Strateegiline uurimine: OI/5/2025/KR

Juhtumi pealkiri: Kuidas ELi ametid pöördukse efekti juhtumitega tegelevad

Kuupäev: Neljapäev, 29. jaanuar 2026

Kaugkoosolek

Kohal viibinud

EMA esindajad

• Õigusosakonna juhataja
• Personalisuhete ja tugiteenuste juht, ühiskomitee liige

Ombudsmani esindajad

• Koen ROOVERS, uurimisametnik
• Ludovica AQUINO, uurimisametnik
• Jennifer KING, õigusekspert
• Tobias FLUCK, uurimispraktikant
  
  

Koosoleku eesmärk

Kohtumise eesmärk oli, et ombudsmani uurimisrühm selgitaks lahendamata küsimusi, mis olid tekkinud EMA esitatud poliitikadokumentide ja üksikjuhtumi toimikute kontrollimise käigus.

Käesolev uurimine tugineb ombudsmani varasematele juhtumitele, mis on seotud sellega, kuidas ELi haldusasutused, sealhulgas ELi ametid, kohaldavad (endiste) töötajate teenistusjärgse tegevuse eeskirju ^[1].

Sissejuhatus ja menetlusteave

Ombudsmani uurimisrühm tutvustas end, tänas EMA esindajaid nendega kohtumise eest ja kirjeldas kohtumise eesmärki. Nad kirjeldasid ombudsmani koosolekute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avalikusta EMA poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ilma EMA eelneva nõusolekuta ^[2].

Ombudsmani uurimisrühm teatas EMA esindajatele, et nad saavad kontrollikoosoleku aruande kavandi, et kontrollida selle täpsust. Seejärel aruanne avalikustatakse. Aruanne ei sisalda konfidentsiaalset teavet ega edasta seda muul viisil kolmandatele isikutele.

Võttes arvesse EMA suhtlust erasektoriga, tervitasid EMA esindajad ombudsmani tööd selles küsimuses, et sellest uurimisest õppida ja sellele kaasa aidata.

Kontrollitud dokumendid

• Euroopa Ravimiameti 12. detsembri 2024. aasta poliitika haldusnõukogu liikmete konkureerivate huvide käsitlemise kohta (poliitika 0058) (EMA/MB/89817/2024)
• Haldusnõukogu 7. oktoobri 2021. aasta kodukord
• (EMA/MB/115339/2004/et/Rev.8)
• Euroopa Ravimiameti 2025. aasta käitumisjuhend
• Tegevdirektori 12. septembri 2024. aasta otsus ametist lahkuvate kõrgemate ametnike suhtes kohaldatavate läbipaistvusmeetmete kohta (EMA/394879/2024)
• Haldusnõukogu 4. oktoobri 2018. aasta otsus ametivälise tegevuse, lähetuste ja ametialase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist (EMA/MB/568497/2018)
• Ühiskomitee 15. detsembri 2022. aasta üldine arvamus 22/2022 kavandatud kutsetegevuse standardtingimuste kohta (EMA/100803/2022)
• Ühiskomitee 4. novembri 2020. aasta arvamus 27/2020 kriteeriumide ja piirangute kohta kõrgematele ametnikele, kes taotlevad kutsetegevust kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist (EMA/504095/2020)
• Parimate tavade juhend ametist lahkuvatele töötajatele, 20. mai 2015 (EMA/70197/2013 Rev. 1)
• Ameti intranetis avaldatud suunised ameti tegevuse kohta pärast ametist lahkumist
• Haldusnõukogu 4. oktoobri 2018. aasta otsusele (EMA/MB/568497/2018) lisatud komisjoni otsuse C(2018) 4048 artikli 4 alusel koostatud tabel palgata puhkuse ajal toimuva parlamendivälise tegevuse kohta
• Ameti intranetis avaldatud suunised „Väljaspool teenistuskohustusi toimuva tegevuse või palgata puhkuse kohta“
• 23. aprilli 2024. aasta teatis Euroopa Ravimiameti töötajate käitumise ja eetikastandardite kohta Euroopa Parlamendi valimiskampaanias osalemisel
• Seitse taotlustoimikut endiste kõrgemate ja juhtivate töötajate teenistusjärgseks tegevuseks
• Üks taotlustoimik töötajate väljaspool Brüsselit toimuva tegevuse jaoks palgata puhkuse ajal
  
  

Vahetatud teave

Ombudsmani uurimisrühm oli eelnevalt jaganud EMAga mitmeid küsimusi.

