Juhtum puudutas Euroopa Liidu Nõukogu keeldumist anda täielik juurdepääs õiguslikele arvamustele Euroopa Prokuratuuri asutamist ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (EUROJUST) käsitlevate määruste seadusandlike ettepanekute kohta.

Ombudsmani uurimise käigus nõustus nõukogu avalikustama neljast dokumendist kaks, kuid jäi oma keeldumise juurde avalikustada täielikult kaks ülejäänud dokumenti, kuigi võimaldati osaline juurdepääs.

Ombudsman nõustub, et õiguslike arvamuste avalikustamisest keeldumine oli täielikult põhjendatud, kuna see kahjustaks õigusnõustamise ja kohtumenetluste kaitset. Seetõttu lõpetab ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega, kuid kutsub nõukogu üles oma keeldumist uuesti läbi vaatama, võttes arvesse edasist aja möödumist.

Käesolev strateegiline uurimine käsitleb ELi õigusloomeprotsessi olulise mitteametliku osa, nimelt kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvust.

ELi kaks seadusandlikku organit – Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu – võtavad õigusakte vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel. Selle protsessi käigus peavad mõlemad kaasseadusandjad komisjoni abiga sageli läbirääkimisi nn kolmepoolsetel kohtumistel, mis on kolme kaasatud institutsiooni esindajate mitteametlikud kohtumised. Kolmepoolsel kohtumisel püüavad parlament ja nõukogu leppida kokku ühises tekstis, mis põhineb nende esialgsetel seisukohtadel ja mille üle seejärel ametliku seadusandliku menetluse kohaselt hääletatakse. Kolmepoolsed läbirääkimised on osutunud selliste kokkulepete saavutamisel väga tõhusaks ja enamik õigusakte on nüüd sel viisil vastu võetud.

Euroopa Liit on esindusdemokraatia, kus kodanikel on õigus pidada oma esindajaid vastutavaks nende nimel tehtud poliitiliste valikute eest. Kodanikel on ka õigus osaleda ELi demokraatlikus protsessis. Kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvus on oluline element nende õiguste tõhususe tagamisel ja ELi õigusaktide seadustamisel. Euroopa Liidu Kohus on märkinud, et ELi kodanike võime saada teada seadusandliku tegevuse aluseks olevad kaalutlused on nende demokraatlike õiguste tõhusa kasutamise eeltingimus.

Kuigi ELi õigusloomeprotsess on üldiselt üsna läbipaistev, sealhulgas võrreldes paljude liikmesriikidega, on see protsessi osa tekitanud muret kolmepoolse protsessi tõhususe ja läbipaistvuse vahelise tasakaalu pärast.

Seda arvesse võttes algatas Euroopa Ombudsman strateegilise uurimise. Ta uuris, milline teave ja millised dokumendid tuleks teha üldsusele ennetavalt kättesaadavaks ja millal, et kodanikud saaksid oma õigusi kasutada.

Kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvus on ELi õigusloome legitiimsuse oluline osa. Kodanikel peab olema võimalik kontrollida oma esindajate tegevust õigusloomeprotsessi selles olulises osas. Kodanikud vajavad teavet ka kolmepoolsetel kohtumistel arutatavate teemade kohta, et õigusloomeprotsessis tõhusalt osaleda.

Ombudsman tunneb heameelt kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvuse parandamisel seni tehtud edusammude üle, kuid teeb ettepaneku, et kolm institutsiooni teeksid üldsusele kättesaadavaks järgmised dokumendid ja teabe: kolmepoolsete kohtumiste kuupäevad, kolme institutsiooni esialgsed seisukohad, üldised kolmepoolsete kohtumiste päevakorrad, neljaveerulised dokumendid, lõplikud kompromisstekstid, kolmepoolsete kohtumiste märgukirjad, mis on avalikustatud, kaasatud poliitiliste otsustajate nimekirjad ja võimaluse korral muude läbirääkimiste käigus esitatud dokumentide nimekiri. Kõik need tuleks teha kättesaadavaks hõlpsasti kasutatavas ja kergesti mõistetavas ühises andmebaasis. Kuigi mõned dokumendid võidakse teha kättesaadavaks kolmepoolsete läbirääkimiste ajal, võivad institutsioonid pidada avalikes huvides vajalikuks anda üldsusele ennetav juurdepääs teatavat liiki dokumentidele alles pärast läbirääkimiste lõppu.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) menetles kaebust ELi ametnike valikukonkursi katsekeskuse tingimuste kohta. Kaebuse esitajale oli määratud välisukse kõrvale arvuti ning ta väitis, et ruumi sisenevate ja sealt lahkuvate inimeste põhjustatud häired mõjutasid negatiivselt tema sooritust. Tema katsed lasta oma muredega testimiskeskuse töötajatel tegeleda ebaõnnestusid ja ta esitas seejärel EPSO-le kaebuse. Kuna ta ei olnud rahul sellega, kuidas EPSO tema kaebust käsitles, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsman uuris küsimust ja palus EPSO-l kaebust põhjalikumalt uurida. Ombudsmani uurimisrühm kohtus ka EPSO ja testide haldamise eest vastutava töövõtja esindajatega ning külastas EPSO peakorteris asuvat testimiskeskust. Ombudsman jõudis järeldusele, et üldiselt ei ole edasised uurimised selle juhtumi puhul õigustatud, kuid tegi EPSO-le mitu parandusettepanekut.

