Strasbourg, 26. november 2013

Kaebus 297/2013/(RA)FOR

Lugupeetud hr Šefčovič

Nagu teate, on eespool nimetatud uurimine seotud komisjoni ajutise eetikakomitee liikme väidetava huvide konfliktiga. Uurimise praeguses etapis sooviksin juhtida teie tähelepanu laiale arutluskäigule, mis võiks toetada võimalikku tulevast komisjonile esitatava soovituse projekti.

Tahaksin kohe alguses rõhutada, et minu arutluskäik ei sisalda negatiivset hinnangut ühegi ajutise eetikakomitee liikme isiklikele eetilistele volitustele ega viita sellele.

Sellega seoses märgin, et komisjoni arvamuses väidetakse, et kaebuse esitajate esimese väite põhjendamiseks oleks vaja märkida, „millises olukorras“ ja „millises ulatuses“ oleks ajutise eetikakomitee liikme puhul huvide konflikt. Mõlemad elemendid vajavad kommenteerimist.

Kõigepealt rõhutan, et oleks üllatav, kui komisjon peaks ajutise eetikakomitee liikmega seotud (tegelikku või potentsiaalset) huvide konflikti vastuvõetavaks, olenemata selle ulatusest.

Huvide konflikti olukordade kohta väidavad kaebuse esitajad, et üks ajutise eetikakomitee liige on lobist. Komisjon vaidleb sellele kirjeldusele vastu. Märgin siiski, et olenemata mõiste „lobistide” täpsusest, ei ole vaidlustatud, et see isik esindab komisjoniga suhtlemisel erahuve. Märgin, et kaebuse esitajad tõid näiteid liikmete kohtumisest komisjoni õigustalituse ametnikega 2011. aasta septembris ja 2012. aasta septembris ning esindasid tubakaettevõtte huve. Komisjon ei vaidlusta seda faktilist väidet, vaid rõhutab lihtsalt, et kontaktid komisjoni õigustalitusega piirdusid „tubakadirektiiviga” seotud „õigusküsimustega” ning seetõttu ei kujutanud need endast „lobitööd”.

Minu arvates on raske asuda seisukohale, et selline esindamine, mis minu arusaama kohaselt võib ulatuda lihtsalt komisjoni ametnikelt klientide nimel teabe kogumisest kuni selleni, et püütakse veenda komisjoni ametnikke klientide nimel esitatud õiguslikus argumendis, ei kujuta endast võimalikku huvide konflikti.

Huvide konfliktiga on tegemist siis, kui ametiisikul on erahuvid, mis võivad mõjutada tema ametiülesannete ja -kohustuste täitmist. Ei ole vaja tõendeid selle kohta, et ametiisik tegelikult muudab oma käitumist seoses ametikohustuste ja -kohustustega erahuvide tõttu. Vastupidi, pelgalt võimalus, et käitumist võivad mõjutada erahuvid (antud juhul klientide huvide esindamine), on huvide konflikti olemasolu kindlakstegemisel keskse tähtsusega. Iga konkreetne näide huvide konfliktist, mis tegelikult muudab ametiisiku käitumist, oleks väga tõsine ja kujutaks endast tõepoolest väärkäitumist. Asjaolu, et sellist üleastumist ei ole tõendatud, ei välista siiski huvide konflikti olemasolu.

Minu analüüsi põhjal, mis on siin lühidalt kokku võetud, olen seisukohal, et komisjon peaks tühistama oma otsuse kõnealune liige uuesti ametisse nimetada ja nimetama selle asemel teise isiku.  Sellega seoses ja eespool esitatud argumente silmas pidades kutsun teid üles kaaluma, kas komisjon tõesti usub, et mõistlikud kodanikud, kellel on terve mõistus, oleksid veendunud, et ei ole mingit võimalust, et ajutise eetikakomitee tööd võiks mõjutada kõnealuse liikme kliendiga seotud tegevus?

Loodan, et see kiri on teile abiks komisjoni käimasolevates sisearuteludes selles küsimuses.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly