Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja töötab vabakutselise tõlgina, kes leidis, et Euroopa Parlament ei ole täitnud oma kohustusi seoses kahe kaugtõlketeenuse osutamise lepinguga. Vahetult enne lähetuste toimumist tühistas parlament need.   

2. Vabakutselised tõlgid võetakse tööle Rahvusvahelise Konverentsitõlkide Assotsiatsiooni (AIIC) ja ELi institutsioonide vahelise lepingu (edaspidi „ELi-AIICi leping“) alusel.

3. COVID-19 pandeemia alguses pidasid parlament ja AIIC töö- ja reisipiirangute mõjule reageerides läbirääkimisi ajutise lepingu (edaspidi „NCRSI leping“) üle, milles määrati kindlaks tingimused, mis võimaldavad vabakutselistel tõlkidel töötada kodus, pakkudes samal ajal suulise tõlke teenuseid kaugühenduse kaudu. NCRSI leping oli COVID-19 pandeemiaga seotud ajutine lahendus ja see lõpetati 2022. aasta juunis.

4. NCRSI kokkuleppe kohaselt pidid „värbatud“ vabakutselised tõlgid saama kindlasummalist hüvitist (edaspidi „erihüvitis“), et „kompenseerida töökeskkonna konkreetseid kohandusi ning NCRSI osutamisega seotud keeruliste ülesannete ettevalmistamist ja haldamist“ [1].

5. Parlamendi ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud kahe eraldi lepingu raames tühistas parlament lähetused veidi enne nende kavandatud toimumist. Seejärel ei maksnud parlament kaebuse esitajale erihüvitist. 

Uurimine

6. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas parlament täitis oma lepingulisi kohustusi.

7. Uurimise käigus kohtus ombudsmani uurimisrühm küsimuse arutamiseks parlamendi asjaomase esindajaga. Kaebuse esitaja esitas koosoleku aruande kohta märkusi.

Ombudsmanile esitatud argumendid

8. Kaebuse esitaja väitis, et suulise tõlke teenuste osutamise lepingule alla kirjutades ta „tööle võeti“ ja seega on tal õigus saada erihüvitist isegi juhul, kui töösuhe tühistatakse. Peale selle võib pärast lepingu allkirjastamist põhjendatult eeldada, et tõlkidel on tekkinud kulud (nt lapsehoiukulud, eraldi ruumi rentimine ülesande täitmiseks, heliisolatsioon), olenemata sellest, kas ülesanne täidetakse või mitte. Sellisena oleks parlament pidanud talle erihüvitist maksma.

9. Kaebuse esitaja vaidlustas ka asjaolu, et tema leping muudeti NCRSI-põhisest lepingust lepinguks, mida tavapäraselt kasutatakse kohapealseks suuliseks tõlkeks (nn elukoha muutmine).

10. Parlament ütles, et läbirääkimised NCRSI kokkuleppe üle viidi lõpule vaid kuue nädalaga, mis tähendab, et ei ole aega väga hoolikalt kaaluda üksikasjalikke sõnastusi. NCRSI kokkuleppe rakendamise ajal sõlmiti ligikaudu 4000 lepingut. 300 ülesannet tühistati, mis on tavapärane, kuna koosolekud ja/või koosolekute keeled võivad muutuda. Kui lähetused tühistati, maksis parlament vabakutselistele tõlkidele kogu päevatasu, kuid mitte erihüvitist. Parlamendi sõnul tuli lähetuse tühistamise korral maksta ainult päevatasu, „ilma muude hüvitisteta“. [2] Parlament ütles, et see on kooskõlas tema tavapärase kohapealse suulise tõlke tavaga, mille kohaselt oleks vabakutseline tõlk pidanud lähetuse täitmiseks reisima. Lisaks väitis parlament, et NCRSI kokkuleppes kasutatud sõna „värbatud“ on seotud tegelikult tehtava tööga. Parlament ütles, et NCRSI kokkuleppe üle peetud läbirääkimistel rõhutas AIIC, et kaugtõlge on ebatavaline ja stressirohkem, ning seega mõisteti, et erihüvitise eesmärk on hüvitada vabakutselistele tõlkidele see. Erihüvitis ei olnud seega seotud ühegi kuluga. Seega oli loomulik, et erihüvitist ei makstud, kui lähetus tühistati ja stressirohkemat tööolukorda ei esinenud.

11. Seoses parlamendi viitega kohapealse suulise tõlke tasustamistavale väitis kaebuse esitaja, et sellise lähetuse tühistamise korral (alaline lähetus) saavad vabakutselised tõlgid lisaks päevatasule päevaraha (per diem).

