Juhtum käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumendile, mis on seotud Euroopa Komisjoni otsusega määrata Serbias asuv maavarade kaevandamise projekt kriitilise tähtsusega toorainete määruse kohaseks strateegiliseks projektiks. Täpsemalt taotles kaebuse esitaja juurdepääsu kõnealuse otsuse asjakohasele heakskiitmisele asjaomase kolmanda riigi poolt. Kaebuse esitaja esitas oma taotluse Euroopa Komisjonile 2025. aasta juulis.

Komisjon vastas esimest korda 2025. aasta augustis. Ta tuvastas, et üks dokument kuulub juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse, millele ta keeldus võimaldamast üldsuse juurdepääsu tervikuna. Seda tehes väitis komisjon, et avalikustamine võib kahjustada ELi rahvusvahelisi suhteid riigiga, kus projekt asub.

Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni otsuse, esitades 2025. aasta septembris kordustaotluse. Kui komisjon ei andnud sõnaselget vastust, pöördus kaebuse esitaja 2025. aasta oktoobris ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise komisjoni kaudse keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs ja palus esimese sammuna komisjonil võtta võimalikult kiiresti vastu selgesõnaline vastus kaebuse esitaja kordustaotlusele. Kui ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei saadud, kontrollis ombudsmani uurimisrühm kõnealust dokumenti koos asjaomase kolmanda riigiga konsulteerimise dokumentidega.

Komisjon vastas kaebuse esitajale 2026. aasta mais, andes ulatusliku osalise juurdepääsu vaidlusalusele dokumendile, jättes välja ainult piiratud isikuandmed, mida kaebuse esitaja ei vaidlustanud. Seetõttu leidis ombudsman, et kaebus komisjoni kaudse juurdepääsu andmisest keeldumise kohta lahendati nüüd antud juurdepääsuga. Samas avaldas ombudsman kahetsust, et komisjon viivitas kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse menetlemisega, mis jätkus isegi pärast seda, kui ta oli uurimise algatanud. Ombudsman jätkab talle esitatud kaebuste põhjal viivituste tähelepanelikku jälgimist.

 

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon teavitas üldsust oma seadusandliku algatuse staatusest seoses kestlike toidusüsteemide raamistikuga, mis oli osa strateegiast „Talust taldrikule“. Pärast selle algatuse algatamist ja avalikku konsultatsiooni ei lisanud komisjon seda oma 2024. aasta tööprogrammi. Kaebuse esitaja, avalikus konsultatsioonis osalenud organisatsioon, tundis muret selle pärast, et komisjon ei teavitanud üldsust algatuse staatusest ega sellega seotud seadusandliku ettepaneku vastuvõtmisega viivitamise põhjustest.

Ombudsmani uurimise käigus selgitas komisjon, et 2023. aastal vaatas ta läbi oma poliitilised prioriteedid, mis olid tingitud Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast põhjustatud majandushäiretest, põllumajandustootjate meeleavaldustest kogu ELis ja sidusrühmade laiemast murest ELi põllumajanduse pärast. 2025. aastal võttis komisjon vastu uue põllumajanduse ja toidu visiooni. Kuna selles dokumendis ei mainitud FSFSi, leidis komisjon, et sidusrühmadele oli selge, et see algatus on lõpetatud. Lisaks teatas komisjon, et ta ajakohastab praegu teavet kõigi oma poliitiliste algatuste kohta, mis on kättesaadavad komisjoni veebisaidil.

Ombudsman tervitas komisjoni võetud kohustust tagada oma poliitiliste algatuste staatuse suurem läbipaistvus ja leidis, et edasised uurimised selles küsimuses ei ole põhjendatud.

