- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Aruanne Euroopa Ombudsmani uurimisrühma kohtumise kohta Euroopa Ravimiameti esindajatega
Kontrollimisaruanne - Kuupäev Kolmapäev | 22 aprill 2026
Juhtum OI/5/2025/KR - Alguskuupäev: Neljapäev | 10 juuli 2025 - Otsuse kuupäev: Esmaspäev | 20 aprill 2026 - Asjaomased asutused Euroopa Pangandusjärelevalve ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | BERECi Tugiamet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Ühtne Kriisilahendusnõukogu ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Kemikaaliamet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Toiduohutusamet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Ravimiamet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Kaitseagentuur ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) | Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) - Riik Prantsusmaa
Uurimine on alanud
10/07/2025Uurimine toimub
10/07/2025Uurimise tulemus
20/04/2026
Strateegiline uurimine: OI/5/2025/KR
Juhtumi nimetus: Kuidas ELi ametid pöördukse efekti juhtumitega tegelevad?
Kuupäev: Neljapäev, 29. jaanuar 2026
Kaugkoosolek
Kohal viibinud
EMA esindajad
- Õigusosakonna juhataja
- personalisuhete ja tugiteenuste juht, ühiskomitee liige
Ombudsmani esindajad
- Koen ROOVERS, uurimisametnik
- Ludovica AQUINO, uurimisametnik
- Jennifer KING, õigusekspert
- Tobias FLUCK, uuringute praktikant
Koosoleku eesmärk
Kohtumise eesmärk oli, et ombudsmani uurimisrühm selgitaks EMA esitatud poliitikadokumentide ja üksikjuhtumite toimikute kontrollimise käigus tekkinud lahendamata küsimusi.
Uurimine tugineb ombudsmani varasematele juhtumitele, mis on seotud sellega, kuidas ELi haldusasutused, sealhulgas ELi ametid, kohaldavad (endiste) töötajate teenistusjärgse tegevuse eeskirju [1].
Sissejuhatus ja menetlusteave
Ombudsmani uurimisrühm tutvustas end, tänas EMA esindajaid nendega kohtumise eest ja tutvustas kohtumise eesmärki. Neis kirjeldati ombudsmani korraldatavate koosolekute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avalikustaks ilma EMA eelneva nõusolekuta teavet, mille EMA on tunnistanud konfidentsiaalseks [2].
Ombudsmani uurimisrühm teatas EMA esindajatele, et nad saavad kontrollikoosoleku aruande kavandi, et kontrollida selle täpsust. Seejärel aruanne avalikustatakse. Konfidentsiaalset teavet ei lisata aruandesse ega anta muul viisil kolmandatele isikutele.
Võttes arvesse EMA suhtlust erasektoriga, väljendasid EMA esindajad heameelt ombudsmani töö üle selles küsimuses, et sellest uurimisest õppida ja sellele kaasa aidata.
Kontrollitud dokumendid
- Euroopa Ravimiameti 12. detsembri 2024. aasta poliitika haldusnõukogu liikmete konkureerivate huvide käsitlemise kohta (poliitika 0058) (EMA/MB/89817/2024)
- Haldusnõukogu 7. oktoobri 2021. aasta kodukord
- (EMA/MB/115339/2004/en/Rev.8)
- Euroopa Ravimiameti 2025. aasta käitumisjuhend
- Tegevdirektori 12. septembri 2024. aasta otsus ametist lahkuvate kõrgemate ametnike suhtes kohaldatavate läbipaistvusmeetmete kohta (EMA/394879/2024)
- Haldusnõukogu 4. oktoobri 2018. aasta otsus ametivälise tegevuse ja lähetuste ning ametialase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist (EMA/MB/568497/2018)
- Ühiskomitee 15. detsembri 2022. aasta üldarvamus 22/2022 kavandatud kutsetegevuse standardtingimuste kohta (EMA/100803/2022)
- Ühiskomitee 4. novembri 2020. aasta arvamus 27/2020 kriteeriumide ja piirangute kohta kõrgema astme töötajatele, kes taotlevad ametialast tegevust kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist (EMA/504095/2020)
- Parimate tavade juhend ametist lahkuvatele töötajatele, 20. mai 2015 (EMA/70197/2013 Rev. 1)
- Ameti intranetis avaldatud suunised ametist lahkumise järgse tegevuse kohta
- Haldusnõukogu 4. oktoobri 2018. aasta otsusele (EMA/MB/568497/2018) lisatud komisjoni otsuse C(2018) 4048 artikli 4 alusel koostatud tabel, mis käsitleb parlamendivälist tegevust palgata puhkuse ajal
- Ameti intranetis avaldatud suunised „Väljaspool teenistust toimuv tegevus aktiivse teenistuse ajal või palgata puhkus“
- 23. aprilli 2024. aasta teatis EMA töötajate Euroopa Parlamendi valimiskampaanias osalemise käitumis- ja eetikastandardite kohta
- Seitse taotlustoimikut endiste vanem- ja juhtivtöötajate teenistusjärgse tegevuse kohta
- Üks taotlustoimik töötajate väljaspool Brüsselit toimuva tegevuse kohta palgata puhkuse ajal
Vahetatud teave
Ombudsmani uurimisrühm oli EMAga eelnevalt jaganud mitut küsimust.