12. Lepingu olemuse muutmise kohta ütles parlament, et see oli muudatus, mida tehti ainult IT-süsteemis, et võimaldada tal maksta lähetuse tühistamise korral päevatasu. Tema IT-süsteemi kohaselt sai seda makset teha ainult juhul, kui loovutamine muudeti alaliseks asukohaks (mis tähendas ka algselt allkirjastatud NCRSI lepingust erinevat lepingunumbrit). Tegemist oli siiski üksnes IT-süsteemi tehnilise muudatusega, mis ei muutnud kaebuse esitaja lepingulist olukorda. Sellise makse tegemine ilma IT-süsteemis lepingu olemust muutmata oleks nõudnud IT-süsteemi ümberkujundamist, mida parlament ei pidanud otstarbekaks, arvestades NCRSI kokkuleppe ajutist laadi.

Ombudsmani hinnang  

13. Lepinguküsimuste puhul ei ole ombudsmani ülesanne teha kindlaks, kas kumbki pool on lepingut rikkunud, ega lahendada individuaalseid vaidlusi. Ombudsmani ülesanne on uurida, kas asjaomane ELi institutsioon või asutus tegutses mõistlikult ja kooskõlas hea halduse põhimõtetega [3].

14. COVID-19 pandeemia kujutas endast enneolematut ja keerulist olukorda, mis nõudis kiireid kohandusi, et tagada ELi institutsioonide ja organite talitluspidevus. Seda arvesse võttes võttis parlament asjakohaseid meetmeid, et pidada väga lühikese aja jooksul läbirääkimisi NCRSI kokkuleppe üle. NCRSI kokkulepe ei ole enam kohaldatav, mistõttu ei ole vaja täiendavalt uurida, kas see oli eesmärgipärane ja kuidas seda üldiselt rakendati.

15. Ombudsman on seisukohal, et parlament esitas mõistlikud selgitused selle kohta, miks ta leidis, et erihüvitist ei tule maksta juhtudel, kui lähetus tühistati vahetult enne selle algust. Ta selgitas selgelt oma seisukohta „värbatud“ tõlkide olemuse kohta ning põhjendas, miks ta leidis, et erihüvitist ei tule maksta, kui lähetust ei toimu. Kuigi asjaomane säte ei ole täiesti üheselt mõistetav, ei ole parlamendi seisukoht, et erihüvitis ei ole seotud kuludega, vaid täiendava tööstressiga, ebamõistlik.

16. Ombudsman leiab ka, et parlament andis mõistliku selgituse IT-süsteemi lepingu olemuse muutmise kohta, eelkõige selle kohta, et seda tehti IT-süsteemi teatavate tehniliste piirangute kõrvaldamiseks, tagamaks, et NCRSI lepingutega tööle võetud tõlgid saaksid päevatasu. Erihüvitist ei makstud mitte IT-süsteemi staatuse muutumise tõttu, vaid selleks, et kajastada parlamendi seisukohta, et lähetuse tühistamise korral ei tule hüvitist maksta.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega [4]:

Ombudsman ei tuvasta selle juhtumi puhul haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest otsusest.

Tina Nilsson
Juhtumite menetlemise üksuse juhataja

Strasbourg, 4. mai 2023

[1] NCRSI kokkuleppe artikli 9 lõige 1.

[2] ELi-AIICi lepingu artikkel 14. 

[3] Vt muu hulgas otsus juhtumi 1325/2008/(BEH)VL kohta, punkt 52:

„Käesolev kaebus käsitleb komisjoni ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud lepingust tulenevat vaidlust. Näib kasulik selgitada, et haldusomavoli võib leida ka ELi institutsioonide, organite või asutuste sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise kontekstis. Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et sellistel juhtudel peab tema kontrolli ulatus olema tingimata piiratud. Eelkõige ei püüa ombudsman kindlaks teha, kas kumbki pool on lepingut rikkunud, kui küsimus on vaidluse all. Seda küsimust saab tõhusalt lahendada ainult kohus, kes on pädev otsustama faktiliste ja õiguslike küsimuste üle. Seetõttu piirdub ombudsman lepinguliste vaidlustega seotud juhtumite puhul uurimisega, kas asjaomane ELi institutsioon või asutus on andnud talle sidusa ja mõistliku ülevaate oma tegevuse õiguslikust alusest ning miks ta leiab, et tema lepinguline positsioon on põhjendatud. Kui selline aruanne esitatakse, järeldab ombudsman, et tema uurimise käigus ei ole ilmnenud haldusomavoli. See järeldus ei mõjuta poolte õigust sellele, et nende lepinguvaidluse lahendaks pädev kohus.“ https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/12423 

Kohtuasi 941/2011/GG, punktid 32–33: https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/12065

Hiljutine kohtuasi 2196/2019/NH, punkt 17: https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/165252 

[4] Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames kooskõlas Euroopa Ombudsmani otsusega, millega võetakse vastu rakendussätted.