Juhtum puudutas Euroopa kodanikualgatust „Stop Vivisection“ (Lõpp loomkatsetele). Algatuse registreerinud korraldajad lõid toetusavalduste kogumiseks digitaalse süsteemi. Nad palusid abi komisjonilt, kes nõustus majutama süsteemi tasuta oma Luxembourgis asuvates serverites, tingimusel et asjaomane riiklik asutus on süsteemi sertifitseerinud. Korraldajad ei saanud õigeaegset kinnitust ja palusid komisjonil pikendada 12-kuulist tähtaega veebiallkirjade kogumiseks. Komisjon keeldus seda tegemast.

Võttes arvesse, et i) komisjon toetas korraldajaid märkimisväärselt, ii) ombudsmani uurimise käigus avastati ja komisjon kinnitas, et korraldajad olid saanud nõutava arvu tõendatud toetusavaldusi, ning et iii) ombudsman uurib praegu süsteemseid menetlusküsimusi seoses Euroopa kodanikualgatuse nõuetekohase toimimisega omaalgatusliku uurimise OI/9/2013/TN raames, järeldas ta, et komisjoni tegevuses ei esinenud haldusomavoli, ja lõpetas seega juhtumi.

Juhtum käsitles Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti otsust vähendada kaebuse esitajale makstavat tegevushaldustoetust. Ombudsman algatas selle küsimuse kohta uurimise. Uurimise käigus otsustas amet kaebuse esitajale makstava haldustoetuse summa ümber arvutada ja maksis kaebuse esitajale teatava summa tagasi. Kaebuse esitaja oli selle tulemusega rahul. Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise vastavalt ameti otsusele.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud komisjoni ettepanekuga võtta vastu uus määrus ühise kalanduspoliitika kohta.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjonil ei olnud õigust keelata kaebuse esitajale, kes on ELi avaliku sektori asutuste läbipaistvuse valdkonnas töötav Saksamaa akadeemik, üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Seega tegi ta ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta, kutsudes komisjoni üles dokumente avalikustama. Komisjon nõustus ombudsmani ettepanekuga ja avaldas dokumendid. Seejärel lõpetas ombudsman uurimise.

Kaebus käsitleb komisjoni ajutise eetikakomitee esimehe uuesti ametisse nimetamist. Komitee koosneb kolmest isikust, kes ei tööta praegu komisjonis. Selle ülesanne on nõustada komisjoni volinike käitumisjuhendi rakendamisel tekkivates eetikaküsimustes. Eelkõige annab komitee nõu eetikaküsimustes, kui endine volinik soovib tööle asuda.

Ombudsman märkis, et esimehel oli huvide konflikt, kuna ta töötas komisjonis ka erasektori klientide huve esindava advokaadina. Ta leidis, et komisjoni poolt esimehe tagasinimetamine tekitas olukorra, kus esimees otsustab tegelikult nende volinike tulevaste tööhõiveväljavaadete üle, kellel on oma praeguste ametikohtade põhjal tohutu mõju esimehe eraklientide jaoks väga olulistes küsimustes.

Sellest tulenevalt leidis ombudsman, et esimehe erahuvid olid sellised, et need võisid negatiivselt mõjutada viisi, kuidas ta komisjoni esimehena oma rolli täitis.

Ombudsmanil ei olnud vaja esitada komisjonile soovitusi, kuna komisjon asendas esimeest enne ombudsmani uurimise lõpetamist.

Kaebuse esitajaks on Bulgaaria valitsusväline organisatsioon, kes allkirjastas komisjoniga projekti toetuslepingu. Komisjon otsustas pärast valitsusvälise organisatsiooni kulude auditeerimist sisse nõuda osa toetuslepingu raames antud summast, sest osa valitsusvälise organisatsiooni töötajate kuludest ei olnud rahastamiskõlblik. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis valitsusväline organisatsioon, et komisjonil ei olnud õigust niiviisi toimida, ning nõudis komisjoni sissenõutud summa tagastamist koos intressiga. Pärast ombudsmani sekkumist nõustus komisjon kaebuse esitajale vaidlusaluse summa tagastama.

Ombudsman järeldas, et komisjon astus vajalikke samme kaebuse esitaja nõude rahuldamiseks, ning lõpetas juhtumi.