1) Juhatuse liikmed – mandaadijärgne tegevus

a) Poliitika

Ombudsmani uurimisrühm tunnistas, et see teema ei kuulunud enne koosolekut saadetud küsimuste hulka. EMA esindajad tegid täielikult koostööd ja käsitlesid kõiki küsimusi, mille ombudsmani uurimisrühm kohtumisel tõstatas.

Ombudsmani uurimisrühm rõhutas, et EMA haldusnõukogu liikmete suhtes ei kohaldata ühtegi ametiajajärgse tegevuse poliitikat. Nad küsisid, kas selline ametiajajärgne tegevus võib teatavatel tingimustel põhjustada huvide konflikti. 

EMA esindajad selgitasid, et EMA haldusnõukogu koosseis on hästi määratud määruse 726/2004 (edaspidi „EMA asutamismäärus“) artikli 65 lõikes 1, mille kohaselt:

„Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat, kaks Euroopa Parlamendi esindajat, kaks patsientide organisatsioonide esindajat, üks arstide organisatsioonide esindaja ja üks veterinaararstide organisatsioonide esindaja, kes nimetatakse ametisse kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.”

Oma ametiaja jooksul jälgib EMA kooskõlas poliitikaga nr 0058 (Euroopa Ravimiameti haldusnõukogu liikmete konkureerivate huvide käsitlemise poliitika) aktiivselt huvide konflikti riski. Kui haldusnõukogu liiget teavitatakse tema kavatsusest asuda tööle näiteks farmaatsia- või meditsiiniseadmete ettevõttesse, piirab see viivitamata tema edasist osalemist haldusnõukogu ja EMA tegevuses. Haldusnõukogu liikmed, kelle on nimetanud nende vastavad liikmesriigid, on tavaliselt nende vastavate riiklike pädevate tervishoiuasutuste juhid ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes ELi personalieeskirju. Pärast volituste lõppemist leiab EMA, et pigem peavad riiklikud pädevad asutused tagama, et huvide konflikte ei teki, kuna neil on vastavate haldusnõukogu liikmetega lepinguline suhe.

Ombudsmani esindajad küsisid, kuidas EMA saaks reageerida, kui ta leiab, et riikliku pädeva asutuse kohaldatavad eeskirjad ei ole piisavad.

EMA esindajad tunnistasid, et kehtiva õigusraamistiku alusel on neil sellistel juhtudel piiratud manööverdamisruum, kuid kinnitasid, et nad hindavad huvide konflikte ad hoc ja tagavad asutusesiseselt, et EMAs ei toimu põhjendamatut lobitööd.

2) (endised) kõrgemad ametnikud – teenistusjärgne tegevus

a) Poliitika

EMA esindajad selgitasid, et amet kohaldab komisjoni otsust C(2018) 4048 analoogia põhjal ameti töötajate suhtes, ning esitasid ombudsmani uurimisrühmale kõik asjakohased poliitikadokumendid.

Rohkem kui kaheaastase kestusega leevendusmeetmete õiguslik alus

EMA esindajad kinnitasid, et personalieeskirjade artikli 16 alusel kehtestatud piiravad meetmed võivad ületada kaheaastast teatamistähtaega. Kuna aga eelkõige lepingulistel ja ajutistel töötajatel on pärast ametiga sõlmitud lepingute lõppemist tõenäoliselt tööelu, kohustub EMA mitte ebaproportsionaalselt takistama tulevasi karjäärivõimalusi.

Seetõttu taotleb EMA täiendavat õiguslikku alust juhtudel, kui piirangud kestavad kauem kui kaks aastat, peamiselt proportsionaalsuse tõttu seoses töötaja põhiõiguste piiramisega. Sellega seoses põhjendab EMA teatavaid piiranguid, tuginedes lisaks riiklike advokatuuride tegevusjuhenditele. Tasakaalustades kavandatud piiranguid põhiõigusega töötada, kajastab EMA ka töötaja rolli ja tema osalemist otsuste tegemises või EMA kohtuvaidluste strateegilistes küsimustes.