1) Juhatuse liikmed – ametiajajärgne tegevus
a) Poliitika
Ombudsmani uurimisrühm tunnistas, et see teema ei kuulunud enne koosolekut saadetud küsimuste hulka. EMA esindajad tegid täielikku koostööd ja käsitlesid kõiki ombudsmani uurimisrühma poolt koosolekul tõstatatud küsimusi.
Ombudsmani uurimisrühm rõhutas, et EMA haldusnõukogu liikmed ei ole hõlmatud ühegi ametiajajärgse tegevuse poliitikaga. Nad küsisid, kas selline ametiajajärgne tegevus võib teatavatel tingimustel põhjustada huvide konflikti.
EMA esindajad selgitasid, et EMA haldusnõukogu koosseis on hästi määratud määruse 726/2004 (edaspidi „EMA asutamismäärus“) artikli 65 lõikes 1, mille kohaselt:
„Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat, kaks Euroopa Parlamendi esindajat, kaks patsientide organisatsioonide esindajat, üks arstide organisatsioonide esindaja ja üks veterinaararstide organisatsioonide esindaja, kes nimetatakse ametisse kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.“
Kooskõlas poliitikaga 0058 (Euroopa Ravimiameti poliitika haldusnõukogu liikmete konkureerivate huvide käsitlemise kohta) jälgib EMA oma ametiaja jooksul aktiivselt huvide konflikti ohtu. Kui haldusnõukogu liiget teavitatakse tema kavatsusest asuda tööle, näiteks farmaatsia- või meditsiiniseadmete ettevõttes, piirab see kohe tema edasist osalemist haldusnõukogu ja EMA tegevuses. Liikmesriikide nimetatud juhatuse liikmed on tavaliselt oma riigi pädeva tervishoiuasutuse juhid ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes ELi personalieeskirju. EMA leiab, et pärast nende volituste lõppemist on pigem riiklike pädevate asutuste ülesanne tagada, et huvide konflikte ei tekiks, kuna neil on asjaomaste haldusnõukogu liikmetega lepinguline suhe.
Ombudsmani esindajad küsisid, kuidas EMA saaks reageerida, kui ta leiab, et riikliku pädeva asutuse kohaldatavad eeskirjad ei ole piisavad.
EMA esindajad tunnistasid, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt on neil sellistel juhtudel piiratud tegutsemisruum, kuid kinnitasid, et nad hindavad huvide konflikte juhtumipõhiselt ja tagavad asutusesiseselt, et EMA suhtes ei tehta põhjendamatut lobitööd.
2) (Endine) vanemtöötaja – teenistusjärgne tegevus
a) Poliitika
EMA esindajad selgitasid, et amet kohaldab komisjoni otsust C(2018) 4048 analoogia põhjal ameti töötajate suhtes, ning esitasid ombudsmani uurimisrühmale kõik asjakohased poliitikadokumendid.
Üle kahe aasta kestvate leevendusmeetmete õiguslik alus
EMA esindajad kinnitasid, et personalieeskirjade artikli 16 alusel kehtestatud piiravad meetmed võivad kesta kauem kui kaheaastane teatamistähtaeg. Kuna aga eelkõige lepingulistel ja ajutistel töötajatel on pärast ametiga sõlmitud lepingute lõppemist tõenäoliselt tööelu, kohustub EMA mitte takistama ebaproportsionaalselt tulevasi karjäärivõimalusi.
