Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Uurimiste otsing

Dokumentide filtreerimise kriteeriumid
Juhtum
Kuupäevade vahemik
Võtmesõnad
Või proovi varasemaid märksõnu (enne 2016. aastat)

Kuvatakse 1–20 kokku 142 tulemusest

Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Liidu delegatsioon Tansaanias ja Ida-Aafrika Ühenduses käsitles probleeme seoses siseriikliku õiguse järgimisega ja eksperdi vallandamisega ELi rahastatud projekti raames (juhtum: 2803/2025/FA)

Neljapäev | 04 juuni 2026

Kaebuse esitaja töötas ELi välistöövõtja eksperdina ELi rahastatud projektis Tansaanias, mida juhtis Euroopa Liidu delegatsioon Tansaanias ja Ida-Aafrika Ühenduses. Kaebuse esitaja väitis, et töövõtja rikkus Tansaanias registreerimata jätmisega Tansaania õigust, takistades tal saada kehtivat tööluba. Seejärel teavitas töövõtja kaebuse esitajat oma otsusest leping lõpetada, võttes arvesse ELi delegatsiooni väljendatud muret kaebuse esitaja töö pärast.

Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja murega selle pärast, kuidas delegatsioon mõlemat küsimust käsitles. Sellega seoses viitas ombudsman oma järjekindlale seisukohale, et kui ELi institutsioonid taotlevad ELi projektidega tegelevate ekspertide asendamist, tuleks need isikud enne nende asendamist ära kuulata. Kuigi komisjon väitis, et ta ei taotlenud eksperdi asendamist, leidis ombudsman, et komisjon oli asendamisotsusesse kaasatud. Ombudsman leidis seega, et komisjon ei taganud kaebuse esitaja õiguse olla ära kuulatud austamist enne tema asendamist, mis kujutas endast haldusomavoli.  Ta tegi parandusettepaneku, mille eesmärk on vältida probleemi tekkimist tulevikus. 

Lisaks leidis ombudsman, et kuna kaebuse esitaja leping lõpetati, ei olnud tööloa väljastamise edasine uurimine põhjendatud. Ta tegi siiski komisjonile parandusettepaneku, kutsudes komisjoni üles seda küsimust kontrollima, kuna see võib mõjutada teisi ELi projektiga tegelevaid eksperte. 

 

Otsus, mis käsitleb Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) keeldumist anda ELi järeldoktoriõppe stipendiumiprogrammi raames esitatud rahastamisettepanekule kvaliteedimärgis (juhtum 1804/2024/FA)

Teisipäev | 06 mai 2025

Juhtum puudutas Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) otsust mitte anda kvaliteedimärki 2023. aasta projektikonkursi raames esitatud ELi rahastamisettepanekule Marie Sklodowska-Curie järeldoktorantuuri stipendiumi (MSCA-PF), mis on osa ELi programmist „Euroopa horisont“. REA keeldus taotlusele kvaliteedimärki andmast, kuna hageja asukoht oli Ühendkuningriigis.

Ombudsman leidis, et REA oli oma otsust põhjendanud ja tegutsenud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Seetõttu lõpetas ta uurimise haldusomavoli puudumise tuvastamisega. Ta tegi siiski REA-le parandusettepaneku, mille ta esitab kaebuse esitajale ja teistele samas olukorras olevatele Ühendkuningriigis asuvatele taotlejatele selgitava märkuse ja/või teeb avaliku avalduse, milles selgitatakse Ühendkuningriigis asuvate taotlejate konkreetset olukorda MSCA-PF 2023. aasta projektikonkurssides, eelkõige seoses kvaliteedimärgisega.

Otsus Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) poolt programmi „Kodanike Euroopa“ raames toetuse saajale makstud vahendite tagasinõudmise kohta (juhtum 381/2024/FA)

Teisipäev | 18 veebruar 2025

Juhtum puudutas Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) otsust nõuda tagasi programmi „Kodanike Euroopa“ raames rahastatud projekti jaoks mittetulundusorganisatsioonile makstud vahendid.

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet lükkas kaebuse esitaja projekti pikendamise taotluse tagasi ja leidis, et teatavad kaebuse esitaja deklareeritud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, sest need olid seotud tegevustega, mida rakendati pärast projekti lõppkuupäeva, või ebapiisava osalejate arvuga tegevustega.

Uurimise käigus tunnistas Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet, et kaebuse esitajaga projekti võimaliku pikendamise teemal suhtlemisel esines puudusi, ning pakkus kaebuse esitajale selle eest hüvitist. Ombudsman tervitas seda.

Ombudsman leidis, et EACEA seisukoht projekti pikendamise ja vahendite tagasinõudmise kohta oli mõistlik ja kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Juhtum lõpetati seetõttu järeldusega, et EACEA haldusomavoli ei esinenud.

Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) täidab oma põhiõigustealaseid kohustusi seoses otsingu- ja päästetöödega mereseiretegevuse, eelkõige Adriana laevahuku raames (OI/3/2023/MHZ)

Neljapäev | 05 detsember 2024

14. juunil 2023 uppus Kreekas Pylose ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes kalalaev (Adriana), mille pardal oli hinnanguliselt 750 rändajat. Järgnenud otsingu- ja päästeoperatsiooni käigus päästeti 104 inimest ja päästeti 82 surnukeha. Ülejäänud reisijad arvatakse olevat surnud. Kuigi 26. veebruaril 2023, kui hukkus hinnanguliselt 100 inimest, oli Euroopa Liitu rändajaid vedavaid laevu, sealhulgas Itaalias Crotones toimunud laevahukk, peetakse Adriana tragöödiat kõige surmavamaks ja see põhjustas rahvusvahelist pahameelt.

Intsident tekitas üldsuses muret ELi rolli ja kohustuste pärast elude kaitsmisel rände- ja piiripoliitika kontekstis. On esitatud väiteid, et Kreeka rannikuvalve tegevus aitas otseselt või kaudselt kaasa piiramisele. Riiklikud uurimised HCG rolli kohta on erinevad, sealhulgas Kreeka ombudsmani käimasolev uurimine, mis algatati pärast seda, kui HCG otsustas mitte algatada oma sisemist distsiplinaaruurimist.

Arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) on oma ühisoperatsioonide ja seiretegevuse kaudu sageli teataval määral kaasatud merehädaolukordadele reageerimisse, on mõistetav, et üldsuse rahutus laieneb tema rollile. Vastuseks Pylose tragöödiale otsustas ombudsman algatada omaalgatusliku uurimise.

Uurimise käigus leiti, et Frontex oli järginud kohaldatavaid eeskirju ja protokolle, kuid ilmnes puudusi selles, kuidas Frontex reageerib merehädaolukordades, milles ta osaleb, kas ühiste mereoperatsioonide või oma eraldi mitmeotstarbelise õhuseiretegevuse raames.

Nende hulka kuuluvad ebapiisavad suunised selle kohta, kuidas Frontexi üksused peaksid reageerima, kui nad avastavad paate võimalikes hädaolukordades oma konkreetse ja ainulaadse tegevuse kontekstis, sealhulgas seoses hädasignaalide väljastamisega. Uurimine näitas ka vajadust suurema selguse järele rollide ja kohustuste ning, mis on oluline, Frontexi ja riiklike ametiasutuste koostöö laadi osas.

Uurimine näitas ka suutmatust tagada, et Frontexi põhiõiguste vaatlejad oleksid piisavalt kaasatud Frontexi jälgimistegevuse käigus avastatud merehädaolukordi käsitlevate otsuste tegemisse.

Nende puuduste kõrvaldamiseks tegi ombudsman rea ettepanekuid. Ombudsman rõhutas siiski, et need soovitused Frontexi töö konkreetsete aspektide kohta ei ole piisavad, et täita suurt lünka, mis on jäänud proaktiivse otsingu- ja päästetegevuse puudumisest ELis, eriti kui neid kombineerida korduvate väidetega ametiasutuste käitumise kohta teatavates liikmesriikides.

 Selleks tegi ombudsman ettepaneku, et kui riiklikud ametiasutused ei täida piisavalt oma otsingu- ja päästekohustusi või on muul viisil seotud põhiõiguste rikkumisega ja/või kui riiklikud ametiasutused piiravad Frontexi otsingu- ja päästerolli ja -suutlikkust, peaks tegevdirektor uuesti kaaluma, kas Frontex peaks jätkama oma tegevust selles liikmesriigis.

Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon korraldas hankemenetluse Lääne-Balkani investeerimisraamistiku toetamiseks (juhtum 1139/2022/LM)

Kolmapäev | 13 november 2024

Kaebuse esitaja osales Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames korraldatud hankemenetluses ja valiti välja lepingu jaoks, mille väärtus oli üle 11 miljoni euro. Kümnepäevase ooteaja jooksul enne lepingu allkirjastamist pidi kaebuse esitaja asendama ühe oma pakkumuses sisalduva põhieksperdi. Kui komisjon püüdis ühte pakutud asendajatest küsitleda, keeldus pakutud asendaja küsitlemisest. Paremuselt teine pakkuja kinnitas kohe, et tema peamised eksperdid on kättesaadavad, ja komisjon allkirjastas temaga lepingu.

Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole. Ta väitis, et komisjon ei hinnanud tema pakutud asenduseksperte õigesti ega kohaldanud enne paremuselt teise pakkujaga lepingu sõlmimist teist ooteaega.

Ombudsman leidis, et kuigi komisjon esitas mõistlikke argumente selle kohta, miks ta ei pidanud asenduseksperti algse eksperdiga võrdse kvaliteediga eksperdiks, esines puudusi selles, kuidas komisjon tema töökogemust hindas. Ta järeldas ka, et komisjon oleks pidanud enne teise pakkujaga lepingu sõlmimist kohaldama teist ooteaega ja esitama teistele pakkujatele kogu teabe, mida nad selle ooteaja kasutamiseks vajasid. Need kaks puudust kujutasid endast haldusomavoli. Ombudsman leidis siiski, et praeguses etapis ei oleks asjakohane vastavaid soovitusi anda. Ta tegi siiski kaks ettepanekut, mille eesmärk on vältida selliste probleemide tekkimist tulevikus sarnastel juhtudel.

Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon püüdis ELi rahastatud projekti ellu viinud konsortsiumi koordinaatorilt vahendeid tagasi nõuda (juhtum 2481/2023/FA)

Neljapäev | 08 august 2024

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni otsust nõuda vahendid tagasi ELi rahastatud projekti koordinaatorilt, mis viidi ellu koos seitsme teise projektipartneriga.

Pärast välisauditit otsustas komisjon nõuda kaebuse esitajalt kui projekti koordinaatorilt tagasi kõik auditiaruandes tuvastatud rahastamiskõlbmatud kulud kõigi asjaomaste projektipartnerite puhul.

Uurimise käigus otsustas komisjon tühistada kaebuse esitajale antud sissenõudekorralduse ja nõuda selle asemel asjaomased vahendid sisse igalt asjaomaselt projektipartnerilt. Ombudsman tervitas komisjoni otsust ja lõpetas uurimise järeldusega, et küsimus on lahendatud.