EMA vahemaaklausel ravimitööstusesse kolivate endiste töötajate jaoks

EMA kaalub vahemaaklauslit endiste töötajate jaoks, kes kolivad farmaatsiatööstusesse. Sellega seoses küsis ombudsmani uurimisrühm, kas EMA kohaldab sarnast vahemaaklauslit töötajate suhtes, kes kolivad ravimitööstuse teenuseosutajate juurde, näiteks nõustamis- või õigusnõustamisülesandeid täitvate töötajate suhtes.

EMA esindajad selgitasid, et mõiste „farmaatsiatööstus“[3] määratlus on võimalikult lai, hõlmates konsultatsioonifirmasid ja muid teenuseosutajaid. Selle tähendust laiendati aja jooksul, et võtta arvesse farmaatsiatoodete teadus- ja arendustegevuses osalejate arvu suurenemist. See tähendab, et see hõlmab ka uuemaid üksusi, kes pakuvad ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teenuseid.

b) Artikli 16 kohaste teadete õigeaegne esitamine ja käsitlemine

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kui palju teateid on EMA varem saanud teenistusjärgse tegevuse kohta.

EMA esindajad selgitasid, et lahkuvate töötajate arv on suhteliselt väike ja enamik töötajaid läheb pärast EMAst lahkumist pensionile.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas EMA peatab 30 tööpäeva pikkuse tähtaja, kui taotlus ei ole täielik või kui töötaja esitab uusi andmeid. Lisaks küsisid nad, kas tähtaja möödumist loetakse taotluse kaudseks heakskiitmiseks.

EMA esindajad selgitasid, et nad ei peata ametlikult kella. Nad võivad siiski tähtaega edasi lükata ja töötajat edasilükkamisest teavitada. Sellisel juhul annab EMA töötajale teada, et pikendamine ei kujuta endast kaudset nõusolekut. Üldiselt ei ole ametil kunagi olnud juhtumit, kus töötaja ei oodanud enne teenistusjärgse tegevuse alustamist ära EMA otsust.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas hilinenud teated võivad mõjutada EMA hinnangut.

EMA esindajad kinnitasid, et nad püüavad töötajaid majutada ja teha otsuseid võimalikult varakult. Hindamisprotsess jääb siiski samaks, et mitte kahjustada selle kvaliteeti.

c) Artikli 16 kohaste teadete käsitlemise protsess, sealhulgas ühiskomitee roll

EMA esindajad selgitasid, et ühiskomitee hindab kõiki taotlusi pärast seda, kui personaliosakond on nende täielikkust esimest korda kontrollinud. Lisaks teavitab personaliosakond töötaja vahetut ülemust kahel põhjusel:

i. võib aidata tuvastada taotluse asjaolusid ja seega toetada teenusejärgse tegevuse hindamist.

ii. peab olema teadlik töötaja lahkumisest, et jõustada mis tahes meetmeid EMAs viibimise ajal, näiteks juurdepääsu tühistamine teatavatele tundlikele toimikutele.

Kahtluse korral võtab ühiskomitee alati ühendust otsese ülemusega, et teha kindlaks taotlusega seotud asjaolud, kuid konfidentsiaalsuse huvides ei pruugi ta avaldada töötaja tulevase tööandja nime.

Üldiselt tagab ühiskomitee koosseis, et arvesse võetakse ameti mitmesuguseid vaatenurki. Näiteks sidusrühmade ja välissuhtluse juht või õigusvaldkonna juht on või on olnud ühiskomitee liikmed. Ühiskomitee esitab tegevdirektorile arvamuse pärast juhtumi arutamist koosolekul või kirjaliku menetluse teel. Tegevdirektor võib enne lõpliku otsuse tegemist pöörduda tagasi ühiskomitee poole, kui tal on avatud küsimusi. 