Seetõttu taotleb EMA täiendavat õiguslikku alust juhtudel, kui piirangud kestavad kauem kui kaks aastat, peamiselt proportsionaalsuse kaalutlustel seoses töötaja põhiõiguste piiramisega. Sellega seoses põhjendab EMA teatavaid piiranguid, tuginedes lisaks riiklike advokatuuride käitumisjuhenditele. Tasakaalustades kavandatud piiranguid põhiõigusega tööle, kajastab EMA ka töötaja rolli ja tema kaasamist EMA kohtuvaidlustega seotud otsuste tegemisse või strateegilistesse küsimustesse.
Euroopa Ravimiameti kaugusklausel farmaatsiatööstusesse kolivatele endistele töötajatele
EMA kaalub ravimitööstusesse kolivate endiste töötajate jaoks vahemaaklausli kehtestamist. Sellega seoses küsis ombudsmani uurimisrühm, kas EMA kohaldab sarnast vahemaaklauslit töötajate suhtes, kes asuvad tööle ravimitööstuse teenuseosutajate juurde, näiteks nõustamis- ja õigusnõustamise rollid.
EMA esindajad selgitasid, et ravimitööstuse [3] määratlus on võimalikult lai, et hõlmata konsultatsioonifirmasid ja muid teenuseosutajaid. Selle tähendust laiendati aja jooksul, et võtta arvesse ravimitega seotud teadus- ja arendustegevuses osalejate arvu suurenemist. See tähendab, et see hõlmab ka uuemaid üksusi, kes pakuvad ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teenuseid.
b) Artikli 16 kohaste teadete õigeaegne esitamine ja käsitlemine
Ombudsmani uurimisrühm küsis, kui palju teateid EMA teenistusjärgse tegevuse kohta on varem saadud.
EMA esindajad selgitasid, et lahkuvate töötajate arv on suhteliselt väike ja enamik töötajaid läheb pärast EMAst lahkumist pensionile.
Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas EMA peatab 30 tööpäeva pikkuse tähtaja, kui taotlus ei ole täielik või kui töötaja esitab uusi andmeid. Lisaks küsisid nad, kas tähtaja möödumist loetakse taotluse kaudseks vastuvõtmiseks.
EMA esindajad selgitasid, et nad ei peata ametlikult kella. Nad võivad siiski tähtaega edasi lükata ja teavitada töötajat edasilükkamisest. Sellisel juhul teatab EMA töötajale, et pikendamine ei kujuta endast kaudset nõustumist. Üldiselt ei ole ametil kunagi olnud juhtumit, kus töötaja ei oodanud EMA otsust enne teenistusjärgse tegevuse alustamist.
Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas hilinenud teated võivad mõjutada EMA hinnangut.
EMA esindajad kinnitasid, et nad püüavad töötajaid majutada ja teha otsuseid võimalikult varakult. Hindamisprotsessi ei muudeta, et mitte kahjustada selle kvaliteeti.
c) Artikli 16 kohaste teadete käsitlemise protsess, sealhulgas ühiskomitee roll
EMA esindajad selgitasid, et ühiskomitee hindab kõiki taotlusi pärast seda, kui personaliosakond on esimest korda kontrollinud taotluste täielikkust. Lisaks teavitab personaliosakond töötaja vahetut ülemust kahel põhjusel, nimelt et vahetu ülemus:
i. aitab tuvastada taotluse fakte ja seeläbi toetada teenistusjärgse tegevuse hindamist.
ii. peab olema teadlik töötaja lahkumisest, et jõustada kõik EMAs viibimise ajal võetavad meetmed, näiteks teatavatele tundlikele toimikutele juurdepääsu tühistamine.
Kui taotluse suhtes on kahtlusi, võtab ühiskomitee alati ühendust vahetu ülemusega, et teha kindlaks taotlusega seotud asjaolud, kuid konfidentsiaalsuse kaalutlustel ei pruugi ta avaldada töötaja tulevase tööandja nime.
