Kaebuse esitaja töötas ELi välistöövõtja eksperdina ELi rahastatud projektis Tansaanias, mida juhtis Euroopa Liidu delegatsioon Tansaanias ja Ida-Aafrika Ühenduses. Kaebuse esitaja väitis, et töövõtja rikkus Tansaanias registreerimata jätmisega Tansaania õigust, takistades tal saada kehtivat tööluba. Seejärel teavitas töövõtja kaebuse esitajat oma otsusest leping lõpetada, võttes arvesse ELi delegatsiooni väljendatud muret kaebuse esitaja töö pärast.

Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja murega selle pärast, kuidas delegatsioon mõlemat küsimust käsitles. Sellega seoses viitas ombudsman oma järjekindlale seisukohale, et kui ELi institutsioonid taotlevad ELi projektidega tegelevate ekspertide asendamist, tuleks need isikud enne nende asendamist ära kuulata. Kuigi komisjon väitis, et ta ei taotlenud eksperdi asendamist, leidis ombudsman, et komisjon oli asendamisotsusesse kaasatud. Ombudsman leidis seega, et komisjon ei taganud kaebuse esitaja õiguse olla ära kuulatud austamist enne tema asendamist, mis kujutas endast haldusomavoli.  Ta tegi parandusettepaneku, mille eesmärk on vältida probleemi tekkimist tulevikus. 

Lisaks leidis ombudsman, et kuna kaebuse esitaja leping lõpetati, ei olnud tööloa väljastamise edasine uurimine põhjendatud. Ta tegi siiski komisjonile parandusettepaneku, kutsudes komisjoni üles seda küsimust kontrollima, kuna see võib mõjutada teisi ELi projektiga tegelevaid eksperte. 

 

ELi ametitel on keskne roll ELi poliitika rakendamisel ning tehniliste, teaduslike ja õiguslike eksperditeadmiste pakkumisel peamistes sektorites. Igasugune arusaam, et nende riigiteenistujad järgivad erahuve, mis on vastuolus nende ülesannetega, võib õõnestada üldsuse usaldust nende töö vastu. Euroopa Ombudsman on pidevalt rõhutanud nn pöördukse efekti ohtu, mille puhul töötajad lähevad üle välistele ametikohtadele, eelkõige erasektoris. Isegi väike arv kõrge profiiliga juhtumeid võib põhjustada avalikku rahulolematust ja mainekahju, nagu on kajastatud hiljutistes uurimistes.

Samal ajal peavad ELi haldusasutused meelitama kvalifitseeritud spetsialiste tegelema selliste prioriteetidega nagu kestlikkus, digiüleminek ja julgeolek. Sellised meetmed nagu ooteajad ja tööpiirangud võivad mõjutada karjääri paindlikkust, eriti sellistes valdkondades nagu õigus, rahandus või tehnoloogia.

Seda arvesse võttes uuriti käesolevas uurimises süsteemsest seisukohast, kuidas ELi ametid käsitlevad pöördukse efekti juhtumeid. Eesmärk oli teha kindlaks head tavad ning võimalikud puudused kehtivates poliitikameetmetes ja tavades. Selleks vaatas ombudsman üksikasjalikult läbi 15 ELi asutuse kehtestatud poliitika ja vaatas läbi 54 toimikut, mis käsitlesid üheksa ELi asutuse käsitletud üksikjuhtumeid. Ombudsmani uurimisrühm kohtus viie ELi asutuse esindajatega, et selgitada lahendamata küsimusi.