Ombudsmani uurimisrühm märkis, et teatavad kontrollitud juhtumid näivad sisaldavat üksnes ühiskomitee üldist arvamust. Nad küsisid, kas nendel juhtudel tugines ühiskomitee täieliku hindamise asemel üksnes üldisele teabele.

EMA esindajad kinnitasid, et ühiskomiteed teavitatakse alati taotlusest ja ta viib läbi sõltumatu hindamise. Kui ühiskomitee jõuab järeldusele, et taotluses kirjeldatud olukord kuulub selgelt ühe üldarvamuses käsitletud stsenaariumi alla, võib ta oma hinnangus tugineda sellele üldarvamusele. Sellega tagab ühiskomitee oma otsuste järjepidevuse.

Ombudsmani esindajad küsisid, kellega konsulteeriti, et koostada kohtuvaidlustega tegelevate töötajate jaoks keelatud kohtuasjade loetelu.

EMA esindajad selgitasid, et sellised konsultatsioonid korraldati igal üksikjuhul eraldi, sõltuvalt nõutavast teabest. See hõlmab õigusosakonda, kuid võib puudutada ka ameti muid potentsiaalselt asjakohaseid osi. Üldiselt on ühiskomitee pühendunud ulatuslikele konsultatsioonidele tagamaks, et kõik võimalikud juhtumid tehakse kindlaks seoses õigusbüroode ja nende klientide vaheliste lepingute üha keerukamaks muutumisega. EMA esindajad tunnistasid siiski, et ühiskomitee arvamus sellist laiemat konsulteerimist ei hõlmanud, sest seda peetakse tavapärase sisekontrolli osaks. Nad märkisid, et selle teabe võiks arvamusele lisada.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas on kunagi esitatud taotlus teenuste osutamise järgseks tegevuseks, milleks EMA ei ole luba andnud, ja millist liiki tegevuseks üldiselt luba ei anta.

EMA esindajad märkisid, et nad ei ole senini ühtegi tegevust keelanud. Üldiselt kaalub EMA eelkõige lobitööga seotud tegevuse keelustamist enne ooteaja möödumist. Nõukogu võttis 2020. aastal vastu täitevotsuse kõrgemate ametnike kohta, et luua selliste volituste ühtne raamistik, pidades silmas paljude ameti kõrgemate ametnike pensionile jäämist. Enamik nende artikli 16 kohastest taotlustest ei tekitanud siiski huvide konflikti, sest tegevus puudutas peamiselt vabatahtlikku tööd või akadeemilisi kohustusi. Lisaks on ELi asutuste varasemate huvide konfliktide maine kahjustamisel olnud märkimisväärne hariduslik väärtus kõigi ametite jaoks. Seetõttu märkisid EMA esindajad, et huvide konflikti poliitika järgimise kultuur on märkimisväärselt arenenud.

d) Õiguse olla ära kuulatud kohaldamine (endiste) töötajate teavitamise suhtes teavitamisest keeldumise või tingimusliku vastuvõtmise korral

EMA esindajad märkisid, et õigus olla ära kuulatud ei ole ametlik nõue, kuna töötaja on algusest peale teadlik oma taotluse võimalikest tulemustest ja et nad rahuldavad kõik tegevdirektori ärakuulamistaotlused. Nad märkisid siiski, et nad kaaluvad võimalust lubada töötajatel lisada märkusi pärast seda, kui ühiskomitee on esitanud oma arvamuse, ja enne, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb oma lõpliku otsuse.

e) Endiste töötajate teavitamine õiguskaitsevahenditest, kui nad ei ole rahul artikli 16 kohase otsusega

EMA esindajad märkisid pärast koosolekut, et EMA lisab personalieeskirjade artikli 16 alusel tehtavatesse otsustesse järgmise lause: „Tegemist on haldusotsusega, mille võib personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel edasi kaevata.”

f) Endiste töötajate töösuhtejärgset tegevust käsitlevate otsuste (või teabe) avaldamine