Kohtuasi puudutas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ajutise teenistuja katseaja hindamist. Kaebuse esitaja, kes katseaja lõpus ametist vabastati, väitis, et tema hindamisel esines mitmeid menetluslikke puudusi. Lisaks jättis EASO vastamata tema kaebustele, mis olid esitatud ELi personalieeskirjade alusel.

Ombudsman uuris küsimust ja palus EASO-l kaebustele vastata. Ta leidis, et EASO oli võtnud vajalikud meetmed, et tagada kaebuse esitaja katseaja erapooletu hindamine, ning austanud kaebuse esitaja õigust olla ära kuulatud enne lõpliku otsuse tegemist tema edasise töö kohta. Ombudsman lõpetas seega juhtumi menetlemise.

Juhtum puudutas seda, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja sõnumitele tema raskuste kohta toetusetaotluse esitamisel. Tehniliste probleemide tõttu ei saanud kaebuse esitaja komisjoni süsteemi PRIAMOS kaudu taotlust esitada. Selle asemel esitas ta oma ettepaneku e-posti teel, mis jäi vastuseta.

Ombudsman uuris küsimust ja palus komisjonil vastata. Oma repliigis vabandas komisjon, et ta ei olnud varem vastanud. Ta ütles, et ta ei saa kaebuse esitaja e-posti taotlust vastu võtta, sest süsteem on nõuetekohaselt toiminud ja komisjon ei ole suutnud tuvastada kaebuse esitaja katseid saata ettepanek PRIAMOSe kaudu enne tähtaega.

Alates 2012. aasta aprillist kättesaadav Euroopa kodanikualgatus võimaldab vähemalt miljonist ELi kodanikust koosneval rühmal kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama uusi ELi õigusakte. Pärast mitme kaebuse saamist otsustas ombudsman uurida Euroopa kodanikualgatuse menetluse nõuetekohast toimimist ning komisjoni rolli ja vastutust sellega seoses. Ombudsman kutsus Euroopa kodanikualgatuste korraldajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid üles andma teavet selle kohta, kui hästi Euroopa kodanikualgatus toimib. Nende vastuste põhjal tegi ombudsman komisjonile mitmeid ettepanekuid Euroopa kodanikualgatuse protsessi tõhususe suurendamiseks.

Pärast komisjonilt vastuse saamist lõpetab ombudsman oma uurimise 11 suunisega edasiseks täiustamiseks. Märkides, et komisjon on teinud palju Euroopa kodanikualgatuse õiguse jõustamiseks kodanikusõbralikul viisil, usub ombudsman, et on võimalik teha rohkem. Kuna mõned neist ettepanekutest on Euroopa Parlamendi jaoks olulised, kirjutab ombudsman ka parlamendi presidendile. Sel viisil usub ta, et tema soovitused, mis ta tegi nii uurimise käigus kui ka käesolevas otsuses, osutuvad kasulikuks, kuna need institutsioonid koos Euroopa Liidu Nõukoguga kavatsevad Euroopa kodanikualgatuse määruse käesoleva aasta lõpupoole läbi vaadata.

Juhtum puudutas komisjoni visuaalse identiteedi logo, mida on alates 2012. aastast kasutatud komisjoni Brüsseli pressikonverentsiruumis. Kaebuse esitaja arvates kujutab üksnes inglise ja prantsuse keele kasutamine selles visuaalse identiteedi logos endast diskrimineerimist keele alusel.

ELi praegune keelte kasutamise kord hõlmab iga kodaniku õigust suhelda ELi institutsioonidega oma emakeeles ja vastavat õigust saada vastus selles keeles. Seda keelerežiimi reguleerivaid põhimõtteid kohaldatakse ka muude suhtlusvormide, näiteks väljaannete ja veebisaitide kaudu toimuva teabevahetuse suhtes. Keelekasutuse mis tahes diferentseerimine sellistes olukordades peaks olema objektiivselt põhjendatud. Seoses küsimusega, kas käesoleval juhul on olemas objektiivne põhjendus, nõustub ombudsman, et tehniliselt ei ole võimalik esitada terminit „Euroopa Komisjon” 24 keeles teleekraanil ei sõnavõtja all, kõrval ega taga.