Peaaegu kõik ombudsmanile dokumente esitanud ELi ametid ütlesid, et nad on võtnud kasutusele Euroopa Komisjoni lähenemisviisi erasektori ametikohtadele üleminevate töötajate õiguslike kohustuste täitmiseks kas lahkumisel või palgata puhkuse ajal. Ombudsman leidis siiski, et mõnel ELi asutusel on nende õiguslike kohustuste täitmise kohta üksikasjalikumad ja põhjalikumad suunised kui teistel. Ombudsmani tuvastatud erinevused puudutavad seda, kuidas ametid käsitlevad hilinenud või mittetäielikke teateid teenistusjärgse tegevuse kohta, kuidas ametid selliseid teateid hindavad, kehtestatud leevendusmeetmete laadi, teatatud teenistusjärgse tegevuse kohta tehtud otsuste läbipaistvust ja sellest tulenevate kohustuste järelevalvet ning seda, kuidas ametid koolitavad töötajaid nende eetikakohustuste osas.

Lisaks leidis ombudsman, et mittekoosseisuliste töötajate, st asutuste juhatuste või järelevalvenõukogude liikmete ametiajajärgset tegevust reguleerivad eeskirjad ja poliitika erinevad märkimisväärselt. Enamiku asutuste nõukogu liikmetest nimetavad ametisse riiklikud ametiasutused ja nad esindavad oma vastavaid liikmesriike, mis tähendab, et nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt riiklikke eetikanorme, mis on liikmesriigiti erinevad. Pöördukse efektist tuleneva võimaliku huvide konflikti ja mainekahju käsitlemiseks on vaid mõned käesolevas uurimises uuritud ELi ametite juhtorganid võtnud vastu poliitika, millega reguleeritakse (endiste) juhatuse liikmete ametiajajärgset tegevust.

Selleks et aidata ELi ametitel veelgi tugevdada pöördukse efekti käsitlevaid eeskirju, esitas ombudsman rea hea tava suuniseid:

• Tugev eetikaraamistik algab ennetamisest: töötajate ja juhatuse liikmete varustamine selgete suuniste, korrapärase koolituse ja pidevate teadlikkuse suurendamise algatustega, et tagada täielik arusaamine eetilistest kohustustest, on väga oluline.
• Seda toetavad kindlad standardsed töökorrad pöördukse efekti olukordade käsitlemiseks, mis pakuvad selget järkjärgulist lähenemisviisi teadetele, hindamistele ja nõuetele vastavusele.
• Eelnevalt tuleb kehtestada läbipaistvad kriteeriumid teenistusjärgsete või mandaadijärgsete rollide piiramiseks, et üksikisikud oleksid enne liitumist piirangutest täielikult teadlikud.
• Kui antakse märku üleminekust erasektorisse, peaksid ametid tegutsema kiiresti, viies läbi põhjalikud riskihindamised, tehes kindlaks võimalikud huvide konfliktid ja võttes viivitamata ettevaatusabinõusid, nagu juurdepääsuõiguste tühistamine või vajaduse korral kohustuste ümberjaotamine.
• Otsuste tegemine peaks olema õiglane, läbipaistev ja hästi dokumenteeritud, võimaldades üksikisikutel esitada märkusi kavandatud piirangute kohta, tagades samal ajal riskide tulemusliku juhtimise proportsionaalsete meetmete abil, nagu ooteajad, lobitöö keelud või vajaduse korral otsesed keelud.
• Õigeaegsetes ja põhjendatud otsustes tuleb selgelt sätestada edasikaebamise õigus.
• Lisaks põhjalikule otsuste tegemisele sõltub vastutus tugevast jõustamisest. See hõlmab lubatud tegevuste kokkuvõtete avaldamist, kehtestatud tingimuste täitmise aktiivset jälgimist ja konfidentsiaalsuskohustuste järgimist.
• Kui kahtlustatakse rikkumisi, peavad asutused viivitamata reageerima - tuvastama faktid ja võtma tõsiste juhtumite korral distsiplinaarmeetmeid -, et säilitada usaldus ja kaitsta institutsioonilist terviklikkust.

Ombudsman järeldab, et ELi asutused saavad üksteise tavadest palju õppida. Ombudsman kavatseb neid hea tava suuniseid kohaldada juhtumite suhtes, millele võidakse tulevikus tema tähelepanu juhtida.