Edastada e-posti teel aadressil:

dgg1a.economic-policy@consilium.europa.eu

Strasbourg, 30.8.2016

Re: Käimasolevad jõupingutused eurorühma läbipaistvuse parandamiseks

Lugupeetud juhataja

Tänan Teid 16. mai 2016. aasta vastuse eest minu taotlusele kaaluda edasisi samme eurorühma läbipaistvuse suurendamiseks. Minu arvates on järgmised Teie kirjas sisalduvad selgitused eriti julgustavad:

i) Eurorühma eesmärk on järgida aluslepingutes sätestatud eeskirjade ja põhimõtete vaimu ning eurorühm astub sellega seoses konkreetseid samme;

ii) Üks selline põhimõte on läbipaistvus. Eurorühm on seisukohal, et tal on ennetav läbipaistvuspoliitika, ning tugineb määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) artiklile 4, et aidata tal hinnata, kas dokumente saab ennetavalt avalikustada või mitte;

iii) Kodanikud võivad esitada oma taotlused üldsuse juurdepääsuks eurorühma dokumentidele otse teile või eurorühma tugistruktuuridele (st nõukogu peasekretariaadile ja eurorühma töörühma komisjonis asuvale sekretariaadile).

Olen nõus, et need sammud ja avaldused aitavad edendada eurorühma ennetavat läbipaistvust. Nõustun ka sellega, et need algatused, mille eest te isiklikult olete võidelnud, vajavad aega, et näidata oma tõhusust. Kuna teie ja eurorühma tugitöötajad kaalute lähikuudel jätkuvalt olukorra parandamist, lubage mul korrata mõningaid punkte, mille üle teie ja teie kolleegid võivad soovida jätkuvalt arutleda.

Esiteks annate teada, et Teile või eurorühma tugistruktuuridele esitatud individuaalseid üldsuse juurdepääsu taotlusi käsitlevad jätkuvalt institutsioonid (st nõukogu või komisjon), kelle valduses on asjaomased [1] dokumendid ja kes seetõttu vastutavad määruse 1049/2001 kohaldamise eest. On võimalik, et mõnel juhul ei ole eurorühmaga seotud dokumendid ei nõukogu ega komisjoni valduses (näiteks eurorühma kohtumistel osalevate riikide delegatsioonide vahel levitatavate dokumentide puhul). Oleks kasulik selgitada, kuidas Te käsitlete Teile esitatud taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis ei ole ei nõukogu ega komisjoni valduses.

Teiseks selgitatakse Teie kirjas, et eurorühma töörühm on eurorühma peamine ettevalmistav organ. Läbipaistvuse suurendamise ulatuse osas viitasite nõukogu otsusele, milles sätestatakse majandus- ja rahanduskomitee menetluste konfidentsiaalsus (majandus- ja rahanduskomitee euroala koosseis on eurorühma töörühm). Samuti tuginete määruse 1049/2001 põhjendusele 11, mille kohaselt „institutsioonidel peaks olema õigus kaitsta vajaduse korral oma sisekonsultatsioone ja arutelusid, et kaitsta oma suutlikkust täita oma ülesandeid”. Minu kogemuse kohaselt ei ole teatiste ja koosolekute esialgsete päevakordade avaldamine meede, mis võiks automaatselt kahjustada sisekonsultatsioonide ja -arutelude kaitset ning menetluste konfidentsiaalsust. Näib, et nõukogu kodukorra II lisa artikli 11 lõige 4 tunnistab seda asjaolu, sätestades, et:

„Tingimusel et need ei ole selgelt hõlmatud ühegi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandiga, võib peasekretariaat teha üldsusele kättesaadavaks ka järgmised dokumendid niipea, kui need on laiali saadetud: a) komiteede ja töörühmade esialgne päevakord”.

Minu arvates on oluline heita valgust eurorühma töörühma panusele eurorühma kohtumistel. Praegu ei ole üldsusel ikka veel võimalik kergesti mõista, kui olulised on teie poolt nimetatud tehnilise tasandi arutelud. Näiteks ei suutnud minu büroo tuvastada ühtegi Euroopa töörühma kodukorraga seotud ametlikku dokumenti.[2] Kuigi eurorühma töömeetodites viidatakse eeldatavasti Euroopa töörühmale, ei tundu ka see dokument olevat avalik.

Kolmandaks ja seoses minu teise punktiga tegite oma 2015. aasta detsembri läbipaistvusettepanekutes ettepaneku teha programmi dokumendid üldsusele kättesaadavaks enne eurorühma (ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogu) otsuste tegemist, et võimaldada läbipaistvat teabevahetust asjaomaste liikmesriikide parlamentidega. Eurorühma 2016. aasta märtsi kohtumisel otsustati siiski, et eurorühmale esitatud dokumendid avaldatakse reeglina varsti pärast kohtumisi, välja arvatud juhul, kui on põhjendatud vastuväiteid, näiteks „dokumentide puhul, mille menetlemine on veel pooleli ja/või milles tehakse täiendavaid olulisi muudatusi“. Seevastu olen märkinud, et ESMi juhatajate nõukogu otsustas hiljuti avaldada „mitmed programmiga seotud dokumendid, nagu vastastikuse mõistmise memorandumite projektid, rahastamisvahendite lepingute projektid ... enne juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu koosolekuid“. Seda arengut silmas pidades oleks kasulik, kui eurorühm vaataks uuesti läbi teie ettepaneku riigiga seotud programmidokumentide kavandite avaldamise kohta.

Neljandaks mainisin oma eelmises kirjas, et praegu ei ole võimalik saada ülevaadet eurorühma dokumentidest, mida kodanikud saavad taotleda. Märgin siiski Teie 11. märtsi 2016. aasta kokkuvõtlikust kirjast, et hiljutised läbipaistvusarutelud hõlmasid „enamiku eurorühma dokumentide“ avaldamist. Vähemalt seoses „kõigi dokumentidega, millel põhineb eurorühma poliitiline arutelu“, mille suhtes kohaldatakse Teie vastuse kohaselt ennetavat läbipaistvuskorda, on see julgustav, et üldsus saab nüüd täpse pildi.

Lubage mul lõpetuseks veel kord märku anda, et teie otsus suurendada eurorühma töö läbipaistvust on väga teretulnud. Minu panus on suunatud teie algatuse toetamisele, tuginedes minu institutsioonilisele kogemusele läbipaistvuse ja avalikku huvi pakkuvate küsimustega tegelemisel. Ootan huviga edasist positiivset kaasalöömist selles küsimuses.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly

[1] Ombudsmani lisatud rõhuasetus.

[2] Eurorühma käsitleva protokolli nr 14 artikkel 1 sisaldab selle ettevalmistava organi kohta vähe teavet.