Küsimuse kohta, kas komisjon oleks võinud valida rohkem kui kaks keelt, leiab ombudsman, et komisjonil oli mõistlik valida vaid kaks keelt. Kasutatavate keelte arvu valik sõltub sellest, kas rohkem kui kaks keelt segavad visuaalset kujutist vastuvõetamatul viisil. Asjaolu, et mõistlikud valikud võivad olla ka muud keelekombinatsioonid, ei tähenda, et inglise ja prantsuse keele valik ei olnud mõistlik.

Ombudsman leiab, et komisjoni valitud poliitika oli objektiivselt põhjendatud. Seetõttu järeldas ta, et uue visuaalse identiteedi logo kasutuselevõtmine komisjoni Brüsseli pressikonverentsiruumis ei kujuta endast haldusomavoli.

Kaebus käsitleb komisjoni ajutise eetikakomitee esimehe uuesti ametisse nimetamist. Komitee koosneb kolmest isikust, kes ei tööta praegu komisjonis. Selle ülesanne on nõustada komisjoni volinike käitumisjuhendi rakendamisel tekkivates eetikaküsimustes. Eelkõige annab komitee nõu eetikaküsimustes, kui endine volinik soovib tööle asuda.

Ombudsman märkis, et esimehel oli huvide konflikt, kuna ta töötas komisjonis ka erasektori klientide huve esindava advokaadina. Ta leidis, et komisjoni poolt esimehe tagasinimetamine tekitas olukorra, kus esimees otsustab tegelikult nende volinike tulevaste tööhõiveväljavaadete üle, kellel on oma praeguste ametikohtade põhjal tohutu mõju esimehe eraklientide jaoks väga olulistes küsimustes.

Sellest tulenevalt leidis ombudsman, et esimehe erahuvid olid sellised, et need võisid negatiivselt mõjutada viisi, kuidas ta komisjoni esimehena oma rolli täitis.

Ombudsmanil ei olnud vaja esitada komisjonile soovitusi, kuna komisjon asendas esimeest enne ombudsmani uurimise lõpetamist.

Juhtum käsitles mestimisprojekti rahastamist programmi „Kodanike Euroopa“ raames.

Selle esitas ombudsmanile Iirimaa mittetulundusühing, kes on 25 aastat juhtinud mestimisprojekte koos Prantsusmaa partneriga. Organisatsioon ei pidanud kinni rahastamistaotluse esitamise tähtajast 2015. aastal, kuna EACEA muutis programmi raames rahastamistaotluse esitamise tähtaega. Ta väitis, et EACEA tegutses nende muudatuste tegemisel valesti.

Ombudsman uuris seda küsimust ja tegi EACEA-le ettepaneku lahenduse leidmiseks koos täiendavate parandusettepanekutega kava haldamise kohta. Selle tulemusena esitas EACEA kaebuse esitajale tähtaegade muutmise põhjuste kohta lisaselgitusi ja leppis kokku, et mestimisprojekti saab ellu viia 2016. aastal.

Seda arvesse võttes leiab ombudsman, et EACEA on võtnud asjakohaseid meetmeid, et lahendada juhtum kaebuse esitajat rahuldaval viisil.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon menetles kaebust, mis käsitles arhitektina töötamise õigust reguleerivat Iiri õigust. Seaduse kohaselt pidid isikud, kes ei olnud omandanud arhitekti kvalifikatsiooni, kuid kes soovisid kasutada Iirimaal arhitekti kutsenimetust, olema töötanud Iirimaal arhitektina vähemalt kümme aastat. Kaebuse esitaja leidis, et selle nõudega diskrimineeritakse isikuid, kes on omandanud samaväärse kogemuse väljaspool Iirimaad. Kui komisjon lõpetas rikkumiskaebuse menetlemise, järeldades, et Iiri õigus ei ole diskrimineeriv, võttis kaebuse esitaja ühendust ombudsmaniga.

Ombudsman kutsus komisjoni üles tunnistama, et Iiri õigus on diskrimineeriv ja et ainus põhjus, miks ta ei ole küsimust edasi arendanud, on see, et ta peab seda ebaproportsionaalseks.

Komisjon ei nõustunud ombudsmani soovituse projektiga. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi kriitilise märkusega.