Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitles menetluslikke aspekte seoses rikkumisest teataja teatega, mille kaebuse esitaja [1] esitas 2022. aastal. Rikkumisest teataja aruanne käsitles väidetavat peresuhet töölevõtva ametniku ja tööle võetud isiku vahel.

Kaebuse esitaja koges väidetavate õigusrikkujate käitumist, mis nende arvates kujutas endast sobimatut käitumist (sealhulgas ahistamist). Kaebuse esitaja taotles sellega seotud haldusuurimist.

EKP otsustas hinnata rikkumisest teataja aruannet koos väidetava sobimatu käitumise küsimusega. Samuti teatas ta kaebuse esitajale, et esitatud tõendid ei õigusta haldusuurimise algatamist. Kaebuse esitaja vaidlustas mõlemad punktid halduskaebusega, mille EKP tunnistas vastuvõetamatuks isikliku huvi puudumise tõttu (kahe küsimuse ühine käsitlemine) või vaidlustatava otsuse puudumise tõttu (haldusuurimise algatamata jätmine).

Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, vaidlustades EKP vastuvõetamatuse otsuse. Ombudsmani uurimise käigus palus kaebuse esitaja ombudsmanil lähemalt uurida rikkumisest teatajate teadete ja kaebuste käsitlemist EKPs.

Ombudsman leidis, et EKP põhjendused kaebuse esitaja halduskaebuse vastuvõetamatuks tunnistamiseks ei olnud veenvad.

Ombudsman märkis ka, et tema uurimise käigus on selles küsimuses toimunud märkimisväärsed arengud ja et sellega seotud kõrgetasemelised siseuurimised on veel pooleli. Lisaks viis EKP lõpule oma aruandlus-, uurimis- ja distsiplinaarraamistiku omaalgatusliku läbivaatamise. Neil asjaoludel järeldas ombudsman, et sel ajal ei olnud edasised uurimised õigustatud, ning lõpetas uurimise.

 

[1] Anonüümsuse huvides, sealhulgas seoses kaebuse esitaja sooga, viidatakse tekstis kaebuse esitajale kui „nad“ / „nende“ / „nad“.

 

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA) lõpetas väliseksperdi lepingu seoses väidetava ebaprofessionaalse käitumisega tõlkide suhtes varjupaigatugimissiooni ajal. Kaebuse esitaja väitis, et otsus ei olnud piisavalt põhjendatud, et teda ei teavitatud nõuetekohaselt väidete sisust, et tema kaitseõigusi ei järgitud ja et võetud meetmed olid ebaproportsionaalsed. EUAA väitis, et lepingu lõpetamine põhines mitmel usaldusväärsel väärkäitumist käsitleval teatel, et kaebuse esitajat teavitati probleemidest koosolekute ja muu teabevahetuse kaudu ning et konfidentsiaalsuskaalutlused piirasid teatavate üksikasjade avalikustamist.

Ombudsman leidis, et kuigi lõpetamiskirjas endas ei esitatud selgelt ja piisavalt otsuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, näitas laiem kontekst, et EUAA suhtles kaebuse esitajaga mitu korda enne tema lepingu lõpetamist. Ombudsman leidis, et kaebuse esitajat oli teavitatud probleemide olemusest ja talle oli antud võimalus vastata. EUAA oli enne lepingu lõpetamist püüdnud olukorda lahendada ka leebemate meetmetega. Kuigi Euroopa Liidu Varjupaigaametil oleks olnud hea haldustavaga rohkem kooskõlas pidada struktureeritumat arvestust ja esitada lõpetamiskirjas üksikasjalikumaid põhjendusi, ei tuvastanud ombudsman ilmset hindamisviga ega menetluslikku puudust, mis oleks olnud piisavalt tõsine, et kujutada endast haldusomavoli.

Ombudsman lõpetas uurimise, leides, et kaebuse esitaja lepingu lõpetamise otsuse käsitlemisel EUAA poolt ei esinenud haldusomavoli.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon teavitas üldsust oma seadusandliku algatuse staatusest seoses kestlike toidusüsteemide raamistikuga, mis oli osa strateegiast „Talust taldrikule“. Pärast selle algatuse algatamist ja avalikku konsultatsiooni ei lisanud komisjon seda oma 2024. aasta tööprogrammi. Kaebuse esitaja, avalikus konsultatsioonis osalenud organisatsioon, tundis muret selle pärast, et komisjon ei teavitanud üldsust algatuse staatusest ega sellega seotud seadusandliku ettepaneku vastuvõtmisega viivitamise põhjustest.

Ombudsmani uurimise käigus selgitas komisjon, et 2023. aastal vaatas ta läbi oma poliitilised prioriteedid, mis olid tingitud Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast põhjustatud majandushäiretest, põllumajandustootjate meeleavaldustest kogu ELis ja sidusrühmade laiemast murest ELi põllumajanduse pärast. 2025. aastal võttis komisjon vastu uue põllumajanduse ja toidu visiooni. Kuna selles dokumendis ei mainitud FSFSi, leidis komisjon, et sidusrühmadele oli selge, et see algatus on lõpetatud. Lisaks teatas komisjon, et ta ajakohastab praegu teavet kõigi oma poliitiliste algatuste kohta, mis on kättesaadavad komisjoni veebisaidil.

Ombudsman tervitas komisjoni võetud kohustust tagada oma poliitiliste algatuste staatuse suurem läbipaistvus ja leidis, et edasised uurimised selles küsimuses ei ole põhjendatud.

