kaebuse esitaja väitest, et JTC 21 liikmesust, nende esindatavaid huve ja nende käimasolevat tööd käsitleva teabe avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, võttes arvesse standardite mõju põhiõigustele ja standardite õiguslikku seisundit?

C. Standardimisprotsessi kaasavus

Oma vastuses kaebuse esitajale märkis komisjon, et selle protsessi kaasavus on tema prioriteet, mistõttu ta tagab muu hulgas III lisas loetletud organisatsioonide [15] rahastamise, et võimaldada nende osalemist. Samuti mainis ta Euroopa standardiorganisatsioonide korraldatud kaasavuse rakkerühma, mis peaks esitama arvud kaasatud osalejate kohta. Kuigi komisjon tunnistas, et arenguruumi veel on, täheldas ta, et kodanikuühiskonna ekspertide arv on selles standardimisprotsessis erakordselt suur.

Ombudsman soovib saada rohkem teavet selle kohta, kuidas komisjon tagab tehisintellektiga seotud standardimisprotsessi kaasavuse:

9. Mitu JTC 21 liiget esindab tööstust, erasektori konsultatsioonifirmasid, muid eraõiguslikke üksusi, avaliku sektori asutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja akadeemilisi asutusi? Palun jagage ombudsmaniga selle kohta statistilisi andmeid.

10. Palun esitage loetelu III lisas loetletud organisatsioonidest, kes osalevad tehisintellektiga seotud standardimisprotsessis.

11. Kuidas on Euroopa standardimise käsiraamat aidanud III lisa organisatsioonidel ületada takistusi nende tõhusal osalemisel standardimisprotsessis?

12. Palun jagage rohkem teavet kaasavuse rakkerühma koosseisu ja töö kohta.

13. Kas komisjon võiks võtta seisukoha kaebuse esitaja ettepaneku suhtes kehtestada Euroopa standardiorganisatsioonidele eeskirjad, mis põhinevad komisjoni eksperdirühmade koosseisu, huvide konflikte ja läbipaistvust käsitlevatel eeskirjadel [16]?

lisa: Kontrollimiseks vajalikud dokumendid

Palun esitage kontrollimiseks järgmised dokumendid:

• CENi ja CENELECi koostatud harmoneeritud standardite eelnõude vahepealsete läbivaatamiste tulemused ja kõik nende läbivaatamistega seotud dokumendid,
• Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) töö suhtes kohaldatavad läbipaistvus- ja konfidentsiaalsuseeskirjad või -põhimõtted tehisintellekti käsitlevate harmoneeritud standardite kohta;
• JTC 21 liikmete nimede ja ühenduste (äriühingud, ametiasutused, organisatsioonid jne) loetelu;
• kaasavuse rakkerühma liikmete nimede ja kuuluvuste loetelu;
• kaasavuse rakkerühma koosolekute loetelu, sealhulgas päevakorrad, protokollid või aruanded;
• kaasavuse rakkerühma koosolekute tulemused, sealhulgas tehtud otsused.

 

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (ELT L 2024/1689, https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj/eng).

[2] https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2023)3215&lang=en

[3] https://jtc21.eu/

[4] https://corporateeurope.org/sites/default/files/2025-01/response-CEO-8Jan.pdf

[5] Palun märkige sellisele materjalile selgelt „Konfidentsiaalne“. Krüpteeritud e-kirju saab saata meie spetsiaalsesse postkasti. Sedalaadi teave ja dokumendid kustutatakse Euroopa Ombudsmani toimikutest varsti pärast uurimise lõppu.

[6] Euroopa Kohtu 5. märtsi 2024. aasta otsus kohtuasjas Public.Resource.Org Inc. vs. komisjon, C‑588/21 P, punkt 80, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=283443&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=26696941.

[7] Samas, punkt 72.

[8] Euroopa Kohtu 27. oktoobri 2016. aasta otsus kohtuasjas C‑613/14: James Elliott Construction Limited, punkt 45, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=184891&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=26431641.

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist) (ELT L 316/12, https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2012/1025/oj/eng) artikli 10 lõige 6.

[10] https://commission.europa.eu/news-and-media/news/ai-act-enters-force-2024-08-01_en

[11] Euroopa Kohtu 27. oktoobri 2016. aasta otsus kohtuasjas C‑613/14: James Elliott Construction Limited, punkt 45, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=184891&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=26431641.

[12] Komisjoni talituste töödokument „Vademecum on European Standardisation in support of Union Legislation and policies“, SWD(2015) 205 final, https://single-market-economy.ec.europa.eu/single-market/european-standards/vademecum-european-standardisation _en.

[13] Nagu on ette nähtud käsiraamatu 1. osa punktis 4.2.2, lk 12.

[14] Tehisintellekti käsitleva õigusakti artikli 41 kohaselt.

[15] See tähendab organisatsioone, mis vastavad määruse 1025/2012 III lisas (joonealune märkus 9) sätestatud kriteeriumidele, nagu valitsusvälised ja mittetulunduslikud organisatsioonid.

[16] https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2016)3301&lang=en.