Kaebuse esitaja, kes on riiklik politseijõud, sai Euroopa Komisjonilt kaks toetust rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise projektide jaoks, mis viidi edukalt ellu. Pärast projektide auditeid leidis komisjon, et suur osa kuludest olid rahastamiskõlbmatud peamiselt tõendavate dokumentide puudumise tõttu. Seetõttu otsustas komisjon märkimisväärse osa toetustest tagasi nõuda. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, väites, et otsus oli ebaproportsionaalne ja et komisjon ei olnud näidanud üles paindlikkust. Kaebuse esitaja leidis, et komisjon oleks pidanud andma talle rohkem aega täiendavate tõendavate dokumentide saatmiseks ja et ta oleks pidanud tegema veel ühe auditi.

Ombudsman leidis, et komisjonil oli mõistlik järeldada, et kaebuse esitaja oli rikkunud toetuslepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi. Komisjon tegutses kooskõlas ELi finantseeskirjadega ja andis kaebuse esitajale piisava võimaluse esitada märkusi ja täiendavaid tõendavaid dokumente väidetavate kulude tõendamiseks. Komisjon näitas üles paindlikkust ka sellega, et nõustus hilinenult esitatud tõendavad dokumendid läbi vaatama. Seega lõpetas ombudsman uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Kaebuse esitaja töötas ELi Ghana delegatsiooni välistöövõtja eksperdina. Kuna kaebuse esitajale ei makstud tema töö eest, pöördus ta ombudsmani poole, väites, et ELi delegatsioon ei olnud taganud, et välistöövõtja täidab oma kohustusi ekspertide ees.

Ombudsman leidis, et nii ELi delegatsioon kui ka Euroopa Komisjon olid teatavate lepingujärgsete maksete kinnipidamisel toiminud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Ta leidis ka, et nad olid võtnud töövõtja suhtes asjakohaseid meetmeid, et püüda lahendada kaebuse esitajat mõjutanud olukorda. Ombudsman on seisukohal, et komisjon on kehtestanud piisavad mehhanismid töövõtjate jälgimiseks, ning usub, et komisjon kasutab neid mehhanisme olukorra jälgimiseks ja vajaduse korral oma pädevuse piires meetmete võtmiseks.

Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamata.

Kaebus käsitles Euroopa välisteenistuse otsust mitte maksta lahkumistoetust ELi delegatsiooni Alžeerias kohapeal palgatud töötajale. Delegatsioon toetas toetuse maksmist, väites, et see oli haldusteatisel põhinev tava.

Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et töötajal ei olnud õiguslikus mõttes „õiguspärast ootust“ saada lahkumistoetust. Seega lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega. Ombudsman märkis siiski, et on kahetsusväärne, et Euroopa välisteenistus ei taganud töötajatele selget ja järjepidevat teabevahetust kõnealuste isikute suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta. Selguse puudumise tõttu ei saanud asjaomane töötaja olukorrast õigesti aru. Kuna Euroopa välisteenistus loobub järk-järgult asjaomasest töötajate kategooriast, ei tegele ombudsman selle küsimusega. Ta loodab siiski, et Euroopa välisteenistus tagab vahepeal kõnealuste isikute suhtes kohaldatavate töötingimuste selgitamise.

The case concerned a recruitment procedure organised by the University of Ljubljana as part of an EU-funded project, under the Horizon 2020 programme. The complainant claimed that irregularities occurred in the recruitment procedure, and reported this to the Research Executive Agency (REA), which is responsible for the implementation of the programme. Dissatisfied with how REA dealt with his complaint, he turned to the Ombudsman.

The Ombudsman found that REA investigated the issue and advised the university on steps to take to address certain shortcomings it had identified. The university followed REA’s advice.

The Ombudsman therefore found that REA dealt appropriately with the matter and closed the case, finding no maladministration.

Juhtum puudutas Teadusuuringute Rakendusameti (REA) otsust lugeda rahastamiskõlbmatuks teatavad kulud, mille hüvitamist taotleti ELi kaasrahastatud projekti raames: projekt DARIUS, mis käsitleb mehitamata sõidukite koostalitlusvõimet otsingu- ja päästeoperatsioonidel.

Kaebuse esitaja leidis, et REA tegutses vastuoluliselt ja ebajärjekindlalt ning ei oleks tohtinud pidada kulusid rahastamiskõlbmatuks. Ta tõstatas mitmeid küsimusi auditi tulemuste kohta, millel see otsus põhines .

Ombudsman leidis, et Teadusuuringute Rakendusamet tegutses mõistlikult ja kooskõlas toetuslepinguga. Seetõttu lõpetas ta uurimise haldusomavoli tuvastamata.

The complainant, a young Italian entrepreneur, participated in an exchange with a more experienced entrepreneur in Germany in the context of the ‘Erasmus for Young Entrepreneurs programme’ set up by the EU Executive Agency for Small and Medium-sized Enterprises (EASME). The exchange was terminated early. The complainant considered that EASME had failed to monitor the exchange and he wished to be compensated financially. EASME allowed the complainant another exchange for the remaining period, but it did not grant him any financial compensation.

The Ombudsman found that EASME had investigated the case diligently and that its decision not to pay compensation was in accordance with the rules governing the programmes. The Ombudsman therefore closed the inquiry with a finding of no maladministration. The Ombudsman made a suggestion for improvement to EASME for the purpose of ensuring that the entrepreneurs involved are duly informed of the intention to terminate an exchange early.