Lugupeetud eesistuja

Kirjutan, et jagada teiega oma esialgseid järeldusi eespool nimetatud kaebusi käsitlevas uurimises seoses ajaga, mis kulus komisjonil kahe rikkumiskaebuse (2008/4946 ja 2015/4207) põhjal algatatud rikkumismenetluse menetlemiseks.

Pärast edutut kohtuvaidlust liikmesriikide kohtutes esitas IKEA Retail Germany 2008. aastal komisjonile kaebuse (2008/4946) Saksamaa vastu seoses kahe Saksamaa liidumaa (Nordrhein-Westfalen ja Baden-Württemberg) jaekaubandusettevõtete planeerimispiirangutega. Neid piiranguid kohaldatakse suurte, rohkem kui 800 ruutmeetri suuruste kaubanduspindade suhtes. IKEA väitis, et need planeerimisseadused ei ole kooskõlas asutamisvabaduse põhimõtte [1] ja teenuste direktiiviga [2].

25. juunil 2009 algatas komisjon kaebuse suhtes rikkumismenetluse,[3] saates Saksamaale märgukirja. 2014. aastal esitas Decathlon Germany komisjonile sama küsimuse kohta kaebuse (2015/4207). Komisjon otsustas käsitleda IKEA ja Decathloni kaebusi ühiselt. 18. juunil 2015 saatis ta Saksamaa ametiasutustele täiendava märgukirja. Saksamaa vastas 2015. aasta augustis.

Sellest ajast alates on IKEA ja Decathlon olnud rikkumismenetluse asjus komisjoniga korrapäraselt ühenduses, sealhulgas kohtumistel komisjoni asjaomaste töötajatega ja kirjavahetuse teel.

Ombudsmanile esitatud kaebuses vaidlustavad kaebuse esitajad asjaolu, et rikkumismenetlust ei ole lahendatud põhjendamatult pika aja jooksul - 13 aastat - ning et komisjoni esitatud viivituse põhjused ei ole vastuvõetavad.

Muu hulgas on komisjon viivituse põhjustanud: komisjonisisesed arutelud; pidev selleteemaline dialoog Saksamaa ja teiste riikide ametiasutustega; seotud kohtuasi Euroopa Liidu Kohtus, mis lõppes 2018. aastal (Visseri kohtuasi)[4]; muutused Saksamaa poliitilises maastikus; ning kaaluti ettepanekuid asjaomaste siseriiklike õigusaktide muutmiseks.

Käesolev juhtum puudutab rikkumismenetluse haldusetappe.[5] Hea halduse põhimõte tähendab, et menetlusi ei tohiks põhjendamatult edasi lükata.

Uurimise käigus [6] tunnistas komisjon, et see on seni üks kõige kauem kestnud rikkumismenetlusi. Rikkumismenetluse algatamisest on möödunud üle 13 aasta, kuid komisjon ei ole veel suutnud märkida, millal menetlus lõpeb.

Ombudsmanina olen seisukohal, et selline märkimisväärne viivitus ei ole mõistlik. Komisjoni erinevad argumendid viivituse selgitamiseks näivad osaliselt kumuleeruvad ja tulenevad sellest, et komisjon ise ei ole teinud otsust selle kohta, kas asja menetleda või mitte. Objektiivselt võttes on kolmteist aastat ebaproportsionaalselt pikk aeg rikkumismenetluse haldusetappide käsitlemiseks. Viivitusel on olnud kaebuse esitajatele vaieldamatult negatiivne mõju.

Seda arvesse võttes usun, et komisjon on kohustatud tegema otsuse selle rikkumismenetluse järgmise etapi kohta, ning kutsun komisjoni üles tegema seda põhjendamatu viivituseta. Oleksin tänulik, kui komisjon teavitaks mind 15. oktoobriks 2022 oma seisukohtadest nende esialgsete järelduste kohta ja minu eespool esitatud ettepanekust.

Jagan seda kirja ka kaebuse esitajatega nende seisukohtade pärast. Kui olen saanud komisjoni ja kaebuse esitaja seisukohad, astun uurimises järgmise sammu.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

 Strasbourg, 15. juuli 2022

[1] Nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 49.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32006L0123

[3] Lisateave ELi rikkumiskaebuste ja -menetluste kohta: https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/applying-eu-law/infringement-procedure_en

[4] Kohtuasi C-31/16: Visser vs. Raad van de gemeente Appingedam: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=175926&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=8852906

[5] Ametliku rikkumismenetluse kaks esimest etappi - otsus saata ametlik kiri ja otsus selle kohta, kas saata põhjendatud arvamus või mitte: https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/applying-eu-law/infringement-procedure_et.

[6] Aruanne komisjoni ja ombudsmani uurimisrühma kohtumise ning komisjoni dokumentide kontrollimise kohta. Kaebuse esitajate märkused aruande kohta on lisatud käesolevale kirjale.