Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda osaline või laiem juurdepääs kahele dokumendile, mis olid seotud projektiga, mida rahastati koostöös UNICEFiga. Keeldudes dokumentidega tutvumise võimaldamisest, tugines komisjon viiele erandile, mis on sätestatud dokumentidele juurdepääsu käsitlevates liidu õigusaktides, st vajadusele kaitsta avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhete ning liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga, samuti kaitsta tema otsustamisprotsessi, kolmanda isiku ärihuve ning füüsiliste isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, sealhulgas nende isikuandmeid.

Vaidlusaluste dokumentide kontrollimise põhjal ei veennud ombudsmani komisjoni argumendid, et osaline või ulatuslikum avalikustamine kahjustaks (tõsiselt) viidatud huvide kaitset. Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, paludes komisjonil oma seisukoht taotluse suhtes uuesti läbi vaadata, et võimaldada vaidlusalustele dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs. Samuti tuletas ta komisjonile meelde tema kohustust teha otsused mõistliku aja jooksul ja põhjendada oma otsuseid.

Komisjon nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ning andis kaebuse esitajale osalise ja laiema juurdepääsu dokumentidele. Ombudsman tervitas komisjoni positiivset vastust tema lahenduse ettepanekule, millega kaebus lahendati.  

Kaebuse esitaja töötas ELi välistöövõtja eksperdina ELi rahastatud projektis Tansaanias, mida juhtis Euroopa Liidu delegatsioon Tansaanias ja Ida-Aafrika Ühenduses. Kaebuse esitaja väitis, et töövõtja rikkus Tansaanias registreerimata jätmisega Tansaania õigust, takistades tal saada kehtivat tööluba. Seejärel teavitas töövõtja kaebuse esitajat oma otsusest leping lõpetada, võttes arvesse ELi delegatsiooni väljendatud muret kaebuse esitaja töö pärast.

Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja murega selle pärast, kuidas delegatsioon mõlemat küsimust käsitles. Sellega seoses viitas ombudsman oma järjekindlale seisukohale, et kui ELi institutsioonid taotlevad ELi projektidega tegelevate ekspertide asendamist, tuleks need isikud enne nende asendamist ära kuulata. Kuigi komisjon väitis, et ta ei taotlenud eksperdi asendamist, leidis ombudsman, et komisjon oli asendamisotsusesse kaasatud. Ombudsman leidis seega, et komisjon ei taganud kaebuse esitaja õiguse olla ära kuulatud austamist enne tema asendamist, mis kujutas endast haldusomavoli.  Ta tegi parandusettepaneku, mille eesmärk on vältida probleemi tekkimist tulevikus. 

Lisaks leidis ombudsman, et kuna kaebuse esitaja leping lõpetati, ei olnud tööloa väljastamise edasine uurimine põhjendatud. Ta tegi siiski komisjonile parandusettepaneku, kutsudes komisjoni üles seda küsimust kontrollima, kuna see võib mõjutada teisi ELi projektiga tegelevaid eksperte.