Üldiselt tagab ühiskomitee koosseis, et arvesse võetakse ameti erinevaid vaatenurki. Näiteks sidusrühmade ja välissuhtluse juht või regulatiivse valdkonna juht on või on olnud ühiskomitee liikmed. Ühiskomitee esitab tegevdirektorile arvamuse pärast juhtumi arutamist koosolekul või kirjaliku menetluse teel. Tegevdirektor võib pöörduda ühiskomitee poole, kui tal on enne lõpliku otsuse tegemist lahendamata küsimusi.
Ombudsmani uurimisrühm märkis, et teatavad kontrollitud juhtumid näivad sisaldavat üksnes ühiskomitee üldist arvamust. Nad küsisid, kas nendel juhtudel tugines ühiskomitee täiemahulise hindamise asemel üksnes üldisele teabele.
EMA esindajad kinnitasid, et ühiskomiteed teavitatakse alati taotlusest ja ta viib läbi sõltumatu hindamise. Kui ühiskomitee jõuab järeldusele, et taotluses kirjeldatud olukord kuulub selgelt ühe üldises arvamuses käsitletud stsenaariumi alla, võib ta oma hinnangus tugineda kõnealusele üldisele arvamusele. Sellega tagab ühiskomitee oma otsuste järjepidevuse.
Ombudsmani esindajad küsisid, kellega konsulteeriti, et koostada nimekiri kohtuvaidlustega tegelevate töötajate jaoks keelatud kohtuasjadest.
EMA esindajad selgitasid, et sellised konsultatsioonid korraldati igal üksikjuhul eraldi, sõltuvalt nõutavast teabest. See hõlmab õigusosakonda, kuid võib puudutada ka ameti muid potentsiaalselt asjakohaseid osi. Üldiselt on ühiskomitee pühendunud ulatuslikele konsultatsioonidele, tagamaks, et kõik võimalikud juhtumid tehakse kindlaks seoses õigusbüroode ja nende klientide vaheliste lepingute üha keerukamaks muutumisega. EMA esindajad tunnistasid siiski, et ühiskomitee arvamus sellist laiemat konsulteerimist ei hõlmanud, sest seda peetakse standardse sisekontrolli osaks. Nad märkisid, et selle teabe võiks lisada arvamusele.
Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas on kunagi esitatud taotlus teenistusjärgseks tegevuseks, milleks EMA ei ole luba andnud, ja millist liiki tegevustest üldjuhul keeldutakse.
EMA esindajad märkisid, et nad ei ole seni ühtegi tegevust keelanud. Üldiselt kaaluks EMA lobitööga seotud tegevuse keelustamist enne järelemõtlemisaja möödumist. Nõukogu võttis 2020. aastal vastu täitevotsuse kõrgemate ametnike kohta, et luua selliste volituste jaoks järjepidev raamistik, pidades silmas paljude kõrgemate ametnike pensionile jäämist ametis. Enamik nende artikli 16 kohastest taotlustest ei tekitanud siiski huvide konflikti, sest tegevus puudutas peamiselt vabatahtlikku tööd või akadeemilisi kohustusi. Lisaks on varasemate huvide konfliktide mainekahjul ELi asutustes olnud märkimisväärne hariduslik väärtus kõigi asutuste jaoks. Seetõttu märkisid EMA esindajad, et huvide konflikti poliitika järgimise kultuur on märkimisväärselt arenenud.
d) Ärakuulamisõiguse kohaldamine (endiste) töötajate teavitamisel, kui teavitamisest keeldutakse või see tingimuslikult vastu võetakse
EMA esindajad märkisid, et õigus olla ära kuulatud ei ole ametlik nõue, kuna töötaja on algusest peale teadlik oma taotluse võimalikest tulemustest ja et ta rahuldab kõik taotlused, et tegevdirektor ta ära kuulaks. Nad märkisid siiski, et nad kaaluvad võimalust lubada töötajatel esitada märkusi pärast seda, kui ühiskomitee on esitanud oma arvamuse, ja enne, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb oma lõpliku otsuse.