Kolm juhtumit puudutasid seda, kuidas Euroopa Komisjon kohaldas oma parema õigusloome eeskirju ja muid menetlusnõudeid seadusandlike ettepanekute koostamisel, mis käsitlevad äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust (983/2025/MIK), rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastast võitlust (2031/2024/VB) ja ühist põllumajanduspoliitikat (1379/2024/MIK). Komisjon pidas neid ettepanekuid kiireloomulisteks ja jättis seetõttu välja oma eeskirjades ette nähtud meetmed, nagu mõjuhinnangud ja avalikud konsultatsioonid. Kaebuse esitajad, kes on kodanikuühiskonna organisatsioonid, leidsid, et need väljajätmised on vastuolus komisjoni parema õigusloome eeskirjadega. Kahel juhul väitsid kaebuse esitajad ka seda, et komisjon ei hinnanud seadusandlike ettepanekute kooskõla ELi kliimaeesmärkidega, nagu on nõutud Euroopa kliimamääruses. Ühel juhul oli kaebuse esitaja mures ka selle pärast, et komisjon rikkus oma talitustevahelisi konsultatsioone käsitlevat kodukorda.

Oma uurimiste põhjal leidis ombudsman menetluslikke puudusi selles, kuidas komisjon kõnealuseid seadusandlikke ettepanekuid ette valmistas, mis koos võetuna kujutas endast haldusomavoli. Nende puuduste kõrvaldamiseks soovitas ombudsman komisjonil tagada oma parema õigusloome eeskirjade prognoositav, järjepidev ja mittemeelevaldne kohaldamine, määratledes kiireloomulised olukorrad, mis õigustavad nende nõuetest erandi tegemist, ning dokumenteerides ja selgitades tehtud erandite põhjuseid. Lisaks peaks komisjon erandite tegemise korral kehtestama menetluse, millega tagatakse, et seadusandlike ettepanekute kiire ettevalmistamine vastab endiselt läbipaistva, tõenditel põhineva ja kaasava õigusloomeprotsessi põhimõtetele. Selleks et abistada komisjoni selle ülesande täitmisel, tegi ombudsman ka neli parandusettepanekut, mis hõlmasid järgmist: selgitada sidusrühmadega konsulteerimise eeskirju kiireloomuliste ettepanekute puhul; tagada mõjuhinnanguid asendavate analüütiliste dokumentide ja komisjoni ettepanekuid toetavate tõendite õigeaegne avaldamine, et võimaldada avalikku arutelu enne õigusakti vastuvõtmist; suuniste väljaandmine kliimaga seotud järjepidevuse hindamise rakendamise kohta; esitada ja dokumenteerida põhjendused, kui talitustevahelised konsultatsiooniperioodid lühenevad allapoole kehtestatud künniseid.

Oma vastuses ombudsmanile nõustus komisjon kaaluma „kiireloomuliste“ olukordade määratlemist parema õigusloome eeskirjade eelseisva läbivaatamise käigus ning dokumenteerima ja avaldama nende nõuetest erandite tegemise põhjused. Samuti kohustus komisjon tagama sihipärased konsultatsioonid oma kiireloomuliste ettepanekute üle, avaldama oma ettepanekuid toetavad analüütilised dokumendid koos tõenditega kolme kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest, lisama kliimamuutustega seotud järjepidevuse hindamised nii tulevaste ettepanekute analüütilistesse dokumentidesse kui ka seletuskirjadesse ning põhjendama lühendatud talitustevahelisi konsultatsioone.

Kaebuse esitajad leidsid oma märkustes komisjoni vastuse kohta, et komisjoni kohustused ei ole piisavalt selged ega konkreetsed, et tagada läbipaistev, kaasav ja tõenditel põhinev õigusloomeprotsess.

Ombudsman tervitas komisjoni üldist konstruktiivset vastust tema soovitustele ja parandusettepanekutele. Samas ei anna komisjoni vastus veel piisavat selgust konkreetsete meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta ombudsmani soovituste ja parandusettepanekute rakendamiseks.

Seetõttu jälgib ombudsman seda küsimust tulevaste kaebuste põhjal ja pärast seda, kui komisjon on lõpetanud parema õigusloome eeskirjade läbivaatamise. Praeguses etapis ei ole edasised uurimised õigustatud ja ombudsman lõpetas kolm juhtumit.

Kaebuse esitaja töötas ELi välistöövõtja eksperdina ELi rahastatud projektis Tansaanias, mida juhtis Euroopa Liidu delegatsioon Tansaanias ja Ida-Aafrika Ühenduses. Kaebuse esitaja väitis, et töövõtja rikkus Tansaanias registreerimata jätmisega Tansaania õigust, takistades tal saada kehtivat tööluba. Seejärel teavitas töövõtja kaebuse esitajat oma otsusest leping lõpetada, võttes arvesse ELi delegatsiooni väljendatud muret kaebuse esitaja töö pärast.

Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja murega selle pärast, kuidas delegatsioon mõlemat küsimust käsitles. Sellega seoses viitas ombudsman oma järjekindlale seisukohale, et kui ELi institutsioonid taotlevad ELi projektidega tegelevate ekspertide asendamist, tuleks need isikud enne nende asendamist ära kuulata. Kuigi komisjon väitis, et ta ei taotlenud eksperdi asendamist, leidis ombudsman, et komisjon oli asendamisotsusesse kaasatud. Ombudsman leidis seega, et komisjon ei taganud kaebuse esitaja õiguse olla ära kuulatud austamist enne tema asendamist, mis kujutas endast haldusomavoli.  Ta tegi parandusettepaneku, mille eesmärk on vältida probleemi tekkimist tulevikus. 

Lisaks leidis ombudsman, et kuna kaebuse esitaja leping lõpetati, ei olnud tööloa väljastamise edasine uurimine põhjendatud. Ta tegi siiski komisjonile parandusettepaneku, kutsudes komisjoni üles seda küsimust kontrollima, kuna see võib mõjutada teisi ELi projektiga tegelevaid eksperte.