EMA esindajad selgitasid, et 2020. aasta juhtivtöötajaid käsitleva rakendusotsusega kohustatakse EMAt avalikustama teavet endiste töötajate töösuhtejärgse tegevuse kohta kahe aasta jooksul alates töötaja lepingu lõpetamise päevast. Kaheaastane avaldamisperiood võeti vastu, võttes arvesse personalieeskirjade artikli 16 kohast kaheaastast teatamisperioodi ja järgides Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mida EMA esindajad pakkusid pärast koosolekut ombudsmani uurimisrühmaga jagada. EMA esindajad lisasid, et teavet ei hävitata kahe aasta pärast, vaid seda säilitatakse asutusesiseselt kooskõlas kohaldatava säilitamisperioodiga ja see jääb kättesaadavaks erinevate menetluste kaudu. Nad andsid siiski märku, et on valmis kaheaastast avaldamistähtaega uuesti läbi vaatama, tingimusel et seda ei saa pidada Euroopa andmekaitseinspektori soovitusega vastuolus olevaks.

Ombudsmani esindajad küsisid, kuidas saaks töösuhtejärgse tegevuse eluaegset piirangut, näiteks keeldu osaleda teatavates kohtuasjades, jätkuvalt jõustada pärast seda, kui EMA on eemaldanud oma veebisaidilt asjakohase kokkuvõtliku teabe. Nad rõhutasid, et EMA poliitika erineb teistest liidu institutsioonidest, kus piirangud jäävad avalikult kättesaadavaks ilma ajaliste piiranguteta.

EMA esindajad kordasid, kui oluline on tasakaalustada läbipaistvus- ja andmekaitsekohustusi, ning juhtisid tähelepanu sellele, et riiklike advokatuuride kehtestatud kohustused pakuvad advokaatidele täiendavat kontrollitasandit. EMA võtaks viivitamata ühendust asjaomaste õigusbüroodega, kui ta saab teada konfidentsiaalsuskohustuste rikkumisest oma endiste töötajate poolt.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas kehtivad piirangud on pärast kaheaastase avaldamisperioodi lõppu teadmisvajaduse alusel endiselt kättesaadavad.

EMA esindajad kinnitasid, et kogu teave kohaldatavate piirangutega töötajate kohta jääb kättesaadavaks siseregistris, mis on kättesaadav kõigile töötajatele.

g) Järelevalve selle üle, kuidas endised töötajad täidavad artiklist 16 tulenevaid kohustusi

Ombudsmani esindajad küsisid, kuidas EMA määratleb sellise osalemise kohtuasjades ja kuidas ta mõistab, et tulevane tööandja võib saada juhtumi, kus endine töötaja oli kaasatud EMAs viibimise ajal.

EMA esindajad märkisid, et hoolimata avalikust teabest töötaja piirangute kohta ei saa EMA-d pidada vastutavaks endise töötaja ja tema uue tööandja vahel konfidentsiaalse teabe üle peetavate sisearutelude eest. Kui EMA saab teada konfidentsiaalsuskohustuste rikkumisest endise töötaja poolt, tegutseb ta viivitamata.

EMA esindajad ütlesid, et nad ei jälgi ennetavalt endisi töötajaid. EMA tagab siiski personalieeskirjade artiklist 16 tulenevate kohustuste täitmise korrapäraste koolituste kaudu kogu töötaja elutsükli jooksul (alates tööleasumisest kuni töölt lahkumiseni).

Töötaja lahkumisel tuletatakse talle artiklit 16 meelde välises vestluses HRiga ja eraldi kirjas. Lisaks suurendab piirangutega endiste töötajate siseregister ameti praeguste töötajate teadlikkust ja nõuete täitmise kultuuri. Kui EMA saab konkreetse teate võimaliku mittevastavuse kohta, püüab ta teha kindlaks asjaolud, võttes ühendust endise töötaja ja tema tööandjaga, ning alustab seejärel haldusuurimist endise töötaja mittevastavuse tõsiduse ja tööstaaži kohta. Kõige raskematel juhtudel võib see menetlus hõlmata distsiplinaarmeetmeid.