e) Endiste töötajate teavitamine õiguskaitsevahenditest, kui nad ei ole rahul artikli 16 kohase otsusega
EMA esindajad märkisid pärast koosolekut, et EMA lisab personalieeskirjade artikli 16 alusel tehtavatesse otsustesse järgmise lause: „Tegemist on haldusotsusega, mille võib personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel edasi kaevata.“
f) Endiste töötajate töösuhtejärgset tegevust käsitlevate otsuste (või teabe) avaldamine
EMA esindajad selgitasid, et 2020. aasta täitevotsusega kõrgemate töötajate kohta kohustatakse EMA-d avalikustama teavet endiste töötajate töösuhtejärgse tegevuse kohta kahe aasta jooksul alates töötaja lepingu lõpetamise päevast. Kaheaastane avaldamisperiood võeti vastu, võttes arvesse personalieeskirjade artikli 16 kohast kaheaastast teatamisperioodi ja järgides Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mida EMA esindajad pakkusid pärast kohtumist ombudsmani uurimisrühmale jagamiseks. EMA esindajad lisasid, et teavet ei hävitata kahe aasta pärast, vaid seda säilitatakse asutusesiseselt kooskõlas kohaldatava säilitamisperioodiga ja see jääb kättesaadavaks eri menetluste kaudu. Nad andsid siiski märku oma valmisolekust vaadata läbi kaheaastane avaldamistähtaeg, tingimusel et seda ei saa pidada Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusega vastuolus olevaks.
Ombudsmani esindajad küsisid, kuidas saaks töösuhtejärgse tegevuse elukestvat piirangut, näiteks keeldu osaleda teatavates kohtuasjades, jätkuvalt jõustada pärast seda, kui EMA on asjaomase kokkuvõtliku teabe oma veebisaidilt eemaldanud. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et EMA poliitika erineb teistest ELi institutsioonidest, kus piirangud jäävad avalikult kättesaadavaks ilma ajaliste piiranguteta.
EMA esindajad kordasid, kui oluline on tasakaalustada läbipaistvus- ja andmekaitsekohustusi, ning juhtisid tähelepanu sellele, et riiklike advokatuuride kehtestatud kohustused pakuvad advokaatidele täiendavat kontrollitasandit. EMA võtab viivitamata ühendust asjaomaste õigusbüroodega, kui ta saab teada konfidentsiaalsuskohustuste rikkumisest oma endiste töötajate poolt.
Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas pärast kaheaastase avaldamisperioodi lõppu kehtivad endiselt teadmisvajadusel põhinevad piirangud.
EMA esindajad kinnitasid, et kogu teave kohaldatavate piirangutega töötajate kohta jääb kättesaadavaks kõigile töötajatele kättesaadavas siseregistris.
g) Järelevalve selle üle, kas endised töötajad täidavad artiklist 16 tulenevaid kohustusi
Ombudsmani esindajad küsisid, kuidas EMA määratleb sellist osalemist kohtuasjades ja kuidas ta mõistab, et tulevane tööandja võib saada juhtumi, millesse endine töötaja oli kaasatud EMAs viibimise ajal.
EMA esindajad ütlesid, et hoolimata avalikust teabest töötaja piirangute kohta ei saa EMAd pidada vastutavaks konfidentsiaalset teavet käsitlevate sisearutelude eest endise töötaja ja tema uue tööandja vahel. Kui EMA saab teada konfidentsiaalsuskohustuste rikkumisest endise töötaja poolt, tegutseb ta viivitamata.
EMA esindajad ütlesid, et nad ei jälgi ennetavalt endisi töötajaid. EMA tagab siiski personalieeskirjade artiklist 16 tulenevate kohustuste täitmise korrapäraste koolituste kaudu kogu töötaja elutsükli jooksul (alates tööleasumisest kuni töölt lahkumiseni).
Töötaja lahkumisel tuletatakse talle artiklit 16 meelde töövestlusel kõrge esindajaga ja eraldi kirjas. Lisaks suurendab piirangutega endiste töötajate siseregister ameti praeguste töötajate teadlikkust ja nõuetele vastavuse kultuuri. Kui EMA saab konkreetse teate võimaliku mittevastavuse kohta, püüab ta teha kindlaks asjaolud, võttes ühendust endise töötaja ja tema tööandjaga, ning alustada seejärel haldusuurimist mittevastavuse tõsiduse ja endise töötaja tööstaaži kohta. Kõige raskemal juhul võib see menetlus hõlmata distsiplinaarmeetmeid.
