Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks tekstisõnumile, mille Prantsuse Vabariigi president saatis 2024. aasta jaanuaris Euroopa Komisjoni presidendile seoses ELi ja Mercosuri kaubandusläbirääkimistega.

2025. aasta juulis vastas komisjon, et kuigi selline teabevahetus oli tõepoolest toimunud, ei suutnud ta taotletud sõnumit leida. Komisjon märkis, et sõnum saadi kiirsõnumirakenduse „Signal“ kaudu, kus oli aktiveeritud funktsioon „kadunud sõnumid“. Seetõttu järeldas komisjon, et tal ei olnud ühtegi taotlusega hõlmatud dokumenti.

Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas komisjon taotlust käsitles. Tema uurimisrühm tutvus komisjoni toimikuga üldsuse juurdepääsu taotluse kohta ja kohtus komisjoni esindajatega.

Kontrolli ja koosoleku põhjal ei saanud ombudsman välistada, et sõnum kustutati presidendi telefonist automaatselt pärast taotluse saamist. Uurimine näitas ka seda, et komisjoni presidendi kabinet ei käsitlenud kaebuse esitaja taotlust 15 kuu jooksul, samas kui peasekretariaat ei võtnud järelmeetmeid ega tuletanud meelde, et ta jälgiks selle menetlemist. Ombudsman järeldas, et selle taotluse käsitlemine komisjoni poolt kujutas endast haldusomavoli.

Selle probleemi lahendamiseks soovitas ombudsman, et komisjon vaataks läbi üldsuse juurdepääsu taotlused, millesse on kaasatud presidendi või voliniku kabinet, ja parandaks nende menetlemist, ning jälgiks aktiivselt selliste taotluste edenemist, et vältida põhjendamatuid viivitusi.

Lisaks tegi ombudsman kaks parandusettepanekut. Esiteks peaks komisjon kohandama oma sise-eeskirju, tagamaks, et kõiki dokumente, mille kohta on esitatud üldsuse juurdepääsu taotlus, säilitatakse niipea, kui selline taotlus sellele dokumendile on saadud, ja seni, kuni mis tahes menetlus juurdepääsu andmisest keeldumise vaidlustamiseks on lõpule viidud, olenemata sellest, kas dokument vastab komisjoni dokumentide registreerimise kriteeriumidele. Teiseks peaks komisjon mõistliku aja jooksul nõuetekohaselt säilitama kõik riigipeade või valitsusjuhtide või ministrite ja komisjoni liikmete vahel vahetatud teksti- ja kiirsõnumid, sealhulgas need, mis kustutatakse automaatselt pärast teatavat ajavahemikku, võttes arvesse selliste sõnumite tõenäolist tähtsust.

 

Kaebuse esitaja, kes esindab valitsusvälist organisatsiooni, taotles üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mille Euroopa Komisjon oli kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusakti kohta saatnud ja saanud. Komisjon avalikustas teatavad dokumendid, kuid keeldus andmast (täielikku) juurdepääsu neljale dokumendile, tuginedes eranditele avalike huvide kaitseks seoses rahvusvaheliste suhete ning eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsega.

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis vaidlusaluseid dokumente ja kohtus komisjoni asjaomaste esindajatega. Kohtumisel teatas komisjon ombudsmani uurimisrühmale, et ta on otsustanud anda vaidlusalustele dokumentidele pikema juurdepääsu, arvestades aja möödumist.

Ombudsman tervitas komisjoni otsust anda laiem juurdepääs ja lõpetas uurimise vastavalt kokkuleppele.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukoguga (EU-US TTC) seotud dokumentidele. Kaebuse esitaja, ajakirjanik, taotles üldsuse juurdepääsu konkurentsi peadirektoraadi (DG COMP) dokumentidele, milles mainitakse ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu, ning konkurentsi peadirektoraadi esindajate, sealhulgas konkurentsivoliniku koosolekutele ja protokollidele.

Uurimise käigus kontrollis ombudsmani uurimisrühm 50 dokumenti, mille kohta komisjon oli kindlaks teinud, et need kuuluvad taotluse kohaldamisalasse. Kontrolli põhjal tegi ombudsman lahenduse ettepaneku, paludes komisjonil oma seisukoht uuesti läbi vaadata, et anda üldsusele laialdane juurdepääs vaidlusalustele dokumentidele. Seejärel andis komisjon täieliku juurdepääsu üheksale dokumendile ja ulatusliku juurdepääsu 41 dokumendile, välja arvatud juhul, kui need on välja jäetud üksnes isikuandmete kaitseks. Ühe dokumendi puhul jäi komisjon seisukohale, et selle avalikustamine võib kahjustada avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhetega.

Kuigi ombudsman väljendas heameelt selle üle, et komisjon vaatas oma seisukoha uuesti läbi ja andis laialdase juurdepääsu, märkis ta, et kaebuse esitaja sai nõutud dokumendid pärast üheaastast ootamist. Seetõttu tuletas ta komisjonile meelde oma varasemaid järeldusi, eelkõige omaalgatuslikku uurimist komisjoni süsteemsete viivituste kohta üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel, milles ta esitas komisjonile soovituse ja ettepanekud nende süsteemsete viivitustega tegelemiseks.