EMA esindajad lisasid, et nad konsulteerisid Euroopa Komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadiga seire parimate tavade osas, sest EMA võttis analoogia põhjal vastu komisjoni rakenduseeskirjad.

h) Tingimuslike lubade (sealhulgas leevendusmeetmete) edastamine endise töötaja tulevasele tööandjale

EMA esindajad kinnitasid, et nad edastavad sellist teavet ennetavalt kõrgemate töötajate puhul. Nad märkisid siiski, et on vaid üksikuid juhtumeid, kus selline teatamine on vajalik.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas EMA lõplik otsus sisaldab meeldetuletust, et töötaja peaks teatama kõigist piirangutest oma tulevasele tööandjale. Nad mainisid, et teatavatel juhtudel palub komisjon töötajal edastada piirangud oma tulevasele tööandjale ja esitada selle kohta tõendid.

EMA esindajad märkisid, et lõplikud otsused ei sisalda praegu sellist meeldetuletust, kuid nad kaaluvad selle lisamist tulevastesse otsustesse.

3) Juhtivtöötajad - tasustamata puhkusel viibimine väljaspool teenistuskohustusi

a) Poliitika – komisjoni otsus C(2018) 4048 final – kolmas jaotis: isiklikel põhjustel puhkusel olevad töötajad

Vt eespool punkti 2 alapunkt a. EMA järgib menetlust, mis on ette nähtud komisjoni asutusevälist tegevust käsitlevates eeskirjades.

b) Autorisatio n taotluste käsitlemise protsess

Praktikas hõlmab parlamendiväliseks tegevuseks palgata puhkuse taotlemise menetlus (veel tegevteenistuses olev töötaja) esialgset konsulteerimist töötaja juhtimisliinidega, millele järgneb personaliarvamus enne tegevdirektori lõplikku otsust.

Koosoleku kokkuvõte

Uurimisrühm tänas EMA esindajaid nende aja ja esitatud selgituste eest. EMA esindajad nõustusid jagama ombudsmaniga Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, selle „farmaatsiatööstuse“ määratlust ja ühe kontrollitud juhtumi allkirjastatud otsust. Koosolek lõppes.

Brüssel, 20. aprill 2026

Koen ROOVERS Jennifer KING

Uurimisametnik, õigusekspert

 

 

[1] Viide: kuidas Euroopa Komisjon haldab oma töötajate nn pöördukse efekti kolimisi (juhtum OI/1/2021/KR); Kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) käsitles oma endise tegevdirektori kolimist finantssektori lobirühma tegevjuhiks (juhtum 2168/2019/KR) ja kuidas Euroopa Kaitseagentuur (EDA) käsitles oma endise tegevjuhi taotlust asuda Airbusis juhtivatele ametikohtadele (juhtum OI/3/2021/KR)

[2] Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 8.

[3] Ravimifirma on EMA töötajate ja kandidaatide deklareeritud huvide käsitlemise eeskirjades määratletud järgmiselt: „iga juriidiline või füüsiline isik, kes keskendub ravimite uurimisele, arendamisele, tootmisele, hooldamisele, turustamisele ja/või turustamisele. Määratlus hõlmab ka äriühinguid, kellelt tellitakse lepingulisel alusel ravimite uurimise, arendamise, tootmise, hooldamise, turustamise ja/või turustamisega seotud tegevusi (mida võidakse teha ka ettevõttesiseselt).

Lepingulised teadusorganisatsioonid või konsultatsioonifirmad, kes annavad nõu või osutavad teenuseid seoses eespool nimetatud tegevusega või tegevusega, mis on seotud müügiloa andmise või muude regulatiivsete menetlustega (nt esialgsed taotlused, muudatused), kuuluvad ravimiettevõtte määratluse alla.

Juriidilisi või füüsilisi isikuid, kes ei kuulu eespool esitatud määratluse kohaldamisalasse, kuid i) kontrollivad (st omavad enamusosalust asjaomase ravimifirma otsustusprotsessides või avaldavad neile muul viisil olulist mõju), ii) keda kontrollib ravimifirma või iii) kes on ravimifirma ühise kontrolli all, käsitatakse käesolevate eeskirjade kohaldamisel ravimiettevõtetena.”
Vt lisa lk 7: https://www.ema.europa.eu/en/documents/other/decision-european-medicines-agency-rules-relating-articles-11-11-11a-13-staff-regulations-concerning-handling-declared-interests-staff-members-european-medicines-agency-candidates-recruitment_en.pdf.