EMA esindajad lisasid, et nad konsulteerisid järelevalve parimate tavade osas Euroopa Komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadiga, sest EMA võttis analoogia põhjal vastu komisjoni rakenduseeskirjad.
h) Teatamine tingimuslikest volitustest (sealhulgas leevendusmeetmetest) endise töötaja tulevasele tööandjale
EMA esindajad kinnitasid, et nad edastavad sellist teavet kõrgema astme töötajate puhul ennetavalt. Nad märkisid siiski, et on vaid üksikuid juhtumeid, kus selline teatamine on vajalik.
Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas EMA lõplik otsus sisaldab meeldetuletust, et töötaja peaks teatama võimalikest piirangutest oma tulevasele tööandjale. Nad märkisid, et komisjon palub teatavatel juhtudel töötajal edastada piirangud oma tulevasele tööandjale ja esitada selle kohta tõendid.
EMA esindajad märkisid, et lõplikud otsused praegu sellist meeldetuletust ei sisalda, kuid nad kaaluvad selle lisamist tulevastesse otsustesse.
3) Vanemtöötajad - väljasõiduüritused palgata puhkuse ajal
a) Poliitika – komisjoni otsus C(2018) 4048 final – jaotis 3: isiklikel põhjustel puhkusel viibivad töötajad
Vt eespool 2. osa punkt a. EMA järgib komisjoni välistegevust käsitlevates eeskirjades ette nähtud protsessi.
b) Autorisatio n taotluste menetlemise protsess
Praktikas hõlmab palgata puhkuse taotlemine parlamendiväliseks tegevuseks (tegelikus teenistuses olev töötaja) esialgset konsulteerimist töötaja juhtimisliinidega, millele järgneb kõrge esindaja arvamus enne tegevdirektori lõplikku otsust.
Koosoleku kokkuvõte
Uurimisrühm tänas EMA esindajaid nende aja ja esitatud selgituste eest. EMA esindajad nõustusid jagama ombudsmaniga Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, selle ravimitööstuse määratlust ja ühe kontrollitud juhtumi allkirjastatud otsust. Koosolek lõppes.
Brüssel, 20.4.2026
Koen ROOVERS Jennifer KING
Uurimisametnik Õigusekspert
[1] Viide: kuidas Euroopa Komisjon haldab oma töötajate nn pöördukse efekti (juhtum OI/1/2021/KR); Kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) käsitles oma endise tegevdirektori üleviimist finantssektori lobirühma tegevjuhiks (juhtum 2168/2019/KR) ja kuidas Euroopa Kaitseagentuur (EDA) käsitles oma endise tegevjuhi taotlust asuda Airbusi juhtivatele ametikohtadele (juhtum OI/3/2021/KR)
[2] Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 8.
[3] Ravimitootja on EMA eeskirjades töötajate ja kandidaatide deklareeritud huvide käsitlemise kohta määratletud järgmiselt: „iga juriidiline või füüsiline isik, kes keskendub ravimite uurimisele, arendamisele, tootmisele, hooldamisele, turustamisele ja/või turustamisele. Määratlus hõlmab ka ettevõtteid, kellele ravimitega seotud teadus-, arendus-, tootmis-, hooldus-, turustus- ja/või levitamistegevus (mis võib toimuda ka asutusesiseselt) on lepingu alusel edasi antud.
Lepingulised teadusorganisatsioonid või konsultatsioonifirmad, kes pakuvad nõustamist või teenuseid seoses eespool nimetatud tegevustega või tegevustega, mis on seotud müügilubade või muude regulatiivmenetlustega (nt esialgsed taotlused, muudatused), kuuluvad ravimiettevõtte määratluse alla.
Juriidilisi või füüsilisi isikuid, kes ei kuulu eespool esitatud määratluse alla, kuid i) omavad kontrolli (st enamusosalust asjaomase ravimiettevõtte otsustusprotsessides või avaldavad neile muul viisil märkimisväärset mõju), ii) on ravimiettevõtte kontrolli all või iii) on ravimiettevõtte ühise kontrolli all, käsitatakse käesolevate eeskirjade kohaldamisel ravimiettevõtetena.“
Vt lisa lk 7: https://www.ema.europa.eu/en/documents/other/decision-european-medicines-agency-rules-relating-articles-11-11a-13-staff-Regulations- concerning-handling-declared-interests-members-european-medicines-agandidates-recruitment_en .pdf.