Kolm juhtumit puudutasid seda, kuidas Euroopa Komisjon kohaldas oma parema õigusloome eeskirju ja muid menetlusnõudeid seadusandlike ettepanekute koostamisel, mis käsitlevad äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust (983/2025/MIK), rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastast võitlust (2031/2024/VB) ja ühist põllumajanduspoliitikat (1379/2024/MIK). Komisjon pidas neid ettepanekuid kiireloomulisteks ja jättis seetõttu välja oma eeskirjades ette nähtud meetmed, nagu mõjuhinnangud ja avalikud konsultatsioonid. Kaebuse esitajad, kes on kodanikuühiskonna organisatsioonid, leidsid, et need väljajätmised on vastuolus komisjoni parema õigusloome eeskirjadega. Kahel juhul väitsid kaebuse esitajad ka seda, et komisjon ei hinnanud seadusandlike ettepanekute kooskõla ELi kliimaeesmärkidega, nagu on nõutud Euroopa kliimamääruses. Ühel juhul oli kaebuse esitaja mures ka selle pärast, et komisjon rikkus oma talitustevahelisi konsultatsioone käsitlevat kodukorda.

Oma uurimiste põhjal leidis ombudsman menetluslikke puudusi selles, kuidas komisjon kõnealuseid seadusandlikke ettepanekuid ette valmistas, mis koos võetuna kujutas endast haldusomavoli. Nende puuduste kõrvaldamiseks soovitas ombudsman komisjonil tagada oma parema õigusloome eeskirjade prognoositav, järjepidev ja mittemeelevaldne kohaldamine, määratledes kiireloomulised olukorrad, mis õigustavad nende nõuetest erandi tegemist, ning dokumenteerides ja selgitades tehtud erandite põhjuseid. Lisaks peaks komisjon erandite tegemise korral kehtestama menetluse, millega tagatakse, et seadusandlike ettepanekute kiire ettevalmistamine vastab endiselt läbipaistva, tõenditel põhineva ja kaasava õigusloomeprotsessi põhimõtetele. Selleks et abistada komisjoni selle ülesande täitmisel, tegi ombudsman ka neli parandusettepanekut, mis hõlmasid järgmist: selgitada sidusrühmadega konsulteerimise eeskirju kiireloomuliste ettepanekute puhul; tagada mõjuhinnanguid asendavate analüütiliste dokumentide ja komisjoni ettepanekuid toetavate tõendite õigeaegne avaldamine, et võimaldada avalikku arutelu enne õigusakti vastuvõtmist; suuniste väljaandmine kliimaga seotud järjepidevuse hindamise rakendamise kohta; esitada ja dokumenteerida põhjendused, kui talitustevahelised konsultatsiooniperioodid lühenevad allapoole kehtestatud künniseid.

Oma vastuses ombudsmanile nõustus komisjon kaaluma „kiireloomuliste“ olukordade määratlemist parema õigusloome eeskirjade eelseisva läbivaatamise käigus ning dokumenteerima ja avaldama nende nõuetest erandite tegemise põhjused. Samuti kohustus komisjon tagama sihipärased konsultatsioonid oma kiireloomuliste ettepanekute üle, avaldama oma ettepanekuid toetavad analüütilised dokumendid koos tõenditega kolme kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest, lisama kliimamuutustega seotud järjepidevuse hindamised nii tulevaste ettepanekute analüütilistesse dokumentidesse kui ka seletuskirjadesse ning põhjendama lühendatud talitustevahelisi konsultatsioone.

Kaebuse esitajad leidsid oma märkustes komisjoni vastuse kohta, et komisjoni kohustused ei ole piisavalt selged ega konkreetsed, et tagada läbipaistev, kaasav ja tõenditel põhinev õigusloomeprotsess.

Ombudsman tervitas komisjoni üldist konstruktiivset vastust tema soovitustele ja parandusettepanekutele. Samas ei anna komisjoni vastus veel piisavat selgust konkreetsete meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta ombudsmani soovituste ja parandusettepanekute rakendamiseks.

Seetõttu jälgib ombudsman seda küsimust tulevaste kaebuste põhjal ja pärast seda, kui komisjon on lõpetanud parema õigusloome eeskirjade läbivaatamise. Praeguses etapis ei ole edasised uurimised õigustatud ja ombudsman lõpetas kolm juhtumit.