Kaebuse esitaja töötas ELi välistöövõtja eksperdina ELi rahastatud projektis Tansaanias, mida juhtis Euroopa Liidu delegatsioon Tansaanias ja Ida-Aafrika Ühenduses. Kaebuse esitaja väitis, et töövõtja rikkus Tansaanias registreerimata jätmisega Tansaania õigust, takistades tal saada kehtivat tööluba. Seejärel teavitas töövõtja kaebuse esitajat oma otsusest leping lõpetada, võttes arvesse ELi delegatsiooni väljendatud muret kaebuse esitaja töö pärast.

Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja murega selle pärast, kuidas delegatsioon mõlemat küsimust käsitles. Sellega seoses viitas ombudsman oma järjekindlale seisukohale, et kui ELi institutsioonid taotlevad ELi projektidega tegelevate ekspertide asendamist, tuleks need isikud enne nende asendamist ära kuulata. Kuigi komisjon väitis, et ta ei taotlenud eksperdi asendamist, leidis ombudsman, et komisjon oli asendamisotsusesse kaasatud. Ombudsman leidis seega, et komisjon ei taganud kaebuse esitaja õiguse olla ära kuulatud austamist enne tema asendamist, mis kujutas endast haldusomavoli.  Ta tegi parandusettepaneku, mille eesmärk on vältida probleemi tekkimist tulevikus. 

Lisaks leidis ombudsman, et kuna kaebuse esitaja leping lõpetati, ei olnud tööloa väljastamise edasine uurimine põhjendatud. Ta tegi siiski komisjonile parandusettepaneku, kutsudes komisjoni üles seda küsimust kontrollima, kuna see võib mõjutada teisi ELi projektiga tegelevaid eksperte. 

 

Juhtum puudutas Euroopa Personalivaliku Ameti otsust mitte lubada kaebuse esitajat ELi transpordivaldkonna avalike teenistujate valikumenetlusse tema töökogemuse puudumise tõttu.

Ombudsman leidis, et valikukomisjon oli kaebuse esitaja taotluses esitatud teabe läbi vaadanud ja seda osalemistingimuste alusel hinnanud. Ombudsman ei tuvastanud ilmset viga selles, kuidas valikukomisjon taotlust hindas, ning lõpetas uurimise haldusomavoli puudumise tuvastamisega.