Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni ´si juhtumit, kus menetleti rikkumiskaebust seoses Tšehhi ´si otsusega ühendada oma raudteeamet konkurentsiametiga. Peamine mure oli see, et ühinemine võis olla vastuolus ELi õigusega ning et Tšehhi ei suutnud tagada sõltumatut ja tõhusat järelevalvet raudteesektori üle.

Ombudsman leidis, et komisjon ei olnud kaebuse esitajale piisavalt põhjendanud oma järeldust, et Tšehhi ei ole rikkunud ELi õigust. Olles tutvunud komisjoni poolt uurimise käigus esitatud selgitustega, jõudis ombudsman järeldusele, et komisjon uuris küsimust hoolikalt ja et tema otsus juhtum lõpetada põhines kindlatel alustel.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et seoses komisjoni hinnanguga rikkumiskaebusele haldusomavoli ei esinenud. Arvestades, et uurimise käigus esitas komisjon üksikasjaliku põhjenduse, lahendati see juhtumi aspekt. Ombudsman soovitas komisjonil esitada kaebuse esitajatele alati piisavad põhjendused, kui nad kavatsevad rikkumismenetluse lõpetada.

Juhtum puudutas aega, mis Euroopa Komisjonil kulus 2018. aastal Hispaania vastu esitatud rikkumiskaebuse hindamise lõpuleviimiseks. Rikkumiskaebus käsitles 2014. aastal Hispaania sadamaseaduses tehtud seadusandlikke muudatusi ja sellele järgnenud Baleaari saarte sadamavaldaja poolt sadama avalikus omandis veespordi harrastustegevuse kontsessioonide kestuse pikendamist. Rikkumiskaebuses väitis kaebuse esitaja sisuliselt, et nimetatud seadusandlikud muudatused ja kontsessioonide kestuse pikendamine Baleaari saarte sadamavaldaja poolt on vastuolus ELi toimimise lepingu artiklitega 49, 56 ja 106.

Ombudsman leidis, et komisjon ei suutnud tõendada, et ta oli juhtumiga tegelenud hoolsalt ja aktiivselt, ning et ta ei esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, miks ta ei suutnud oma hindamist enam kui seitsme aasta pärast lõpule viia. Ombudsman leidis, et tegemist on haldusomavoliga, ja soovitas komisjonil oma hindamine viivitamata lõpule viia. Ombudsman tuvastas ka probleeme seoses kaebuse esitajale esitatud teabega ja andmete säilitamisega seoses EU Piloti dialoogiga, mida komisjon pidas Hispaaniaga, ning ta tegi sellega seoses kaks vastavat parandusettepanekut.

Kuigi komisjon alustas pärast ombudsmani uurimise algatamist Hispaaniaga uut rikkumiseelset dialoogi (varem tuntud kui EU Piloti dialoog), ei olnud komisjon rikkumiskaebuse hindamist lõpule viinud, kui ombudsman juhtumi lõpetas. Ta ei esitanud ka mõistlikku põhjendust selleks kulunud aja kohta. Seega kinnitas ombudsman oma järeldust haldusomavoli kohta. Ombudsman jälgib ka edaspidi komisjoni registripidamist seoses rikkumiseelsete dialoogidega ning seda, kuidas ta suhtleb nende dialoogide lõpetamisel kaebuse esitajatega.

Juhtum käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumendile, mis on seotud Euroopa Komisjoni otsusega määrata Serbias asuv maavarade kaevandamise projekt kriitilise tähtsusega toorainete määruse kohaseks strateegiliseks projektiks. Täpsemalt taotles kaebuse esitaja juurdepääsu kõnealuse otsuse asjakohasele heakskiitmisele asjaomase kolmanda riigi poolt. Kaebuse esitaja esitas oma taotluse Euroopa Komisjonile 2025. aasta juulis.

Komisjon vastas esimest korda 2025. aasta augustis. Ta tuvastas, et üks dokument kuulub juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse, millele ta keeldus võimaldamast üldsuse juurdepääsu tervikuna. Seda tehes väitis komisjon, et avalikustamine võib kahjustada ELi rahvusvahelisi suhteid riigiga, kus projekt asub.

Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni otsuse, esitades 2025. aasta septembris kordustaotluse. Kui komisjon ei andnud sõnaselget vastust, pöördus kaebuse esitaja 2025. aasta oktoobris ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise komisjoni kaudse keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs ja palus esimese sammuna komisjonil võtta võimalikult kiiresti vastu selgesõnaline vastus kaebuse esitaja kordustaotlusele. Kui ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei saadud, kontrollis ombudsmani uurimisrühm kõnealust dokumenti koos asjaomase kolmanda riigiga konsulteerimise dokumentidega.

Komisjon vastas kaebuse esitajale 2026. aasta mais, andes ulatusliku osalise juurdepääsu vaidlusalusele dokumendile, jättes välja ainult piiratud isikuandmed, mida kaebuse esitaja ei vaidlustanud. Seetõttu leidis ombudsman, et kaebus komisjoni kaudse juurdepääsu andmisest keeldumise kohta lahendati nüüd antud juurdepääsuga. Samas avaldas ombudsman kahetsust, et komisjon viivitas kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse menetlemisega, mis jätkus isegi pärast seda, kui ta oli uurimise algatanud. Ombudsman jätkab talle esitatud kaebuste põhjal viivituste tähelepanelikku jälgimist.

 

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon teavitas üldsust oma seadusandliku algatuse staatusest seoses kestlike toidusüsteemide raamistikuga, mis oli osa strateegiast „Talust taldrikule“. Pärast selle algatuse algatamist ja avalikku konsultatsiooni ei lisanud komisjon seda oma 2024. aasta tööprogrammi. Kaebuse esitaja, avalikus konsultatsioonis osalenud organisatsioon, tundis muret selle pärast, et komisjon ei teavitanud üldsust algatuse staatusest ega sellega seotud seadusandliku ettepaneku vastuvõtmisega viivitamise põhjustest.

Ombudsmani uurimise käigus selgitas komisjon, et 2023. aastal vaatas ta läbi oma poliitilised prioriteedid, mis olid tingitud Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast põhjustatud majandushäiretest, põllumajandustootjate meeleavaldustest kogu ELis ja sidusrühmade laiemast murest ELi põllumajanduse pärast. 2025. aastal võttis komisjon vastu uue põllumajanduse ja toidu visiooni. Kuna selles dokumendis ei mainitud FSFSi, leidis komisjon, et sidusrühmadele oli selge, et see algatus on lõpetatud. Lisaks teatas komisjon, et ta ajakohastab praegu teavet kõigi oma poliitiliste algatuste kohta, mis on kättesaadavad komisjoni veebisaidil.

Ombudsman tervitas komisjoni võetud kohustust tagada oma poliitiliste algatuste staatuse suurem läbipaistvus ja leidis, et edasised uurimised selles küsimuses ei ole põhjendatud.